Autor: Reeli Reinaus
Lehekülgede arv: 307
Tänapäev, 2011
Silver ja Stiina on kaksikud, kes kolisid just töösõltlasest ema ja arvutisõltlasest vennaga vanasse mõisa. Nad peavad tulema toime ema ja isa lahutusega, kooli ja koduga harjumisega ning ka vennaga. Lisaks näevad nad öösel luupainajaid. Nad ei oska arvata kust need tulevad aga tasapisi kipuvad nad arvama, et see tuleb mõisast. Seda enam nad seda arvama hakkavad, kui kuulevad külarahva õudusjutte sellest mõisast. Silver ja Stiina ei oska sellest midagi arvata ja proovivad lihtsalt ära kannatada. Kuid asi läheb juba üle piiri kui näiteks Stiina leiab ühel hommikul enda küünte alt kuivanud verd ja otsaesiselt sinika ning Silver näeb öösel Stiinat võõras pikas öösärgis tema toas hiilimas ja siis eikuhugi kadumas. Äkki see ei olegi Stiina?
Lisaks tundub imelik ka Rahel, kellesse Silvel kohe armub, kuid ise ta seda ei soovi. Raheli vend Kristofer on aga Silveri klassivend, kes on hoopis teistsugune- mõndade tatoode ja mootorrattaga sõitev poiss. Hiljem tuleb välja, et Rahel on võimeline tunnetama ja nägema asju mida teised ei tunneta ega näe. Seega saabki Rahel Silverit aidata enda võimetega, kuid takistuseks on see, et Rahel siiski kõike ei näe ning kõigi nelja koostööd segab see, et Kristoferi, Stiina, Silveri ja Raheli suhted ei ole just kõige paremad. Siiski peab Rahel vajalikuks Silverile rääkida seda mida ta näeb. Ning ta näeb unenägu, mis nad hädast välja aitavad. Lõpuks lepivad nad ära ning nad saavad hakata koostööd tegema. Kõigepealt uurivad nad mõisa ning leiavad sealt vanaaegse raamatu, mille tähed on võõrad kuid Rahel teab kuidas seda kirja lugeda. Ta oli hiljuti Silveriga käinud enda sugulaste pool ja seal vanaema asjades tuhninud, sealt leidis ta vihiku, kus olid tähtede seletused.
Täiskuuööl läksid nad surnuaeda rituaali läbi viima. Sellega saigi kõik korda ja mõisas enam unenägusid ega paranormaalseid nähtusi ei nähtud.
Arvamus raamatust:
Ma arvan, et see raamat oli väga põnev just selles mõttes, et seal oli palju kummituslugusi Eesti mõisadest jne. Lõpp tuli võib-olla liiga lihtsalt aga muidu mulle raamat väga meeldis ja mingi põnevus oli kuni lõpuni ikkagi igas kohas.
Arvamus 10 palli süsteemis: 10/10
Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar