''Vesiliiv'' (Malin Persson Giolito, 2016)

Pealkiri: ''Vesiliiv'' / ''Störst Av Allt''
Autor: Malin Persson Giolito
Lehekülgede arv: 350
Tegelased: Maja, Sebastian, Claes, Samir, Amanda, Dennis...
Eesti Raamat, 2017

Lugu võtab aset Rootsis, peamiselt Djursholmi üldgümnaasiumis. Seal õpivad ühes klassis Maja, Sebastian, Samir, Amanda, Dennis ning teised. Nende klassijuhataja on Christer. Nad kõik, peale Maja ja Samiri, saavad surma koolitulistamisel, mille põhjustab kooli staarpaar, mis koosneb Sebastianist ja Majast. 

Kõik said tegelikult sõbralikult läbi, Amanda oli Maja parim sõber, kuid erimeelsusi tekkis Samiri ja Sebastiani vahel. Dennis oli Sebastiani narkodiiler ning Sebastiani juures toimusid alatasa uhked ja kõige vingeimad peod. Seda tänu tema isale Claesile, kes oli megarikas, kuid poisist eriti ei hoolinud, sest tollel ei läinud koolis hästi, nagu tema vanemal vennal. 

Sebastianil on psühholoogilised probleemid - seda põhjustavad  peamiselt isa ja narkootikumid. Maja ei saa sellest siis veel aru, kui jätab ta Samiri pärast maha. Siis ei ole ta enam ka Samiriga koos ning sõidab jõuludeks koos perega vanaisa juurde. Seal saab ta teate, et Sebastian proovis ennast tappa. Ta sõidab tagasi koju ning püsib Sebastiani juures. Ta on aga tundmatuseni muutunud. Nad ei tee enam mitte midagi. Lihtsalt istuvad ning Sebastian ei käi üldse koolis. Ka Maja on Sebastianiga, kuid ta hakkab ka Majat halvasti kohtlema. 

Ühel õhtul toimub jällegi pidu, kus toimub räigeid asju ning sellest saadab Samir Maja tahtmatul ässitusel Claesile video. Isa tuleb koju ning saadab kõik külalised koju, ise oma poega pekstes. Samal ööl tapab ta oma isa. Maja sellest ei tea ning hommikul, kui nad pidid kooli minema, läks Maja Sebastiani juurde. Nad läksid kooli. Tundus, et midagi pole viltu, kuid siis võttis Sebastian kotist oma relva ning hakkas oma klassis tulistama. Ta tulistas kõiki ning Maja tahtis teda peatada, võttes teise püssi, kuid ta ei osanud seda kasutada ning tulistas kogemata Amandat. Ka Sebastian sai surma, kuid vaid Samir jäi imekombel ellu, k.a. Maja. 

Selline versioon selgus õudsest veresaunast koolis kolmenädalase kohtuprotsessi käigus, mida raamatus kirjeldati. 

Arvamus raamatust: Põnev oli lugeda seda, kuidas lugu ükshaaval tükkideks võeti ning pinge kestis lõpuni, et mis Majast siis lõpuks ikkagi saab - kas ta on süüdi või mitte? Mina arvasin, et on, kuid see on palju põnevam lõpp, mis raamatus tegelikult sai. Kohati oli raamat väga filosoofiline, mis oli minu jaoks erinev teistest raamatutest. Raamat seletas lahti elu väärtused ning selle, et me tõepoolest ei ole kõik ühesugused ning kui keegi ei taha ISEennast muuta, et paremaks saada, siis pole midagi teha.

''Üks pluss üks ei ole küll kolm, aga ma annan sulle ühe punkti selle eest, et sa kirjutasid vastuseks numbri.'' (lk 12)

''Neil olid ristluudel ja õlgadel arusaamatud tatoveeringud ja nad lõhnasid peavaluparfüümi järele, närisid lahtise suuga nätsu ja arvasid, et friikartul on köögivili. Pidu pidades praadisid nad ilmselt viinereid ja Snickersit frittimistaignas , kui nad polnud tellinud piisavalt suuri kebabipitsasid Bearni kastmega.'' (lk 112)

''Christer noogutas tema lauserütmi taktis. Nook-nook-nook-nook, nagu oleks tal kaela küljest mõni kruvi kadunud. Tal oli hull õpetajaerutuse hoog peal, justkui vaimne kuseteede põletik.'' (lk 177)

''Inimese väärtus on absoluutne blablabla... Igavene, konstantne, püsiv. Me oleme kõik võrdsed, blablabla. Hitleri elu on sama palju väärt kui ema Teresa oma.'' (lk 331)

www.rahvaraamat.ee