Hobusehullud (Marian Suitso, 2013)

Pealkiri: ,,Hobusehullud''
Autor: Marian Suitso
Lehekülgede arv: 351
Tänapäev, 2013

Raamat räägib 9. klassis käivast Johannast, kes liigitab enda klassikaaslasi ''poppideks'' ja ''nähtamatuteks''. Ise kuulub ta ''nähtamatute'' hulka, koos enda parima sõbra Eliisi ja mõndade inimestega veel. ''Poppide'' hulka kuuluvad aga Marko, Bianca, Leana, Rait, Stella jne.
Ühel päeval kutsub Marko Johanna poppide kambaga kaubamajja. Popid panevad Johanna enda kodutöid tegema aga kui Johannal lõpuks mõõt täis saab ja ta ütleb kambale, et enam ta ei tule siis hakkab kamp Johannat kiusama. Johannal on kogu aeg pisarad silmis ja see annab kiusajatele indu veel rohkem juurde. 
Ühel päeval leiab Eliis aga kuulutuse, et Hirve tall ootab ratsutajaid. Johanna ja Eliis lähevad talli ja hakkavadki ratsutamas käima. Tallis ratsutavad veel algajad Anette ja Mari-Liis ning juba natuke kogenumad Andres, Oliver, Sass ja veel ka Angeelika, kellel on lihtsalt tallis oma hobune, kuigi ta talli pidajatelt Aivolt ja Riinalt trenne ei võta. 
Kuid see, et Johanna ja Eliis ratsutamas hakkasid käima, ei mõjunud kiusajatele hästi. Nad hakkasid Johannat ja Eliisi veel rohkem kiusama. Siis oli ka Eliis palju haige ja ta pidi koolis üksi olema. Kui Eliis oli juba natukene tervem ja käis koolis, siis küsis Johanna, et kas Eliis ei hakkagi enam trennis käima? Eliis ütles, et vist mitte, sest Rait (poppide kambast) kutsus teda enda bändi tantsutüdrukuks ja sõnadekirjutajaks. Johanna ja Eliis läksid tülli ja ei rääkinud pikka aega. Ka koolis on Johannal hinnetega probleeme.
Siis sureb Johanna lemmik hobune Pralinee, kellel sündis äsja varss. Johanna oli jube kurb ja nad hakkasid vahetustega iga kahe tunni tagant varssa toitmas käima. Kui Johanna kella kaheses vahetuses varsa juurde läheb, jääb ta magama ning kella neljast tuleb Andres. Nad räägivad juttu ning Johanna räägib talle oma muredest. 
Eliis ja Johanna lepivad ära ja Eliis hakkab jälle trennis käima kuid murrab siis jalaluu. Ta ei saa jälle trennis ega koolis käia aga tema juures käib külas Oliver ja varsti tekib Oliveri ja Eliisi vahel mingi säde. Johannal on Oliveri ja Eliisi pärast hea meel, aga ta on mures Aivo pärast. Ta ei anna enam trenni ja tundub, et kogu tall on Riina õlgadel. Andres ja Johanna lähevad Aivo ja Riina kabinetti ning saavad teada, et Aivol on palju võlgu. Lisaks saadakse teada, et kõik talli hobused on müügis ja Aivo joob nende trenni ajal hoopis heinamaal õlut. 
Kui Andres ja Johanna on kabinetis, siis astub Aivo sisse. Õnneks ei näe Aivo neid, aga nad kuulevad, kuidas Aivo ütleb: ära muretse, homset päeva ta enam ei näe. 
Kuna ennem olid nad kuulnud pealt telefonikõnet, kus Aivo oli öelnud, et mu naine meil tee peal ees ei ole, siis viisid Johanna ja Andres otsad kokku ning arvasid, et Aivo plaanib Riinat tappa. 
Nii see siiski ei olnud, aga tuli välja, et Aivo on mängur ja nende tall on võlgades. Kogu talli kamp korraldas nn. talli-päevad, et koguda raha loteriide ja küpsetiste müümisega. Nad teenisid päris suure summa ja suvel oli juba kõik korras. Andres ja Johanna olid paar ning nad korraldasid matka hobustega ja hiljem grillisid. 

Arvamus raamatust:
Mulle väga meeldis see raamat, sest väga kergesti tekkisid pildid sisust silme ette ja raamat on kirjutatud päeviku-vormis. Kui hakkasin pikemalt mõtlema lausete üle, mis inimesed raamatus rääkisid, siis kõlas see veidi imelikult. Sõnade paigutus ja see kõik oli nagu kogu aeg oleks jutustatud või midagi sarnast. Naljakas ka, et 9. klassis toimus see teema, sest tavaliselt 9. klassis ei kiusata väga enam ma arvan. Ise mõtlesin kogu aeg, et tegelased on natuke nooremad, sest nii tundus parem.
Muidu oli raamat väga hea pikkuse, sisuga ja käest panemisega oli raskusi.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.apollo.ee

Liblika lein (Kristiine Kurema, 2012)

Pealkiri: ,,Liblika lein''
Autor: Kristiine Kurema
Lehekülgede arv: 202
Tänapäev, 2012

Miial on olemas kõik, mida hing ihaldab- parim sõber, suurepärased vanemad jne. Ühel päeval lähevad nad parima sõbra Martiniga tühja asja pärast tülli ja ei räägigi enam sõnagi. Aga kui ta ühel suvel tädi juures Soomes on, heliseb telefon ja talle öeldakse, et tema vanemad on surnud lennuõnnetuses teel Ameerikasse. Miia on šokis ja kui ta koju läheb, on tema õde Heli juba nende maja maha müünud. Miia läheb linna koolis ja seal kohtub ta Priiduga. Nad käivad igal õhtul ühes luulekeldris luulet kuulamas. Ühel õhtul näeb Miia seal Martinit, kes osutus ka Priidu sõbraks. Nad leppisid ära ja alustasid suhet. Vahepeal oli Heli Miiale rääkinud sellest, et tema isa Jüri ei olegi Miia isa, vaid hoopis ainult Heli isa ning Miia isa on hoopis Meelis.
Miia siis käibki kogu aeg Meelise maja lähedal bussijaamas kaalumas, kas minna Meelisega rääkima või ei. Seal kohtab ta ühte asotsiaali Helmutiga, kellega nad saavad hästi läbi. Miia sai teada, et Helmut kirjutab raamatut ja tahtis seda lugeda ning trükki saata. Helmut andiski Miiale ühe räbala kaustiku. Miia aga otsustas lõpuks, et peab oma isaga rääkima. Ta rääkiski ja Meelis oli väga üllatunud, et ta ema surnud on. Miia sai teada, et tal on poolvend Rasmus. Temaga kohtub Miia siis, kui ta ühel õhtul isale külla läheb. Nad söövad õhtust ja järsku hakkab Meelisel paha. Meelise naine Silvia kutsub talle kiirabi ja Rasmus ütleb Miiale, et ta ei soovi, et Miia praegu Meelisega suhtleks, sest arvatavasti Meelis sureb varsti ja see koormab teda. Varsti Meelis surebki.
Miia on kurb ja läheb koju Helmuti raamatut lugema. Ta saab teada, et Helmuti elu armastus on Berta. See on naine, kes töötab Miia kodu lähedal poes. Miia arvas, et Helmut võiks ülikonna selga panna ja Bertat naiseks paluda. Kui Berta vastas jaatavalt, siis ületas Helmut tee ja auto sõitis talle otsa. Hiljem, Heli juures, sai Miia teada, et ta on rase ning helistas Martinile, kellest ta ammu lahku oli läinud. Martin hakkas kohe Miia juurde sõitma, aga siis juhtus temaga liiklusõnnetus ning ka Martin suri.

Arvamus raamatust:
Ma arvan, et raamatus on veidi liiga palju sündmusi + surm surma otsa. See on masendav. Muidu mulle raamat meeldib. See õpetas, et alati ei ole vajalik pidada veidi teistsuguseid inimesi kohe rõvedateks, enne kui sa neid tundmagi õpid. Miia läbis neid surmi kuidagi liiga kergelt. Üks lause oli ainult selle kohta, et ta on väga kurb jne. Muidu mulle raamat meeldis ja selle loo kohta sobiva pikkusega.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 8.5/10

Pilt võetud: www.tnp.ee

Liblikasonaat (Ketlin Priilinn, 2010)

Pealkiri: ,,Liblikasonaat''

Autor: Ketlin Priilinn

Lehekülgede arv: 232

Tänapäev, 2010

Lugu on kolme tüdruku emast, kellel avastatakse vähk. Just sellel ajal kaotab tema mees töö ja perekondlikud suhted ei ole enam väga head. Lisaks nendele muredele elab nende juures ka ämm, kes on veidi hull(karjub laste peale tühiste asjade pärast jne). Kui naine läks arsti juurde, siis öeldi, et tema rind tuleb ära lõigata ja ta peab läbima kiiritusravi. Aga ooteruumis oodates kohtas ta samuti vähihaiget meest ning nad läksid koos õhtust sööma, et lihtsalt rääkida. Kui naine operatsioonil ära käis, siis sai ta teada, et ta ämm on surnud. Lisaks kuhjub veel perekondlikke probleeme ja naine hakkab käima sellel mehel külas, kellega ta arstikabinetis kohtus. Nad armuvad ja plaanivad juba kokku kolida kuid siis mees sureb. Naine on kurb aga siis leiab ta mees omale uue töö ja nad elavad õnnelikult edasi.

Arvamus raamatust:
Hakkasin seda raamatut lugema, sest üks minu tuttav soovitas seda, aga mulle see ikkagi väga ei meeldinud, sest igas raamatus on kogu aeg midagi paha ja selles ei juhtunud kohe üldse midagi head. Lisaks oli see raamat vist täiskasvanutele mõeldud aga kirjutatud oli ta nagu noortele. Ei saanudki täpselt aru. Minu arust Priilinna kõige halvem raamat, mida olen lugenud.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 6.5/10

Pilt võetud: www.apollo.ee

Tumenejad (Berit Veidemann, 2014)

Pealkiri: ,,Tumenejad"
Autor: Berit Veidemann
Lehekülgede arv: 286
Tänapäev, 2014

Peategelane on Ingrid, kelle sõrmed hakkavad üheksandale klassile eelneval suvevaheajal tumedaks tõmbuma. Ta püüab seda varjata, sodides enda küüned kokku musta markeriga. Kui ta kooli läheb, siis on kõik kuidagi teistsugune- inimesed on teised, tema klass on muutunud. 
Ühel päeval kuulutakse koolis, et üheksandikele tehakse rebaste-pidu. Ingridi sõbrannale Hannale antakse kutse juba ennem aga Ingridile annab kutse kooli 10. klassi on tulnud imelik poiss. Pärast tuleb välja, et tema on põhimõtteliselt kogu peo korraldaja. Peol kogevad nad igasugu asju- tagaajavad koerad, takistusrada, urud, aardejaht ja käik, mille läbimise ajal pidid ''jänesed'' ehk üheksandikud silmad kinni siduma ja selle läbima seinu kätega katsudes. 
Kui Ingrid oli käigu läbinud, siis tuli tema juurde Merlis. Ta rääkis naljakat juttu, võttis Ingridi käed/sõrmed enda kätte ja ütles, et ta võib rääkida, mis Ingridiga toimub. 
Ingrid jooksis minema. Merlis siiski ei jätnud oma jonni ja tahtis Ingridiga rääkida. 
Tuli välja, et neid kellel sõrmed aeg-ajalt tumedaks tõmbuvad, nimetatakse tumenejateks ning neil on ka eraldi kool nimega LLA ja Merlis soovib, et Ingrid vahetaks kooli. Ingrid ei ole sellega nõus ja ta kõnnib minema. Edasipidi hakkavad toimuma teod, mis aetakse Ingridi kaela- graffitiga koolimaja sodimine jne. Ingrid kutsutakse direktori juurde ja tal soovitatakse erakooli minna. 
Kuna Ingridi ema ja isa ei saa väga hästi läbi, siis arvab ka ema, et nii on kõige parem. Niisiis Ingrid lähebki. 
Tumenejad on inimesed, kellel tõmbuvad käed mustaks, kui selle koha juures kus nad hetkel on, asub negatiivne energia(kellegi surm, avariid jne). Nemad puhastavad neid kohti nii, et võtavad ringi ja mõtlevad millelegi väga positiivsele. Kuid ringis peab algselt olema värbaja(Merlis), et tunnetada, kas neil on jõudu see ''tont''(negatiivne energia) sealt ära likvideerida või on neil vaja rohkem tumenejaid appi. Koolis on igal ühel ka oma partnerid (Ingridi partner on Pätrik), kes toetavad üksteist positiivse energia leidmisel. Neil on ka ühisnägemine, see tähendab seda, et Ingrid näeb seda, mida näeb Pätrik ja vastupidi. Kuid Ingrid ei näe seda, mis Pätrik, sest ta näeb seda, mis Merlis. Ta ei mõista seda, sest Pätrik oli teda kutsunud (Pätriku pärast nägi ta nägemusi). 
Kui Ingrid saab aru, et Pätrikuga neil mingit sidet ei ole (arvatavasti positiivse energia leidmisel nõrgaks jäänud ja surnud Pätriku endise partneri Reina pärast) siis hakkabki ta tondi-ringis oleku aja mõtlema Merlisele ja peagi taipab, et on temasse armunud.
Kui ühel päeval kuulutatakse välja ülisuure tondi hukutamine pankrannikul siis läheb hulk aega, enne kui nad selle tõesti ellu viivad. Nad suunduvad ühel varajasel detsembri hommikul Lõuna-Eesti tumenejate ja kalipsodega pankranniku alla merre. Algselt Merlis kahtleb, kas pankranniku tonti hävitada või mitte, sest tema pärast suri eelmisel aastal Reina. Siiski ta otsustas, et nad peavad ründama. Kõik võtsid kätest kinni ja järsku tundis Ingrid, et keegi surub teda vee alla. Ta ei suutnud pinnale tõusta, kuid siis ikkagi leidis ta selle jõu. Kuid kui ta pinnale tõusis, olid kõik mornide nägudega. Keegi ikkagi oli surma saanud. See oli Merlis. ,,See on sinu süü. Sina oleksid pidanud surema. Ta hüppas sulle ette. Ta kaitses sind tondi eest.'' kõlasid kurjad hüüded. Ingrid kuulas Merlise südant. See tuksus veel aga keegi ei aidanud Ingridit. Seega vinnas Ingrid Merlise ise kaldale. Siis tuli Pätrik. Nad rääkisid asjad selgeks ja püüdsid kuidagi Merlist aidata kuid enne tegi ta silmad lahti. Tema pilk oli tühi. Merlis oli seestunud. 

Arvamus raamatust:
Raamatu algus tundus selline, nagu seal midagi erilist ei juhtukski nende tumedaks tõmbunud kätega aga kui lõpupoole minna siis Merlise surm oli üllatav. Muidu on teema väga põnev ja hästi läbi mõeldud. Sellise teemaga raamatuid on küll palju aga see oli nendest kõige huvitavam minu arust. Tahaks väga, et Berit Veidemann kunagi järgmise osa teeks. 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee

Kirjaklambritest vöö (Mare Sabolotny, 2007)

Pealkiri: ,,Kirjaklambritest vöö''
Autor: Mare Sabolotny
Lehekülgede arv: 176
Tänapäev, 2007

Raamat räägib sellest, kuidas 16-aastane tüdruk Kati armub ühte poissi Juhanisse ja nad on koos väga õnnelikud. Aga ühel hetkel muutub tüdruk pidutsejaks ja joodikuks, sest ta ei taha olla tavaline ja korralik tüdruk. Nad lähevad Juhaniga tülli. Ühel peol Kati vägistatakse, temale tuttava inimese poolt. Mitu kuud hiljem võtab vägistaja tüdrukuga ühendust ja ütleb, et ta on HIVi nakatunud ning ka Kati võib olla. Katile on see väga suur hoop, sest sel ajal on Kati just Juhaniga ära leppinud ning on väga õnnelikud. Kati ei julge sellest kellegile rääkida ja on masenduses, räägib ainult tolle vägistajaga, sest arvab, et ainult tema mõistab Katit. Kuna Kati enam eriti Juhaniga aega ei veetnud, siis arvas ta, et Katil on selle poisiga, kes ta vägistas, suhe. Selle peale avaldab tüdruk tõe ja jookseb minema. Ta jookseb ühe maja katusele, kus ta pidi oma õega kokku saama ning kavatseb juba enesetappu sooritada, kuid siis mõtleb ikkagi ümber. Ta hakkab taganema, aga katus on libe ja ta ikkagi libastub ning kukub 5. korruselt oma õe ette maha. Hiljem tuleb välja, et Juhan ei oleks teda HIVi pärast maha jätnud.

Arvamus raamatust: Ma arvan, et see raamat on õpetlik ja hoiatab noori sellise tegutsemise eest nagu raamatus kirjutatud. Mulle jättis raamat natuke liiga-ühele-teemale-keskendunud raamatu mulje.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 7/10

Pilt võetud: www.tnp.ee

Neetud (Kristel Kriisa, 2010)

Pealkiri: ,,Neetud''
Autor: Kristel Kriisa
Lehekülgede arv: 227
Tänapäev, 2010

Pärast isa surma kolib Mirt ema ja vanema vennaga Lõuna-Eestist Tallinnasse. Uues koolis kohtab ta Ronanit, direktori last kes äsja kolis Eestisse. Ühel päeval kutsub Mirdi ema enda kunagise koolivenna- Mirdi kooli direktori enda juurde õhtusöögile. Tuleb ka Ronan. Nad räägivad Mirdiga juttu ja Mirdile hakkab Ronan meeldima. 
Ühel õhtul tuleb Mirdi vend koju verise näoga. Keegi narkomaan oli talle vastu vahtimist virutanud. Kui Ronan ühel päeval jälle Mirdi juurde läheb, on selge, et see oligi Ronan, kes Mirdi venda lõi.
Mirt küsis Ronani käes, et miks ta nii tegi ja miks ta narkootikume tarvitab. Ronan ütles, et kui tema ema suri, siis hakkas ta sõltlaseks ning siis tõi isa ta Eestisse, siis käis ta ravil aga tarvitas veel korra narkootikume. Mirt uskus Ronanit. Kui ühel päeval Ronan läks klassikaaslastega bändiproovi tegema, läks Mirt kaasa. Neile väga meeldis Ronani bänd aga siis rääkis Ronan talle, et tema endised bändikaaslased tahavad teda näha ja tulevad Tallinnasse. Nad tegid Ronanile ettepaneku tagasi Ameerikasse bändi tegema minna. Ronan alguses ei tahtnud minna, sest tahtis Mirdi juurde jääda aga lõpuks ta ikkagi otsustas, et läheb tagasi Ameerikasse. 

Arvamus raamatust:
Minu arust on see raamat ebaõiglane, sest Ronan läheb lõpus minema aga raamatut ei tahtnud kordagi käest panna, sest see oli väga põnev. Need juhtumid ei olnudki kõige põnevamad, aga see, kuidas need juhtumid kirja on pandud, on põnev. Ja nimi Ronan on minu arvates ebatavaline ja veidi naljakas nimi aga siia raamatusse ta isegi täitsa sobis.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 9.5/10

www.rahvaraamat.ee

Sefiirist loss (Ketlin Priilinn, 2010)

Pealkiri: ,,Sefiirist loss''
Autor: Ketlin Priilinn
Lehekülgede arv: 155
Tänapäev, 2012

Inga-Kerstin sõbruneb uues koolis vaikse ja tagasihoidliku Jakobiga, kellel tundub olevat üks suur saladus. Kui ta ühel päeval Inga-Kerstiniga Kadrioru tiigi ääres jalutab, avaldab Jakob talle oma saladuse. Saladus on nimelt see, et talle meeldivad poisid. Siis tuleb saladus täiesti kogemata päevavalgele ja Jakobit hakatakse koolis narrima. Ühes Jakobiga hakatakse narrima ka Inga-Kerstinit ja Kailat, kellest on saanud Jakobi head sõbrad.
Kui kool oli juba läbi saamas, siis käisid nad Jakobil külas. Jakobi isa tõi neile veel suure hunniku valgeid ja roosasi sefiire. Hiljem tegid Inga-Kerstin ja Jakob sefiiridest lossi. 
Siis lahkus ka Inga-Kerstin. Jakob ütles veel talle, et ta tuleb homme kooli, et järele teha üks töö, kuid kooli teda ei tulnud. Ka kiusajate kamp oli kuidagi vaikne ja üks tüdruk nuttis. Lõpuks rääkis see tüdruk, et kiusajate kamp oli eelmisel päeval Jakobiga tüli norinud, Jakob oli noa võtnud kuid kiusajad olid sellega Jakobile kõhtu löönud. Tüdruk oli seda pealt näinud ja ka vahele sekkunud, aga see ei aidanud. Jakob oli haiglas. 
Seejärel läks Inga-Kerstin kohe haiglasse. Ta küsis registratuurist Jakobi kohta kuid sealt ei öeldud midagi. Siis küsis Inga-Kerstin arsti käest. Arst ütles, et Jakob suri täna hommikul.
Inga-Kerstin oli väga löödud ja kurb. Hiljem ei suhelnud Inga-Kerstin ka Kailaga enam nii tihti kui varem.

Arvamus raamatust:
Raamat oli kindlasti liiga lühike aga väga tõene. See rääkis tõelisest sõprusest ja tagajärgedest. 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/8.5

Pilt võetud: http://tnp.live.edrk.ee/

Deemoni märk (Reeli Reinaus, 2014)

Pealkiri: ,,Deemoni märk''
Autor: Reeli Reinaus
Lehekülgede arv: 324
Varrak, 2014

Kui 17-aastane Maria ühel kehalise tunnil riideid vahetab, näeb tema klassiõde Maria seljal armi, mida ta nimetab Poolingli ehk Nefilimi märgiks. Tüdruk korraldab Mariale igasuguseid kohtumisi jne, et ta saaks aru millega tegemist on(Kõik kellel on Poolingli märk, hakatakse 17-aastaselt Musta Ingli poolt jälitama jne) kuid Maria ei taha seda kõike hästi uskuda.
Siis kohtub ta temast paar aastat vanema noormehe Guidoga, kes kolis just Maria majja ning kes kohtleb Mariat nagu väikest õde. Siis kohtub ta ühe poisi Andreasega, kellesse ta armub. 
Ühel päeval näeb Maria, et Andreasel on samasugune märk nagu temalgi. Siis hakkab ta kartma, et Andreas ongi Must Ingel, kes teda jälitab. Seejärel põgeneb ta peaaegu kellegi teadmata Berliini, kus ööbib ühes hotellis, kus võivad ööbida need, kes on ennast kaotanud. Kui aga kummalised tegelased tapavad hotellis elanud inimese, ajavad teised elanikud Maria minema.
Edasi toimub kogu tegevus kõigis Euroopa paikades(Pariisis nt) ja Andreas võtab Mariaga mõttes ühendust. Ta valgustab Mariat veidi inglite teemal, kuid Maria ei taha teda uskuda ja oma asukohta öelda, seetõttu ei räägi Andres talle ka kõige vajalikumat informatsiooni. Andrease abil saab Maria näha ka nn. flashback'e oma eelmistest eludest ja sellest, kuidas ka Andreas nendes osales. 
Üks nägemus, mis toimus tema kunagise ''õega'', pani Mariat uskuma, et tema poolingli märk on ka deemoni märk. 
Seejärel näeb ta ühel tänaval Guidot. Alles tema käest saab Maria rohkemat informatsiooni: Maria on poolingel, kelle teeb eriliseks ühe peaingli DNA. Peainglitel on vaja Mariat selleks, et hukutada maailm ja seda saavad nad teha ainult 17-18. eluaasta vahel. Guido osutub Maria kaitseingliks Arieliks, kes peab teda kogu selle aja kaitsma. Ta on tegelenud selle ülesandega ka Maria varasemates eludes. Tema varasematest eludest on ka Andrease ja Guido vihavaen, kus Marial on päris suur roll. 
Ühel päeval saabub Andreas Maria juurde ja nad põgenevad koos ühte inglite varjupaika. Sealt leiab nad aga Guido ja nad reisivad koos edasi. Siis aga ühel päeval, kui Andreas ja Maria olid restoranis söömas, muutus Maria WCs ühe naise vastu vägivallaliseks- temas oli võimust võtmas deemon!
Edasi põgenesid nad veel edasi, aga kahjuks tuli Guidol või Andreasel ennast peainglitele ohverdada, sest vaid sellega oleks nad Maria päästnud. Ennast ohverdas Guido.
Siis põgenesid Andreas ja Maria koos ühte mäemajja ning seal said peainglid nad kätte. Guido oli siiski elus ja vaid Andreas suri.

Arvamus raamatust:
Mulle käis raamatu juures närvidele see, et infot tuli kogu aeg jupikaupa. Muidu oli raamat, eriti lõpp veidi segane(ei saanudki täpselt aru, et kas see maailm nüüd siis hävines või ei) aga muidu mulle meeldis! Vahest tundusid igavad need Maria eelnevate elude tagasivaated kuid muu oli normaalne.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/9

Pilt võetud: www.varrak.ee

Vaevatud (Reeli Reinaus, 2011)

Pealkiri: ,,Vaevatud''
Autor: Reeli Reinaus
Lehekülgede arv: 307
Tänapäev, 2011

Silver ja Stiina on kaksikud, kes kolisid just töösõltlasest ema ja arvutisõltlasest vennaga vanasse mõisa. Nad peavad tulema toime ema ja isa lahutusega, kooli ja koduga harjumisega ning ka vennaga. Lisaks näevad nad öösel luupainajaid. Nad ei oska arvata kust need tulevad aga tasapisi kipuvad nad arvama, et see tuleb mõisast. Seda enam nad seda arvama hakkavad, kui kuulevad külarahva õudusjutte sellest mõisast. Silver ja Stiina ei oska sellest midagi arvata ja proovivad lihtsalt ära kannatada. Kuid asi läheb juba üle piiri kui näiteks Stiina leiab ühel hommikul enda küünte alt kuivanud verd ja otsaesiselt sinika ning Silver näeb öösel Stiinat võõras pikas öösärgis tema toas hiilimas ja siis eikuhugi kadumas. Äkki see ei olegi Stiina?
Lisaks tundub imelik ka Rahel, kellesse Silvel kohe armub, kuid ise ta seda ei soovi. Raheli vend Kristofer on aga Silveri klassivend, kes on hoopis teistsugune- mõndade tatoode ja mootorrattaga sõitev poiss. Hiljem tuleb välja, et Rahel on võimeline tunnetama ja nägema asju mida teised ei tunneta ega näe. Seega saabki Rahel Silverit aidata enda võimetega, kuid takistuseks on see, et Rahel siiski kõike ei näe ning kõigi nelja koostööd segab see, et Kristoferi, Stiina, Silveri ja Raheli suhted ei ole just kõige paremad. Siiski peab Rahel vajalikuks Silverile rääkida seda mida ta näeb. Ning ta näeb unenägu, mis nad hädast välja aitavad. Lõpuks lepivad nad ära ning nad saavad hakata koostööd tegema. Kõigepealt uurivad nad mõisa ning leiavad sealt vanaaegse raamatu, mille tähed on võõrad kuid Rahel teab kuidas seda kirja lugeda. Ta oli hiljuti Silveriga käinud enda sugulaste pool ja seal vanaema asjades tuhninud, sealt leidis ta vihiku, kus olid tähtede seletused.
Täiskuuööl läksid nad surnuaeda rituaali läbi viima. Sellega saigi kõik korda ja mõisas enam unenägusid ega paranormaalseid nähtusi ei nähtud.

Arvamus raamatust:
Ma arvan, et see raamat oli väga põnev just selles mõttes, et seal oli palju kummituslugusi Eesti mõisadest jne. Lõpp tuli võib-olla liiga lihtsalt aga muidu mulle raamat väga meeldis ja mingi põnevus oli kuni lõpuni ikkagi igas kohas.

Arvamus 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee

Tüdruk, 15: Flirt Inglismaa Nimel (Sue Limb, 2008)

Pealkiri: ,,Tüdruk, 15: Flirt Inglismaa nimel''
Originaalpealkiri: ,,Girl, 15: Flirting For England''
Autor: Sue Limb
Tõlkija: Liisi Ojamaa
Lehekülgede arv: 200
Varrak, 2008

Jess on hädas, sest ta peab enne prantsuse vahetusõpilase Edouardi saabumist kirjutama talle kirja ning pildi saatma. Ühel päeval saabus Edouardi kiri ja pilt. Jess armus pildilt vastu vaatavasse Edouardi ära aga siiski hirmutas teda mõte, et ta peab ikkagi ka ju enda pildi saatma. 
Lõpuks mõni päev hiljem leidis Jess lahenduse. Ta palub abi enda parimalt sõbralt Fredilt, et ta tema pilti internetis ilusamaks muudaks. Seda ta teeb ja Jess saadab kirja koos pildiga ära.
Kui saabus päev, või õigemini öö, mil prantsuse vahetusõpilased pidid saabuma, oli väga pime ja Jess läks koos emaga vahetusõpilast Edouardi vastu võtma. Kaua-kaua ootas Jess, et keegi Edouardi sarnane bussist väljuks. Kuid siis juhtus midagi hirmsat! Jess ei uskunud oma silmi, et see poiss kes talle oli kirjutanud, ei olnudki pildil olev Edouard vaid hoopis prillidega pisike poiss, kes nägi välja nagu 11-aastane, kuigi oli Jessiga sama vana. Niisiis läksid nad Jessi koju. Poiss ei rääkinud mitte ühtegi sõna, arvatavasti ta lihtsalt ei osanud, ning läks kohe enda ajutisse tuppa.
Jess aga arvab, et Edouard on temasse armunud niisiis palub ta Fredi, et ta mängiks Jessi poiss-sõpra. See aga kukub naljakalt välja, sest Fred ei võta asja tõsiselt ning ainult naljatab. 
Siis läheb kamp (Jess, Edouard ja teised inimesed koos enda vahetusõpilastega) ühe liikme sugulase juurde, kus mõeldakse grillida. Seal nad siis grillivad aga siis hakkavad Fred ja Jess(kooli komöödikud) tegema naljakaid näidendeid ja hakatakse jäljendama kuulsuseid. 
Hommikul mängiti peitust. Peituse vahepeal juhtusid Edouard ja Jess kokku ning eksisid ära. Jessi jalg sai jões märjaks ja Edouard andis talle oma soki. Kui tundus, et enam hullemaks minna ei saa, nägid nad lehmi ning Jess astus ühe lehmakoogi sisse! Õnneks oligi kohe järgneva metsatuka taga nende lõkkeplats ja ta sai ennast lähedal majas puhtaks pesta. 
Siis kutsuti kohale ka Ben Jones ja McKenzie. Nad läksid jõe äärde ''Tarzaneid'' mängima. Kahjuks väänas üks vahetusõpilastest enda jala välja ning talle pidi kutsuma kiirabi. Siis hakkas sadama vihma ja kõik kogunesid telkidesse. Järgnes kojusõit ja vahetusõpilaste lahkumine.

Arvamus raamatust: See on väga-väga naljakas raamatute sari. Kurb, et rohkem neid sarju eesti keelde ei ole tõlgitud, aga mulle väga meeldis ja see on tore, et ka selles raamatus 15,16-aastased mängivad peitust ja ''Tarzaneid''. Võib-olla oli Edouard veidi liiga juhmiks tehtud, see natuke segas.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.varrak.ee

Röövlitütar Ronja (Astrid Lindgren, 1981)

Pealkiri: ,,Röövlitütar Ronja''
Originaalpealkiri: ,,Ronja Rövardotter''
Autor: Astrid Lindgren
Tõlkija: Vladimir Beekman
Lehekülgede arv: 232
Sinisukk, 2003

Raamat räägib ühes metsas elavast röövliperekonnast, kelle peres elavad isa Mattis, ema Loviis ja 12 röövlit. Ühel päeval sündis nende perre ka pisike Ronja, kellest sirgus tüdruk kes päevi puude otsas turnis ja õhtuti röövlimeestega laua taga laulis ja tantsis. 
Kui Ronja sündis, oli väga tormine öö ning äike lõi lossi pooleks. Seda auku mis selle tagajärjel tekkis hakati nimetama Põrguauguks.
Kui Ronja oli juba suurem, läks ta Põrguaugu juurde. Seal kohtas ta endavanust poissi nimega Birk.
Ronja küsis, et mis tema siin teeb ja kes ta on ning Birk vastas, et ta on Birk Borkapoeg ja nad kolisid siia täna öösel- tema, tema isa Borka, ema Loviis ja nende 12 röövlit. 
Ronja ei suutnud seda uskuda. Talle oli küll kuulnud ''tatikraedest'' nagu Mattis neid nimetas, aga ta ei uskunud, et nad kolivad Mattise lossi põhjapoolsesse ossa.
Seejärel hakkasid Birk ja Ronja üle Põrguaugu hüppama. Hüppasid ja hüppasid kuni lõpuks kukkus Birk Põrguauku. Ronja aitas ta põrguaugust välja ja siis nad lahkusid mõlemad oma kodudesse tagasi. Kui Ronja kodus sellest oma isale rääkis, sai ta väga kurjaks ja alguses ei uskunudki Ronjat kuid siis kohtusid mõlemad pered Põrguaugu juures, kuid seekord piirdus asi karjumisega. 
Hiljem kohtusid Birk ja Ronja veel mitu korda metsas ja kuna mõlemad päästsid üksteise elu, otsustasid nad hakata õeks ja vennaks.

Kui tuli talv, läks Ronja lossi salakäikudesse, mida oli talle näidanud Kolu-Per (nende kõige vanem röövel) ja hakkas laduma Mattise ja Borka käike lahutavast kivimüürist kive eemale, et ta saaks kohtuda Birkiga. Nii nad seal kohtusidki, kuni jõudis kätte kevad. Kevadel lõbutsesid nii Birk kui Ronja koos metsas- püüdsid metshobuseid jne aga ühel päeval kui mõlemad kodu poole hakkasid minema, nabis Mattis Birki kinni ja võttis pantvangi. Siis käskis ta ühel oma röövlitest Borkale öelda, et kui nad lossist minema ei koli, siis ta Birki tagasi ei anna. Borkal ei olnud aga võimalik kohe kolida ning seega ei saanud ta oma poega tagasi. Siis hüppas Ronja üle Põrguaugu ja Borka sai Ronja enda pantvangi. Mattis ei suutnud seda oma tütrest oodata ja ta lasi Birki vabaks, kuid Ronjat enam oma tütreks ei pidanud. 

Kolm-neli päeva hiljem otsustasid Birk ja Ronja koos karukoopasse kolida. Seal püüavad nad endale metshobused, kellel saavad nimeks Kelm ja Metsmüristaja. Karukoopas juhtub paljutki- ema Loviis palub, et Ronja tuleks koju tagasi, Ronja ja Birk lähevad noa kadumise pärast kaklema, metsmadrused ründavad Ronjat ja Birki... Kuid siis palub Mattis, et Ronja tuleks koju tagasi ja Ronja läheb. Mattiski saab aru, et peab Borkaga ära leppima. Selle nimel teevad nad kahevõistluse, mille järgi saab teada, kes edaspidi on pealik- kas Mattis või Borka? Mattis võidab võistluse aga nad saavad ikkagi sõbralikult läbi. Siis jääb Kolu-Per haigeks ja ta sureb. Ronja ja Birk kolivad kevadel jälle tagasi karukoopasse.

Arvamus raamatust:
Raamat oli väga huvitav, tore ning õpetlik. Mulle meeldis kuidas tegelased rääkisid, mida nad tegid ja kuidas Astrid Lindgren seda kõike kirja pani. Mulle väga meeldis ja soovitan kõigil seda lugeda!

Arvamus 10 palli süsteemis: 10/9

Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee