Printsessi päevikud II - Printsess avalikkuses (Meg Cabot, 2001)

Pealkiri: Printsessi päevikud II - Printsess avalikkuses.
Originaalpealkiri: The Princess Diaries, Volume II - Princess in the Spotlight
Autor: Meg Cabot
Tõlkija: Mari Kelve
Lehekülgede arv: 213
Varrak, 2002

Mia sai teada, et tema ema Helen on rase nin hakkab seega tühjendama külmkappi kõigest ebavajalikust ning ebatervislikust, mida ta ema sööb, sest ta ise on ju taimetoitlane. Kuid samal ajal planeerib Grandmere Miale intervjuud Beverlyga Bellavere'iga(?), Ameerika kuulsaima intervjueerijaga. Kuid Mia ütleb salvestusel asju, mida ta üldse ei peaks ütlema. Näiteks seda, et ta ema on rase, nende kooli õpetaja Hill käib tunni ajal õpetajate toas ja jätab klassi terveks tunniks üks, lisaks ütleb ta, et Mia ja tema sõbrad on nohikud, kes ei suhtle kisakooritüdrukute ja spordipoistega. 

Intervjuu avaldub ja Miale hakkab telefonikõnesid tulema hordide viisi. Ta läheb oma sõbrannade Lilly ja Shameekaga tülli (eelkõige Lillyga). Lillyle ei meeldinud, et Mia neid nohikuteks märgistas ja ei öelnud talle, et BEVERLY teda jntervjueeris. Shameeka isa aga tahtis Shameekat Hilli pärast teise kooli panna. Ainult Tina Hakim Baba oli õnnelik, et Mia teda intervjuus mainis. 

Kuid Mia on õnnelik, et keegi salajane on talle hakanud e-kirju saatma, kuid pahane on ta sellepärast, et isik ei ütle, kes ta on kuigi Mia loodab, et see on Lilly vend Michael. 

Hr. Gianini teeb Helenile abieluettepaneku ning Grandmere hakkab planeerima pulmi 300 GRANDMERE tuttavaga, kellest Helen ja Gianini tunnevad vaid 4-5 inimest. Grandmere planeerib pulmi Halloweeni peale, millal ka Gianini ja Helen tahtsid oma pulmi pidada aga ainult raekojas ja lähedaste inimestega. Mia on mures ka sellepärast, et ta ei saa Halloweenil minna sõpradega vaatama Rocky-Horrorit. Aga ta nii väga tahtis minna, sest teda kutsus Michael!!

Pulmapeo alguses ütles Mia paps, et pruut ja peigmees pidid lahkuma ja pulmad jäävad sel päeval ära, kuid kõik siiski sõid ja tantsisid koos. Helen helistas Miale ja ütles, et nad sõitsid Gianiniga Mehhikosse ja abiellusid seal. Lähedastega teevad nad väikese peo siis, kui nad on koju jõudnud. Mia läks Rocky-Horrorit vaatama koos oma James Bondiks riietunud ihukaitsja Larsiga. Kinos istus Mia Michaeli ja Kenny vahel, kes mõlemad teda filmi ajal vahepeal vaatasid. Hiljem õhtusöögil sai Mia teada, et kirjad oli saatnud Kenny. Ning ta kutsus Mia välja. Kui nad hakkasid tagasi limusiini minema, ütles Michael Miale, et ta näeb oma kostüümis (roosa pruutneitsi kleit, sau, kroon) väga hea välja. Mia oli selle üle õnnelik kuid Kennyga pidi ta siiski välja minema... Kahjuks...

Arvamus raamatust: See osa meeldis mulle rohkem kui eelmine. Juba alguses hakkasid toimuma põnevad ning üllatavad asjad. Üldse kõik toimuv on väga geniaalne ning see on raamat, kust ma olen kõige rohkem uusi teadmisi saanud. Veel meeldib see raamat mulle sellepärast, et peamine tegevus toimub Manhattanil! 

Printsessi päevikud I (Meg Cabot, 2000)

Pealkiri: Printsessi päevikud

Autor: Meg Cabot

Tõlkija: Piret Orav

Lehekülgede arv: 235

Varrak, 2002

Mia Thermopolis elab ühes Manhattani pööningukorteris koos ema Heleni ja kassi Paksu Louiega. Talle meeldib pidada päevikut ning see on temaga igal pool kaasas, sest ta ema andis talle idee, et ta võiks oma mõtted ja tunded paberile kirjutada, kui Mia neid oma emaga jagada ei taha... Kuid nüüd on tema peamine mure see, et tema ema käib Mia algebraõpetaja Frank Gianiniga, mis on tema jaoks väga nõme.
Mia käib oma parima sõbranna Lilly juures külas kuid talle oma murest ei räägi. Samuti ei räägi ta Lillyle uudist, mille ta ka ise hiljuti teada sai, et ta on Genovia printsess ning ka troonipärija, kuna haiguse tõttu ei saa tema paps, Genovia vürst, enam lapsi. Mia oli šokeeritud ning solvunud oma isa Phillipe ning ema peale, et nad seda varem ei rääkinud. Siis tuleb mängu ka Mia vanaema Grandmerè, kes on nii vastik, et Mia arvab kõiki inimesi kartvat tema kuninglikust soost vanaema. Ka Miale on Grandmerè ebameeldiv. Eriti sellepärast kuna Grandmerè tahtis Miale peale tunde (ja peale algebra järeleaitamistundi) printsessi tunde anda. Miale see kõik üldse ei meeldinud ja ta oli oma pere peale veel vihasem. Siiski said Mia ja tema isa kaubale, et Mia hakkab käima printsessitundides, kui tema paps annetab Greenpeace'ile iga kuu 100 dollarit.
Järjekordses printsessitunnis viis Grandmerè Mia šhoppama. Nad käisid igasugustes poodides, kaasaarvatud Chanel ja D&G kuid lõpuks külastasid nad juuksurit, kes Mia kolmnurksed juuksed tegi veidigi normaalsemaks. Lühikeseks ja blondiks. Lõppude lõpuks läks ta ka Lillyga tülli, sest Mia ei läinud tema teleseriaali ühe episoodi salvestamisele, mis neil plaanis oli ja et Mia lasi omale uue soengu lõigata, ilma, et ta oleks seda Lillyga arutanud.
Siis rääkis Mia internetis Lilly venna Michaeliga, kellesse ta on armunud. Mia ütles Michaelile, et tema ema ja algebraõpetaja käivad kuid kahetses seda kohe peale "saada" nuppu vajutamust. Hommikul teab sellest terve kool, mõtles Mia. Lisaks käib temaga kaasas ihukaitsja Lars. Igal pool! Ja kõik Mia koolist said teada, et ta on Genovia printsess Amelia Mignonette Grimaldi Thermopolis Renaldo.
Siis hakkasid kõik kisakooritüdrukud ja spordipoisid Mia vastu huvi tundma. Isegi Lana Weinberg, kes oli temaga väga vastikult käitunud. Ning Josh Richer kutsus Mia koolipeole. Josh Richer oli Lana poiss-sõber. Kui oli käes peoõhtu, siis oli kooli ümber palju ajakirjanikke ja sagimist. Lars pidi koos Miaga nende seast läbi minema kuid Josh Richer haaras Miast kinni ja nad läksid koos koolimaja ukse ette. Ja seal kõikide fotograafide ees suudles Josh Richer Miat, et saada Teen Magazine kaanele. Mia oli Joshi peale solvunud ja nad läksid tülli. Ülejäänud õhtu tantsis Mia oma sõpradega ja Michael Moscovitziga. Õnneks jäi pilt Joshi ja Mia suudlusest ajakirja kaanele ilmumata, sest mingite maade vahel algas sõda ja see oli iga ajakirja esikaanel.

Arvamus raamatust:
Kui ma seda raamatut lugema hakkasin, siis tundus mulle, et olen seda lugenud aga kui pikemalt mõtlema hakkasin, siis olen lugenud teisi selle autori raamatuid ja need mõlemad sarjad on väga sarnased. Humoorikad ja räägivad lihtsast elust, kus toimub siiski midagi rabavat. 
Peategelane on jällegi naljaviskaja ja selline pabistaja vms. Mulle see raamat väga meeldis kuid see oligi paha lugu, et ta meenutas mulle seda teist raamatut ja miskipärast see ainukesena häiris mind. 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/9.5

Harry Potter ja Saladuste Kamber (J.K. Rowling, 2000) TEINE OSA

Pealkiri: ,,Harry Potter ja Saladuste Kamber''
Originaalpealkiri: ,,Harry Potter and the Chamber of Secrets''
Autor: J.K. Rowling
Tõlkija: Krista Kaer
Lehekülgede arv: 300
Varrak, 2000

Harry on viibinud veel ühe piinarikka suve Dursley'de juures ning ootab pikisilmi juba tagasi Sigatüükasse minemist, kuid ühel õhtul, kus Dursley'del oli tähtis õhtusöök onu Vernoni töökaaslastega, ilmus Harry tuppa majahaldjas Dobby, kes hoiatab, et kui Harry tagasi Sigatüükasse lähevad, hakkavad hullud asjad juhtuma. Harry ütles, et ta läheb tingimata tagasi Sigatüükasse ja selle peale läks Dobby alla, Harry tema järel, ning lõhkus tädi Petunia tordi, mida just külalistele pakkuma pidi. Siis sai Harry suure karistuse, ning onu Vernon pani ta tuppa luku taha.
Öösel aga tulid Fred, George ja Ron Weasley'de lendava autoga ning Harry veetis ülejäänud suve nende juures. 
Kui ühel kolmapäeval kooliasju ostma läksid, rändas Harry floopulbriga kogemata ühte poodi, kui hiljem nägi Lucius ja Draco Malfoy'd, kes poemüüale müüsid imelikke asju. Õnneks Harry ära ei eksinud ning hiljem nägi ta Hagridit, kes juhatas Harry Roni, Hermione ja teiste juurde. 
Mõne päeva pärast pidid nad juba King's Crossil olema, et Sigatüüka Ekspressi peale jõuda, kuid kui Harry ja Ron viimastena tahtsid väravast sisse minna, oli miski ees ning nad ei saanudki läbi värava. Seejärel võtsid nad Weasley'de lendava auto ning lendasid rongi järel. Juba üsna Sigatüüka juures maandusid nad Keelatud metsa, kus Peksja Paju nendelt auto ära võttis. 
Nad suundusid kooli poole, kus nad kätte sai Snape, kes ütles, et neid oli mugude poolt nähtud. Järgmisel päeval sai Ron oma emalt kurja huilgaja. 
Tuli välja, et sellel aastal on mustade jõudude vastase kaitse õpetaja prof. Lockhart, kes oli väga uhke enda üle ning eriti millestki muust peale enda tundides ei rääkinud.
Ühel novembripäeval leiavad Harry, Hermonie ja Ron kivistunud kassi Mrs. Norrise ning seina pealt kirja ''Saladuste kamber on avatud. Mugud, hoidke alt!''. Hermonie sai teada, et Saladuste Kambri ehitas Salazar Slytherin, ning ainult Slytherin'i järeltulija saab selles olevat koletist kontrollida. 
Koletis jahib aga mugudest lapsi ning seega on paljud hirmul. 
Hermonie, Harry ja Ron arvavad, et järeltulija on Draco Malfoy ning hakkavad valmistama mitmemahlamöginat, mille valmistamiseks läheb kuu aega. Nende laboriks saab tüdrukute pesuruum, kus elab kummitus Mäuguv Myrtle. 
Ühel lendluudpalli mängul saab Harry kuldse kitu kätte, kuid murrab käeluu. Prof. Lockhart teeb selle 'korda', kuid selle asemel hoopis eemaldab kõik luud Harry käest. Siis läheb Harry haiglatiiba ning on seal ka öösel. Öösel ilmub sinna Dobby, kes oli tegelikult King's Cross'i värava kinni pannud, et Harry ja Ron ei saaks Sigatüükasse sõita. Ta palus, et Harry ära läheks kuid siis paiskus haiglatiiva uks lahti. Sealt tulid Dumbledore, Snape, McGonagall ja proua Pomfey... koos kivistunud Colin Creevey'ga. 
Peale juba kahte kivistunud õpilast otsustavad Lockhart ja Snape korraldada duellitunnid. Malfoy ärritab Harryle kallale mao, kes ründab Justinit kuid siis Harry ütleb, et lõpeta ning madu kuulab Harryt. Tuli välja, et Harry oskab madude keelt ning sellest ajast arvati, et tema on Slytherini pärija. 
Eriti arvati seda veel siis, kui Harry leiti kivistunud Justini ja Peaaegu Peata Nicki juurest.
Jõuludeks jäid Sigatüükasse Hermonie, Harry, Weasleyd ja Malfoy ning tema sõbrad Goyle ja Grabbe. Harry ja Ron moondusid nendeks kuid Hermonie ei saanud kaasa tulla, kuna oli ühe Slytherini õpilase eseme asemel võtnud hoopis kassi karva, nii et ta muutus karvaseks kõrvadega kassiks. Malfoy siiski pärija ei ole, kuid nad said teada, et Saladuste Kamber avati viimati 50 aastat tagasi.
Mõned kuud hiljem leidis Harry tüdrukute pesuruumist tühja päeviku. Kui ta sinna kirjutas, siis sai ta teada, et see on Tom Riddle'i oma ning näitas, et viiskümmend aastat tagasi oli Kambri avanud Hagrid. Ühel päeval oli aga päevik kadunud ning ka raamatukogust infot otsima läinud Hermonie ja üks Ravenclaw'i tüdruk kivistunud. Nad otsustavad siiski Hagridilt küsima minna, kuid enne kui nad seda teevad, Hagrid ning Dumbledore viiakse Azkabani. Enne veel ütleb Hagrid, et ''jälitage ämblikke''. Ämblikud lähevad Keelatud metsa ning seal kohtavad nad Aragogi. Hiiglaslikku ämblikku. Ning seal oli veel hiiglaslikke ämblikke. Nad rääkisid, et Hagrid on süütu ja tüdruk kes 50 aastat tagasi suri, oli surnud tüdrukute pesuruumis. Ämblikud küll tahavad neid süüa, aga kuskilt ilmub Weasley'de auto ning nad pääsevad. Nad jõudsid teadmisele, et tüdruk, kes suri on Mäuguv Myrtle. Siis läksid nad Hermonie't külastama. Harry märkas, et tüdruk hoidis midagi kivistunud käes. Seal oli kirjas hiiglasliku mao Basilisk'i kohta, kes tapab need, kes talle silma vaatavad. Kuid kivistab need, kes vaatavad mao silmadesse läbi millegi. Infot teades, lähevad nad tüdrukute pesuruumi, kus Harry avab ussikeelt rääkides Saladuste Kambri. Nendega on ka prof. Lockhart, kes tahtis Sigatüükast põgeneda, kuna ta oli määratud Saladuste Kambri probleemi kiusuks lahendama. Kuid kui nad on Kambris, varastab Lockhart Ron'i võlukepi ning tahab Harryle ja Ronile peale panna mälukaotusloitsu, kuid kuna Roni võlukepp on katkine, põrkub see tagasi ja tabab Lockharti ennast.
Harry läheb edasi üksi. Kambrist leiab ta sureva Ginny (Roni õde) ja sinna tuleb ka Tom Riddle vaimuna, kes on tegelikult noor Voldemort. Ginny oli tema päevikusse kirjutanud ja käsu peale avanud Saladuste Kambri. Siis kutsub Riddle Basilisk'i ja ütleb talle ussikeeles, et ta tapaks Harry. Kuid siis ilmub eikusagilt Fawkes, Dumbledore'i fööniks ning teeb Basilisk'i pimedaks. Kuid Fawkes tõi kaasa ka Sõõlamiskübara. Harry paneb selle pähe ja selle sisse ilmub Gryffindori mõõk. Ta on juba Basilisk'i tapnud, kuid kui ta langeb, siis riivab tema hiiglaslik kihv Harry kätt ning Harry on määratud surema, kuna mürk on väga mürgine. 
Aga kuna fööniksi pisarad on tugevate raviomadustega, siis nutab Fawkes Harry haavale pisaraid ning Harry saab terveks. Nad kõik- Harry, Ginny, Ron ja Lockhart- lendavad Fawkesist kinni hoides tagasi tüdrukute pesuruumi. Nad kõik kutsutakse Dumbledore kabinetti. Seal ootavad juba Arthur ja Molly Weasley. Siis räägivad nad Dumbledore'ga kahekesi juttu, kuni tuleb Draco Malfoy isa Lucius Malfoy ning Harry teab, et Lucius pani Riddle'i päeviku Ginny raamatu vahele ja siis veel teeb sellist trikki, et Malfoy vabastaks Dobby enda alluvusest. Lõpuks lõppes kõik hästi - eksamid jäeti ära ja Lockhart saadeti mälutaastusesse. Ainus halb asi on, et Harry peab tagasi Dursley'de juurde minema.

Arvamus raamatust: Mulle meeldis see raamat väga, nagu ka teised kaks Harry Potteri raamatut, mida olen lugenud. Kuid kahjuks lähevad need sündmused kõik sassi ja unustan võib-olla mõned ka ära, sest nendes raamatutes juhtub palju. Ja see on tore. See raamat oli parem, kui esimene, sest siin ei läinud kõik nii lihtsalt ja Riddle'i/Basilisk'i ning Potteri vaheline 'võitlus' oli just parajalt pikk ning ei läinud väga segaseks. Mulle meeldis ja jätkan sarja lugemist!

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.varrak.ee

Meil kummitab (Pete Johnson, 1999)

Pealkiri: ,,Meil kummitab''
Originaalpealkiri: ,,We, the haunted''
Autor: Pete Johnson
Tõlkija: Riina Unt
Lehekülgede arv: 152

Caroline (lühemalt Caro) on tüdruk, kellel on parim sõbranna Vicky. Koos käivad nad väljas ning ühel õhtul vanade rokkarite peol kohtub ta Pauliga. Nad on lahutamatud ja väga õnnelikud, kuni Paul suvevaheajaks vanavanemate juurde sõidab ning seal õnnetult paadiga sõites sureb.
Kuid Caro ei usu, et ta surnud on, sest Pauli sõber Dean, kellega Caro eriti hästi läbi ei saanud, rääkis ühel õhtul Carole, Vickyle ja Paulile vaimumaailmast ning nüüd on Caro meelest ainus võimalus Pauliga kontakti otsida vaimumaailmast. 
Seda ta teeb, ning pööningukamber, kus kõik oli ennem nii tore, muutub järsku pimedaks ja niiskeks urkaks, kust on tunda haiguse ja masenduse hõngu. Caro ei käi enam koolis, vaid ainult proovib Pauliga ühendust saata ning see tal ka õnnestub. Peagi on kõik täiesti pöörane ning Paulil ja Vickyl ei jää muud üle, kui Pauli vaim Caro toast ja päris ning vaimumaailma vahel kõikumisest päästa. 
Nad teevad seda, kuigi Caro oli vihastanud, kui Dean talle selle mõtte välja pakkus. Kuid seekord Caro lihtsalt nutab ja on Deanile ning Vickyle tänulik, et nad seda tegid. 
Pööningukamber saab Caro kaksikutest õdede omaks ning elu läheb edasi.

Arvamus raamatust: Raamatus oli palju kirjavigu ning kõik oli raamatus nii lihtne. Järsku sureb keegi ära, siis suurim tagaleinaja räägib surnu vaimuga, ta ei suuda enam vaimust lahti lasta, seega on vihane nende peale, kes saavad aru kuidas asjad on ning ei luba vaimu välja ajada, seega teevad 'abistajad' seda rituaali üksi ning seegi läheb nagu niuhti! Polegi ammu sellist raamatut lugenud ja ma arvan, et vahelduseks oli tegelikult see päris mõnus. Pete Johnson on kirjutanud veel kummituseteemalisi raamatuid. Mulle õudukad meeldivad ja ka teised raamatud lähevad käiku!

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/7

Pilt võetud: www.raamatukoi.ee

Harry Potter ja tarkade kivi (J.K. Rowling, 2000) ESIMENE OSA

Pealkiri: ,,Harry Potter ja tarkade kivi''
Originaalpealkiri: ,,Harry Potter and the Socerer's Stone''
Autor: J.K. Rowling
Tõlkija: Krista Kaer
Lehekülgede arv: 264

Harry, kes on 10 aastat elanud enda kurja onu ja tädi majas, hakkab saama palju imelikke kirju, mida esialgu tema onu Vernon lugeda ei luba. Nad põgenevad kirjade eest kaugele, kuid kirjad nagu jälitaksid neid. Kui nad on viibinud juba ühes hotellis ja nüüd onu Vernon nad tormiga ühte mereäärsesse majja vedas, saabus midagi palju hullemat- see oli Hagrid, Rubeus Hagrid. Hagrid rääkis, et Harry peab nüüd esimesel septembril Sigatüüka kooli minema aga Harry ei teadnud sellest mitte midagi. Hagrid oli hirmus pahane onu Vernoni ja tädi Petunia peale, et nad olid terve selle aja Harryle valetanud. Harry teadis, et tema vanemad surid autoõnnetuses ja ka tema sai oma otsaesisel oleva märgi autoõnnetusest, kuid tegelikult oli see hoopis midagi kurjemat. 
Siis otsustasidki nad järgmisel päeval minna kooli jaoks asju ostma- luuda, katelt, võlukeppi, raamatuid... Onu Vernon seda muidugi ei sallinud aga samas oli ta väga kartlik selle maagia ja võlumise ees. See maailm, kust nad asju käisid ostmas, oli hoopis teine maailm. Harryt tervitasid seal kõik ja jäid imetlema, sest ta oli võlumaailmas kuulus selle poolest, et ta beebina Lord Voldemorti käest pääses. 
Kui neil olid asjad ostetud, pidi Harry tagasi onu Vernoni ja tädi Petunia juurde minema. Hagrid kinkis talle kõigepealt sünnipäevaks ilusa valge öökulli, kelle nimeks sai Hedwig. Onu Vernon ei teinud seekord asjast suurt numbrit ja lubas ta isegi septembri esimesel päeval Platvorm 9 3/4 ära viia. Seal ta seda platvormi aga ei näinud kuigi nägi punapäiselist perekonda, kes tundus, et samuti rääkisid Sigatüükasse minekust. Harry küsis nende abi ning sai teada, et peab minema täpselt läbi seina. Siis jõudsidki nad sinna, kus vaja. 
Rongis sõbrunes ta kiiresti selle perekonna lastega- kõige toredam oli Ron Weasley, kuid ka Fred ja George olid toredad. Nende perekonnast oli prefekt Percy ning veel kaks poega- Bill ning Charlie, kes olid juba kooli lõpetanud ja Ginny, pisike tüdruk, kes ei olnud veel kooli läinudki. 
Harry sai maitsta ka erinevaid maiustusi võlumaailmast, sest tema ema ja isa olid talle jätnud suure hulga võlumaailma raha. Ta jagas kõike ka Roniga. Rongis kohtusid nad ka Neville'i ja Hermonie'ga, kes otsisid Neville'i kärnkonna. 
Koolis toimus sõõlamistseremoonia, kus sõõlamiskübar ütles, kuhu majja keegi laps läheb. Valida oli Gryffindori, Hufflepuffi, Ravenclaw, Slytherini vahel. Harry, Ron, Hermonie, Neville said Gryffindori aga Malfoy, vastik poiss, läks Slytherini, kus õppis ka Must Isand, Lord Voldemort. Koolis sai Harry sisse lendluudpalli võistkonda, sai palju sõpru ja vaenlasi. Kõige parimad sõbrad on Ron ja Hermonie. Nendega juhtub veel mitmeid seike.. näiteks arvavad nad, et Severus Snape on Voldemorti poolel ning tahab kätte saada kooli keldris asuvat Tarkade Kivi. Seega lähevadki kõik kolm kooli keldrisse 'Snape'le' järgi. Kuid sealt leiab Harry eest hoopis professor Quirell'i, kes ütles, et Snape tahtis hoopis teada, mis Quirell'il plaanis. Quirell'i kuklas nägi Harry Voldemorti nägu, kes ütles Harryle, et ta annaks kivi, mis oli justkui imeväel ta taskusse sattunud, Voldemorti kätte. Harry ei andnud ja kui Quirell-Voldemort teda puudutas, sai ta meeletult haiget, nii et Harryl oli võimalus joosta. Kuid tema arm valutas nii hullusti, et ta kaotas teadvuse. Järgmisel hetkel ärkas ta arstiruumis. Seal oli ka Dumbledore, kelle käest Harry küsis igasugu küsimusi. Ta ütles, et Tarkade Kivi on hävitatud ning kui Harry sündis, pani tema ema talle tugeva kaitse peale, et Voldemort Harryt tappa ei saaks. Kooli lõpus Dumbledore annab Gryffindori majale tänu Harry, Roni, Hermonie ja ka Neville vapruse eest 160 punkti ja sellest piisas, et nad võidaksid Slytherini eest Majakarika ära. Siis peavad nad rongiga tagasi koju suvevaheajale sõitma ja Harry peab kahjuks naasma oma vastiku onu ja tädi juurde.

Arvamus raamatust: See esimene raamat oli väga hea ning läks ka jällegi väga kiiresti. Voldemortiga võitlemise koht oli selles raamatus väga lühike nagu ka raamat ise. Esimeses raamatus ei ole nii palju detaile aga see on suhteliselt normaalne. Mulle see raamat meeldis ja jätkan kindlasti teiste osade lugemist. Minust on saanud Potteri-sarjade üks suurtest fännidest!! :)

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Lõpupidu (Heli Künnapas, 2011)

Pealkiri: ,,Lõpupidu''
Autor: Heli Künnapas
Lehekülgede arv: 181
Tänapäev, 2011

Raamat räägib Railist, kes pühendab oma elu kuni lõpuklassini õppimisele ja korvpallile. Kui nende klassi tulevad kaks poissi Marcus ja Roomet, siis Raili enam nii palju aega õppimisele ei pühenda, sest Marcusest on saanud tema boyfriend, ning nad tahavad kogu aeg koos olla. Siis sai Raili teada, et Marcus on vägivaldne, kui ta on alkoholijoobes ning nad läksid lahku. Sel ajal jalutas Raili Roometiga. Marcust ajas see närvi ja nad leppisid Railiga uuesti ära. 
Siis nägi ta, kuidas Marcus ja Roomet ühel peol kaklesid. Raili tahtis teada, mis toimub. Roomet rääkis, et põhikoolis olid Marcus ja Roomet sõbrad ja käisid üksteisel külas, seega teadis Marcus, et Roometil on rahalised raskused ning ta ema on joodik. Marcus pakkus talle töökohta. Alles siis kui nad hakkasid tööd tegema, sai Roomet teada, et see on korteri tühjaksvarastamine. Marcus peksis läbi ka vanamehe, kes seal elas. Nad jäid vahele ning Marcuse isa töötas kohtus, seega pääses Marcus puhtalt ning Roomet jäi kõiges süüdi. Siis nad kohtusid uuesti ja Marcus arvas, et Roomet tahab Railiga jalutamas käies talle kätte maksta. 
Raili uskus Roometit ja jättis Marcuse maha. Marcus läks marru ning ühel peol ütles Roomet, et peab vetsus käima. Ta jäi väga kauaks, ning Raili hakkas muretsema. Siis tulid tema ema ja isa ning ütlesid, et Roomet sattus raskesse õnnetusse. Marcus oli ta järve äärde kutsunud, seal teiste abiga läbi peksnud ning lõpuks oli Roomet järve kukkunud. 
Õnneks tervenes Roomet ning sai eksamite ajaks kooli tulla, küll karkudega, aga ikkagi. Nad pidid kirjutama kirjandi aga poole peal hakkas Roometil rinnus valus ja eksam katkestati. Hiljem sai Raili teada, et Roomet oli surnud teel haiglasse.
Siis lõpetaski Raili klass 36 õpilasega ning Raili nimetas oma lõpukingiks Roometilt seda, et seitsme kuu pärast saab ta emaks.
Arvamus raamatust: See on noorteraamat, kus on jällegi palju vägivalda ja 'suhetedraamat', mis ei ole väga tore, sest see hakkab varsti tüütuks minema. Nii palju raamatuid on sellise teemaga nagu see, küll natuke erinevad aga mõte on ikka suhteliselt sama. See raamat mind eriti seega ei huvitanud või üllatanud, kuid lugesin ta siiski läbi.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/5

Pilt võetud: www.arvustus.com

Esmaspäevad (Ele Arakas, 2015)

Pealkiri: ,,Esmaspäevad''
Autor: Ele Arakas
Lehekülgede arv: 280
Tänapäev, 2015

Katariina kolib emaga pealinna ning on väga põnevil, et lõpuks kolis ta emaga maalt linna ja uued sõbrad ning kool ootavad. Kuid asjad ei lähe nii nagu tüdruk lootis. Uues koolis saab temast erak põhiliselt tema riiete ja selle pärast, et ta pole nii rikas kui teised. Kuid ühel õhtul, kui ta kavatses ka ühte klassipidu külastada, juhtus seal jubedaid asju ning ta tuli ära. Õues oli pime ja järsku tundis ta, et keegi jälgib teda. See poiss, kes teda jälgis ilmus eikusagilt ning saatis ta koju. Ka kadus ta eikusagile. 

Sellest ajast peale tunneb Katariina, et keegi jälgib teda kogu aeg. Tuli välja, et poiss, kes ta eile õhtul koju saatis on 20-aastane mees Niglas. Siiski veetis Katariina temaga aina rohkem aega. Kuni Niglas ütles, et ta on vampiir. Siis nad enam ei suhelnud, kuigi mees proovis temaga kogu aeg kontakti saada. Ta isegi tappis vampiiridele omasel moel Katariina toas ühe tema kiusajatest, et tüdruk usuks seda, kes ta on. Katariina ema läks Soome tööle ja ta jäi täiesti üksi. Kuid Katariina hakkas suhtlema ühe poisi Marteniga, kellega nad kogu aeg koos olid. Välja arvatud koolis, kui poiss oli väga endassetõmbunud. Ühel päeval läks Katariina koolist koju ja nägi, et kiusajad kiusavad Martenit. Katariina astus vahele ja tänu sellele sai ise väga hullu teo ohvriks. Marten teda ei aidanud. Katariina sai vihaseks ja lõi Martenit ka omalt poolt. Ta võtab Niglasega ühendust ja Niglas näitab talle oma maailma. Katariina näeb maailmas erinevaid kujundeid ja aurasid. Martenit ei saa ta enam telefoni kaudu kätte ja kodus tema pere ka pole. Siis mõtlebki ta, et laseb Niglasel ennast muuta. Kuid viimasel hetkel mõtleb Katariina ümber ning pääseb.

Arvamus raamatust: Mulle see raamat väga meeldis!!! See on peaaegu nagu Eesti Videviku Saaga. Lugu oli väga põnev ning kirjutatud eesti keeles kuid ingliskeelsete slängidega, mis on ka väga uus Eesti noorteraamatutes minu arust. Raamat võitis noorteromaani võistlusel I koha ning arvan, et "Esmaspäevad" on igati seda kohta väärt!

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee

Harry Potter ja Fööniksi ordu (J. K. Rowling, 2003) VIIES RAAMAT

Pealkiri: ,,Harry Potter ja Fööniksi ordu''
Originaalpealkiri: ,,Harry Potter and the Order of the Phoenix''
Autor: J. K. Rowling
Tõlkija: Krista Kaer ja Kaisa Kaer
Lehekülgede arv: 856
Varrak, 2003


Harry elas suviti Dursley'de juures- Little Whingingis, Privet Drive maja number 4. Dursley'de perre kuulusid onu Vernon, tädi Petunia ja nende poeg Dudley. Nad vihkasid Harryt kogu südamest. Ühel õhtul kohtusid Harry ja Dudley pargis, kus Harryt ründasid dementorid. Ta kutsus võlukepiga välja patronuse, mis nad minema ajas. Siis läksid nad tagasi majja ning Harryle tuli kiri Võlukunsti ministeeriumist. Kirjas kirjutas, et Harryt oodatakse augustis ärakuulamisele, ta on hetkel koolist välja visatud ja varsti tullakse ning hävitatakse tema võlukepp. Kõike sellepärast, et alaealised ei tohi kasutada võlukunsti väljaspool Sigatüüka kooli. Harry oli segaduses ja vihane, et keegi talle ei rääkinud midagi sellest, mis toimus. Ta pidi ainult uudiseid kuulama, kas on mingit märku sellest, et Lord Voldemort on tagasi ja samuti taluma Siriuse hoiatusi, et ta ei tohiks Dursley'de juurest põgeneda ning lugema ''Päevaprohvetit'' kus mõnitati Harryt jutu pärast, et Voldemort on tagasi. 
Kuid siiski oli Dumbledore ministeeriumis asjad korda ajanud ja sealt tuli teade, et Harry võlukeppi ei hävitata kuid ärakuulamisele oodatakse teda ikkagi.
Ühel päeval läksid Dursley'd majast välja ja ei lubanud Harryl lahkuda. Mõne hetke pärast kuulis ta all samme ja ta otsustas vaatama minna. Seal olid Tonks, Lupin, Moody, Jones ja ka mõned teised võlurid. Nad lahkusid Dursley'de majast Grimmauld Place 12'le, mis on Fööniksi Ordu peakorter. Fööniksi Ordu on salaühing, asutatud Dumbledore poolt ja mille liikmed võitlevad Lord Voldemorti vastu. Sel hetkel kuulusid sinna näiteks Tonks, Moody, Lupin, Snape, Dumbledore, Sirius Black, Hagrid, Weasley'd, Flitwick, Fletcher jne. Sinna olid kuulunud ka Harry vanemad Lily ja James enne surma. Harryle ei räägitud alguses asjadest midagi. Hermonie, Ron, Ginny, Weasley kaksikud ei teadnud ka eriti midagi. Hiljem räägiti talle kõik vajalik ära.
Siis oli käes ärakuulamise aeg. Nad läksid hommikul härra Weasley'ga Saladuste osakonda ning kui Dumbledore poleks sinna tulnud, siis ei oleks arvatavasti Harryt enam Sigatüükas nähtud. Seega jäi Harry kooli edasi kuigi teda kurvastas see, et Dumbledore talle kordagi otsa ei vaadanud. 
Enne kooli nad koristasid veel peakorterit, tülitsesid veidi peakorteri majahaldja Kreacheriga ja pidutsesid, sest Hermonie ja Ron olid määratud prefektideks. 
Kui oli aeg kooli minna, tuli Sirius musta koerana Harryt ja teisi Sigatüüka Ekspressile saatma, sest teda otsitakse taga ja keegi ei tohi teda näha. Kui nad kooli jõudsid, siis ootas neid ees traditsiooniline pidusöök ja sõelamine, mis otsustas millisesse majja mingi laps läheb. Iga erineva maja prefektid pidid hiljem esimese klassi lapsed oma tubadesse juhatama. 
Kui jõudsid kätte esimesed tunnid, oli Harry imestunud ja kurb, et Hagridit õpetamas ei ole ning ka sellepärast on ta vihane, et ministeerium määras mustade jõudude vastase kaitse õpetajaks professor Umbridge'i, kes on väga-väga vastik, sest ta käsib tunnis ainult lugeda ning kui Harry talle Voldemorti osas vastu rääkis, said nendest vihavaenlased. Prof. Umbridge jättis Harry pärast tunde ja ta pidi kirjutama iga päev pärgamendile MA EI TOHI VALETADA, mis samamoodi lõikas selle lause ta käeseljale, nii et see hakkas veritsema. Hermonie tuleb välja ideega, et Harry, kes on mustade jõudude vastases kaitses väga hea, õpetaks kõiki õpilasi, kes soovivad seda Harry juures õppida. Nii tehaksegi ja grupi nimeks saab Koolidirektori Armee. Kuid enne esimest tundi ilmub stendile Umbridge'i kui üleminkvisiitori soov, et ilma temalt luba küsimata ei tohi mingeid huviringe ega gruppe teha. Nad pole kindlad, kas Umbridge teab aga siiski nad viivad plaani ellu ning majahaldjas Dobby soovitab, et nad võiksid tunde läbi viia ruumis, mis ilmub siis, kui sa seda kõige rohkem soovid. Tundidesse ilmub palju õpilasi ja nad õpivad väga hästi. 
Siis hakkab Umbridge tegema arvestusi õpetajate tundide kohta. Ennustamise õpetajal ei lähe väga hästi ja Umbridge peaaegu vallandab ta, kuid Dumbledore on selle vastu. Ka Hagrid on tagasi oma salajaselt reisilt mägedest, kus ta käis hiiglastega kohtumas. Aga kui tal on kartus, et ka teda võidakse vallandada, näitab ta Hermonie'le ja Harryle tema poolvenda, suurt hiiglast Mörri, kelle eest nad peaksid hoolitsema Hagridi äraolekul. 
Ühel öösel näeb ta jälle ühte unenägu, kus ta on Voldemorti madu, ning tapab härra Weasley. Harry hoiab suurema õnnetuse- surma, ära sellega, et räägib sellest kohe Dumbledore'le. Ta sai aru, et tema meel on Voldemortiga üks, ning ta tunneb tema tundeid ja näeb öösel, mida ta teeb ja vastupidi- Voldemort näeb/tunneb Harry omi. Selleks palub Dumbledore, et Harry võtaks oklumentia tunde professor Snape'lt. Harry on aga uudishimulik ja vaatab, mida Snape oma mõttesõelas peidab. Seal näeb ta oma isa, kes kiusab kondist Snape'i. Snape saab sellest teada ja ei ole enam nõus Harryle tunde andma. 
Siis saab Umbridge teada, et Harry annab teistele õpilastele tunde ja läheb temaga direktori juurde. Dumbledore võtab süü enda peale, sest nimi oli Koolidirektori armee. Ja sellepärast peab ta koolist lahkuma. Direktori asemele tuleb direktrissiks Umbridge. Weasley kaksikud ei kannata seda välja ja saadavad korda igasuguseid sigadusi ning lõpuks lahkuvad koolist ja avavad oma pilapoe.
Kuid viiendal klassil, ka Harryl, Hermoniel, Ronil on tulemas TVT-eksamid. Harryl läks enda arvates väga hästi kuid astroloogia eksami ajal nägi ta, kuidas Umbridge saadab Hagridi juurde aurorid teda juhmistama. Hagrid põgeneb ja professor McGonagall viidakse samuti haiglasse, nii et Harryl pole mitte kellegiga oma muredest rääkida. Ta arvas, et need mured mis tal olid on juba liig mis liig aga ta eksis. Ühel ööl nägi ta unes, et Voldemort piinab Siriust. Tal polnud sellest kellegile rääkida peale Hermonie ja Roni. Nad kasutasid Umbridge kabineti kaminat, ainukest kaminat mida pealt ei kuulata ja Harry tahtis seal rääkida Grimmauld Place 12 elanikega, kontrollimiseks, et nendega on kõik korras, aga kedagi ei olnud seal. Ainult Kreacher, kes naeris ja ütles, et Sirius ei tule enam tagasi. Harry sai aru, et ta siiski on Voldemortiga Võlukunsti ministeeriumi Saladuste osakonnas.
Sel hetkel tuli Umbridge sisse ja kõik tema kaasosalised olid samuti kinni võetud. 
Hermonie ütles, et nad rääkisid Dumbledore'ga relvast Võlukunsti ministeeriumi vastu. Umbridge tahtis relva näha. Nad hakkasid kolmekesi metsa poole minema. Selle metsa poole, kus elas Mörr.  
Siis kohtusid nad kentauridega, kes viisid Umbridge minema. Harryt ja Hermoniet nad ei puutunud. Nad kohtusid Roni, Luna, Ginny ja Neville'ga, kes olid minema pääsenud. Siis pidid nad kuidagi Võlukunsti ministeeriumisse saama. Nad hüppasid testralide, lendavate hobuste, selga ja asusid teele. Ministeeriumis ei olnud kedagi ja nad läksid sinna, kus Harry oli läinud unenäos. Nad leidsid sealt Voldemorti ja Harry nimelise ettekuulutuse ja siis tulid surmasööjad, Voldemorti käsilased. Nad tahtsid kätte saada ettekuulutust ja siis algas võitlus. Tuli välja, et Voldemort oli Harry mõtetega mänginud ja Siriust ei olnudki seal. Ta tahtis ainult ettekuulutust kätte saada ja keegi peale Harry või Voldemorti ei saanud seda kätte. Sirius, Lupin, Moody, Tonks ja Dumbledore tulid Harryle ja teistele appi võitlema. Sirius suri. Ettekuulutus purunes. Harry läks Bellatrixile järgi, et kätte maksta enda ristiisa eest. Seal oli ka Voldemort ja Harryle tuli appi Dumbledore. Voldemort ja Bellatrix põgenesid ning Võlukunsti ministeeriumi juhataja hakkas nüüd uskuma, et Voldemort on tagasi. 
Sigatüükas rääkis Dumbledore Harryle ettekuulutusest, Snape'ist ja kõigest, mis oli rääkimata jäänud. Harry oli kurb ja vihane kuid hiljem sai ta ka Dumbledore'st aru. St. et miks ta ei vaadanud Harryle otsa jne. Järgnes õppeaasta lõpuõhtusöök, kus kõik lapsed olid rõõmsad, nagu poleks midagi juhtunudki. Harry oli kurb ning ta ei võtnud sellest osa. Hommikul ootasid rongijaamas neid Tonks, Moody, Lupin, härra ja proua Weasley ning Weasley kaksikud. Nad tervitasid kõiki ja lõpuks märkasid Dursley'si rongijaamas seismas. Nad pakkusid välja, et räägiks Dursley'dega veidi sellest, kuidas nad Harryga käituvad ning Harryle ütlesid nad, et kui nad temaga halvasti käituvad või Harrylt kolm päeva kirju ei tule, siis tulevad nad kontrollima. Harry läks koos Dursley'dega enda suvekoju, ning nüüd ta teadis miks see vajalik on. Sest tädi Petunia oli Harry ema Lily ainus veresugulane ning seal oli Harry alati Voldemorti juures kaitstud.

Arvamus raamatust: Harry Potteri sarju pole ma ennem lugenud, küll aga on filme vaadatud. Mitte küll kõiki filme aga need filmid jooksevad ikka aeg-ajalt telekast. Kui ma vaatasin, mitu lehekülge selles raamatus on, siis pidin ma peaaegu kreepsud saama. Suvel oli isegi selline nali, et ''noh, on sul siis piibel juba läbi? aeg tiksub.'' :D Alguses küll ei tahtnud see lugemine eriti ladusalt minna, kuigi ka juba algus oli päris põnev aga pärast, viimased 600-700 lehekülge ... läksid juba väga-väga kiiresti. Mul oli isegi kahju, et see lugu nii ruttu otsa sai, sest see oli tõesti väga põnev raamat. Mulle on võlumaailm alati meeldinud ning need sarjad on just mulle mõeldud. Vahepeal tundus, et jätaks mõne lõigu vahele aga muidu oli MUY BUENO!!! Mulle meeldis just see, et Harryl olid nii hoolivad sõbrad ja väga tore ristiisa. Ma olin nii kurb, kui Sirius suri :( Autor oli väga hästi kõik ära seletanud ning kõik loitsud jne olid arusaadavad. Väga hea raamat! Suured tänud J.K. Rowlingule! Ja see pilt käib vägagi minu kohta... 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/15

Pilt võetud: www.libplanet.com

Öö koda: Jahitud (P.C. + Kristin Cast, 2014)

Pealkiri: ,,Jahitud"

Originaalpealkiri: ,,Hunted"

Autorid: P.C. & Kristin Cast

Tõlkija: Kairi Raabe

Lehekülgede arv: 390

Pegasus, 2014

Zoey näeb hirmsat unenägu Kalonast, kes nimetab teda iidseks mullast nukuks, keda Kalona armastab(s) ning kelle kaudu Kalona 1000 aastaks Maasse vangi pandi. Kuid enne unenägu toimus järgnev: kuna Stark lasi Stevie Rae rindu noole, siis Darius võttis selle Zoey abiga välja, kõik läks hästi. Aphrodite krediitkaardiga oli tunnelitesse ka luksusmööbel ostetud ning kõik korda tehtud. Isegi duširuumid olid olemas ning seal palju erinevate lõhnadega dušigeele. Tundus, et elu on ilus ja enam paremaks minna ei saa, sest Zoey leppis ka Erikuga ära. Kuid kui Zoey Eriku juurde läks, siis ilmus nende juurde ka Heath. Ta palus, et ta saaks Zoeyga väljas rääkida. Väljas ilmus puu otsa aga Nefereti näoga kaarnapilaja, kelle Zoey küll elementide väega tappis, kuid kes Zoey südame kohale suure siki-sakilise haaava tegi. Darius küll puhastas selle ära, sidus kinni kuid siiski oli vaja rohkem täiskasvanud vampiire, et Zoey elus püsiks. Seega oli vaja minne tagasi Öö kotta. Varsti oligi must Hummer olemas ning nad sõitsid Öö koja poole. Zoey oli suurtes valudes. Kotta jõudes tervitas neid üks kaarnapilaja(kui ma ei eksi, siis Rephiem oli ta nimi), ta oli õudne kuid inimlikum kui see, kelle Zoey tappis. 

Siis läksid Zoey, Darius, Aphrodite, Shaunee, Erin ja Damien haigetoa juurde. Seal tuli neile vastu Neferet ning varsti ilmus välja ka Kalona. Nad viisid Zoey haigetuppa, kus ta oli teadvusetu. Hiljem ta teeskles teadvusetut, ning kuulas Nefereti ja Kalona plaani maailma vallutada, pealt. Kui ta silmad lahti tegi, oli tema kohal suur kaarnapilaja ning ta hakkas karjuma. Sisse tormas Darius. Edasi oli seal palju kaklusi- küll oleks Kalona Dariuse tapnud, Darius kaarnapilaja tapnud, Stark Dariuse tapnud... Darius saab igatahes suure haava näole ning nad lähevad riideid vahetama. Teel tüdrukute ühika poole näevad nad Starki ühe vastmärgitu verd joomas. Vastmärgitu ei suutnud vastu hakata kuid Darius astus tüdruku kaitseks välja. 

Kui sõbrad on jälle koos, lepivad nad kokku, et homme on Öö kojast minek.

Siis lähevad kõik magama, sest on vaja koguda energiat elementide väljakutsumiseks. Zoey näeb unes jälle Kalonat aga kui ta ärkab, märkab ta toas Starki. Nad räägivad ja Stark ütleb, et kui keegi(parem oleks poiss) Zoeyga koos ühes voodis magab, ei saa Kalona tema unenägudesse tulla. Niisiis Stark magas sel ööl Zoeyga ühes voodis. 

Järgmisel päeval käis Zoey üle pika aja tundides ning uuris 'äravõlutuid'. Kõik õpetajad, õpilased olid Kalonast lummatud. Enne viimast tundi ehk ratsutamist kohtub Zoey Starkiga, kes oli oma noole puruks murdnud. Ta vannub Zoeyle, et teenib teda oma elu lõpuni ning on heade poolel. Hetk pärast lubaduse andmist teeb Nyx ta täiskasvanud punaseks vampiiriks. 

Ratsutamises pidi Zoey vaatama, kas Lenobia(õpetaja) on nende poolel. Ta oligi ja aitas Zoeyl ning ta sõpradel põgeneda. Ratsastati kolm hobust. Zoey lükkas Maa jõuga tamme paigast, et saada väljapääsuuks. Nad hüppasid hobuste selga. Shaunee pani tuleelemendiga talli põlema. Lenobia lasi hobused välja. Ning lahti läks hullumaja. Zoey kamp kiirustas ruttu kiriku keldrisse, kus oli tema vanaema ja õde Mary Angela ehk nunn, keda ta kohtas Tulsa tänavakassides. 

Nendega samal ajal jõudsid ka kaarnapilajad. Ennem olid seal ka vanaema, nunnad, punased vastmärgitud ja kõik kes eelmises tunnelis olid.

Nad manasid ringi ja tänu sellele lähevad Neferet, Kalona ning kaarnapilajad taevasse.

Arvamus raamatust: Mulle vägavägaväga meeldis see raamat. Minu arust on viies osa eelmistest kõige parem. Seal oli palju põnevust ning polnud eriti palju seda Zoey poistejama. Kujutluspildid tekkisid silme ette väga kiiresti. Lugesin ka seda, et kuues osa "Ahvatletud" on ka eesti keelde tõlgitud. Mul on selle pärast hea meel.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

            Pilt võetud: www.apollo.ee

Öö koda: Vabastatud (P.C. + Kristin Cast, 2013)

Pealkiri: ,,Vabastatud''
Originaalpealkiri: ,,Intamed''
Autor: P.C. & Kristin Cast
Tõlkija: Kairi Raabe
Lehekülgede arv: 368
Pegasus, 2013

Raamatu alguses, nagu ka eelmise raamatu lõpus on Zoey oma sõpradega tülis. Ta proovib nendega rääkida õhtusöögilauas aga kui Zoey lauda istus, jäid nad kohe vait. Siiski rääkisid nad mõne sõna kuni nende juurde istus ka Aphrodite, kellel oli märk tagasi laubal. 
Järsku kostus kusagilt kõva kassikräunumine ja mitumitumitu kassi tormasid sööklast sisse enda omanike juurde. Neile järgnes suur koer ning üks poiss ja õpetaja Draakon. Seejärel astus sisse ka Neferet ning tutvustas Zoeyle ja tema sõprusringkonnale uut poissi Starki, kes on väga hea vibuspordis. Koer Hertsoginna(Herts) on tema koer ning Neferet palus Zoeyl koera eest hoolitseda. Samuti kutsus ta Zoey ja ta sõbrad ühele kokkusaamisele. 
Kui Zoey oma tuppa läheb, leiab ta sealt Aphrodite ja Stevie Rae. Tuli välja, et Aphrodite oli siiski inimene ning ta oli märgi omale joonistanud. Nad rääkisid juttu ja tuli välja, et Stevie Rael on võime mööda sirget seina üles ronida ning Aphrodite on näinud kahte nägemust Zoey surma kohta. Kui Stevie Rae oli lahkunud, läksid Aphrodite ning Zoey toast välja kuid kohtusid Zoey sõpru. Aphrodite rääkis neile aga kõik ära, et Zoeyt peab praegu aitama jne. Siis nad leppisidki ära. Aphrodite ja Zoey läksid Aphro tuppa ning proovisid seal, kas Aphro mäeside Maaga on alles. Seda ei olnud enam, kuid Nyx ilmutas ennast neile seal samas toas. Ta ütles, et ei ole Aphroditet hüljanud ning andis neile natukene nõu. Seejärel kiirustasid nad kokkusaamisele.
Kokkusaamisel astusid viimasena uksest sisse Neferet ning üks vanem naine. Tuli välja, et see oli Shekinah, kõikide vampiiride ja vastmärgitute ülempreestrinna. Kui Nefereti ja Shekinah'i vahel läks madinaks ja Shekinah otsustas Nefereti soovitud inimeste-vampiiride sõja ära jätta, tormas Neferet minema. Shekinah ja Zoey leppisid kokku, et Zoey läheb koos Aphroditega Tulsa tänavakasside varjupaika. Siis läks Zoey talli, kus kohtas Starki, kes parasjagu harjutas vibusporti. Nad Zoeyga rääkisid ning Stark rääkis Zoeyle, et eelmisel aastal oli ta võistlustel tapnud oma mentori ning tal on võime mõeldes mingile olendile/asjale tabada noolega sellle pihta- seega ta ei lase kunagi mööda.
Järgnevalt Stark ei läbinud Muutust ning suri. Zoey oli hakanud Starki armuma..
Hommikul alustasid nad Aphrodite ja Dariusega teekonda Tulsa tänavakasside varjupaika. Seal töötasid nunnad. Peanunn sai teada, et nad kõik on vampiirid, ei teinud sellest erilist numbrit ja pani Zoey tööle. Hiljem tuli sinna ka Stevie Rae, ning nad leppisid kokku, et kuna Aphroditel ei ole enam Maaga väesidet, siis Stevie Rae paljastab ennast rituaalil.
Kui Stevie Rae lahkus, leidis Zoey Aphrodite ja Dariuse ühe kassiga mängimast. See kass oli Aphrodite välja valinud. Seejärel läksid nad ühte hamburgeri-kohvikusse, sõid rahulikult, kuni uksest astus sisse Heath. Ta oli Zoey peale päris kurb ja solvunud.
Siis läksid nad Öö kotta tagasi, Zoeyl algas näitekunstitund koos Erikuga!! Erik pani Zoey mängima väga sarnast tseeni põhimõtteliselt Zoeyst endast ja nad mängisid siis Erikuga mingeid armunuid.
Hiljem kutsus Darius Zoey Aphrodite tuppa. Ta oli näinud nägemust ning kirjutanud vanaema Redbirdi käekirjaga luuletuse paberilehele. Zoey helistas vanaemale ning ta rääkis luuletuses mainitud kuratlikest olenditest Tsi Sgilidest ning Kalonast.
Zoey kutsus vanaema Öö kotta. Kui vanaema oli ennast Stevie Rae vanas voodis sisse seadnud, lendas aknale üks kaarnapilaja ehk Kalona poeg. Kuna kell näitas päevast aega, siis otsustas vanaem minna linna peale, Zoey aga magama. Kui käes oli 'hommiku' (ehk meie mõistes õhtu), siis tulid Shekinah, Aphrodite ja Neferet Zoey tuppa, ning ütlesid, et vanaema sattus autoõnnetusse. (põhjus oli olnud kaarnapilaja, kes ennem oli Zoey ja vanaema juttu pealt kuulanud)
Haiglas ei lubatud kogenud ravitsejat vanaema juurde saata, kuid Zoey kutsus Tulsa tänavakasside nunna. Ta rääkis nunnale kõike ning usaldas vanaema tema hoolde.
Siis algas Öö kojas puhastusrituaal. Alustuseks pidi Zoey Eriku käevarrest verd tilgutama, siis ringi manama. Kui tuli kord välja kutsuda Maa, siis tuli Stevie Rae ning ka teised punased vastmärgitud.
Siis tuli ka Neferet koos STARKIGA ning hakkas Zoeyt süüdistama. Stark sihtis Stevie Rae poole noolega, ning tüdruk sai pihta. Järgnes Kalona naasmine ühest paljudest Öö koja tammedest. 
Kõik vastmärgitud, Erebuse pojad ning ka osad õpetajad olid lummatud kuid Zoey, tema sõbrad ja Erebuse poeg Darius põgenesid tunnelitesse. Seal helistas Zoey Heathile, nunnale ning proovis helistada ka emale, et nad läheksid Maa alla peitu. (Nunn kiriku keldrisse) Ka kassid jõudsid tunnelitesse ja vähemalt natukeseks olid nad kaitstud.

Arvamus raamatust:
Tsi Sgilidest oleks võinud rohkem rääkida. Muidu oli raamat põnev ja paljude sündmustega. Mitte igava info, tähtsusetu sündmustega vaid põnevate sündmustega, mis on hästi läbi mõeldud. See nunna värk on naljakas ning see nunn on kohati veidi lapsik aga muidu oli raamat põnev, hästi kirjutatud!

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/9

Pilt võetud: www.pegasus.ee

Öö koda: Väljavalitud (P.C. + Kristin Cast, 2012)

Pealkiri: ,,Väljavalitud''
Originaalpealkiri: ,,Chosen''
Autorid: P.C. & Kristin Cast
Tõlkija: Kairi Raabe
Lehekülgede arv: 288
Pegasus, 2012

Zoeyl on sünnipäev täpselt jõululaupäeval ning seetõttu kingitakse talle ainult jõuluteemalisi sünnipäevakinke. Seda teevad ka ta sõbrad ning nad on väga pettunud, kui saavad Heathilt kingitud kaardilt teada, et Zoeyle ei meeldigi jõuluteemalised kingid. Sõbrad lähevad tülli. Sellega algas Öö koja kolmas osa. Stevie Rae on ebasurnud verejanuline koletis, kes pingutab, et oma inimlikkust tagasi saada. Zoey sünnipäevaõhtul saab ta oma vanaemaga kokku. Vanaema kingib Zoeyle kaks kingitust ja kõik on tore kuni kuskilt ilmub välja Zoey ema. Tema tõi Zoeyle piibli, kus oli sees sugupuu, sinna sisse märgitud Zoey isaks kasuluuser. Zoey hakkas karjuma, kutsus kasuluuserit, sest teadis, et ta on kuskil seal lähedal. Kasuluuser tuligi kuskilt põõsastest välja. Zoey ja ta vanaema läksid minema ning varsti hakkas Zoey liikuma. Ta ei sõitnud Öö kotta, vaid linna poole, kus lootis kohata Stevie Raed. Ta palus Nyx'i ning varsti kohtaski ta seda õudsat haisevat Stevie Raed, kes sõi tänavanurgas kodutuid. Nad leppisid kokku kohtumise järgmisel öösel. 
Öö kojas lepivad Zoey ja Erik ära, Aphrodite ütleb, et kui Zoey midagi ette ei võta, siis juhtub Stevie Raega midagi halba. Nad otsustasid, et astuvad Neferetile vastu.
Kui Zoey raamatukogus on ja valmistab ennast ette täiskuurituaaliks, kohtab ta Loreniga. Ta kingib Zoeyle kõrvarõngad ja nad suudlevad. Zoey on segaduses.
Hiljem teevad Zoey ja teised nõukokku kuuluvad liikmed rituaaliproovi. Maa esindajaks saab Aphrodite. Järgmisel päeval viiakse Stevie Rae Aphrodite koju ning Zoey viib talle puhtad riided, verd ning käsib tal pesemas käia. Tagasi Öö kotta sõites laseb Zoey Aphrodite varem autost välja, sest nad ei soovi, et neid koos kooli sisenemas nähakse. Aphrodite leiab ühe õpetaja surnukeha.
Järgmisel päeval kohtub Zoey Heathiga ning joob jälle tema verd. Toimub täiskuurituaal. Pärast seda algavad Erikul valud ning ta muutub täiskasvanud vampiiriks. Hiljem saavad Loren ja Zoey kokku, nad suudlevad jälle ja Erik näeb seda seekord. Erik on väga vihane.
Hiljem läheb Zoey Loreni juurde, kuid seal on ka Neferet ja ta kuuleb, kuidas Loren oli Zoey't ainult ära kasutanud. Neil oli Neferetiga oma plaan.
Seejärel läks Zoey idapoolse müüri juurde. Seal on ka Darius, kes kuulub Erebuse Poegade sekka, kes tulid pärast õpetaja surma kooli kaitsma. Ta annab Zoeyle au ja siis tulevad Zoey juurde tema sõbrad. Ta tahab kõike ära rääkida aga Erik jõuab ette. Järsku tuleb nende juurde Stevie Rae, keda kõik peale Zoey ja Aphrodite pidasid surnuks. Nad manavad ringi ja Aphrotide esindab Maad. Stevie Raele see ei meeldi, sest tegelikult peaks tema Maad esindama. Stevie Rae läheb Aphroditele kallale ning selle käigus muutub Stevie Rae punaseks täiskasvanud vampiiriks ning Aphrodite kaotab oma märgi, ehk ta muutub jälle inimeseks. Mõlemad põgenevad. Seejärel on Zoey sõbrad siiski tema peale solvunud ning Neferet kuulutab välja kogunemise. Seal selgub, et Loren on surnud. Zoey põgeneb tüdrukute WC'sse ning sinna tuleb ka Neferet. Ta süüdistab Loreni surmas Zoeyt ja on väga kurb, sest tegelikult oli Loren Nefereti salajane kaaslane. Zoey hakkab Neferetile vastu.
Tõde kuulis pealt Erik kuid raamat nii lõppes kui ka algas Zoey ning ta sõprade vahelise tüliga.

Arvamus raamatust: 
Kuna lugesin selle raamatu juba väga ammu läbi, siis pole mul kõik detailid meeles ja eelnevgi kokkuvõte tuli ajusi ragistades. Olen jõudnud ka juba viienda osani ning seal muutus punaseks vampiiriks Stark ning punaseks vampiiriks saamise kunst oli headuse ja valguse poolele üleminek, ehk inimlikkuse leidmine. Viiendas oli see tõlgendatud nii, et punane vastmärgitu peab oma südames leidma headuse kuid selles osas oli vaja sinise vastmärgitu inimlikkust. Väga segane värk! Ja palju informatsiooni, nagu ka eelmistes arvamustes kirjas selle raamatu sarjade puhul. Muidu mulle väga meeldis raamat jällegi kuid arvan, et Zoey halab liiga palju nende oma poiss-sõprade pärast. Otsustagu ükskord lihtsalt ära millise ta valib ja loogiline ju on, et inimese ning vampiiri suhe oleks veidi imelik. Vampiir lihtsalt jooks inimese verest tühjaks ja olekski kõik. Mis on selle mõte? Nii et Heath tuleks kõrvale jätta aga viiendas osas on ta siiski miskipärast sees. Aga ega muidu ju raamat edasi ei läheks ja poistedraamat peab ikka ühes õiges draama-fantaasia-põnevikus leiduma... kuid mitte nii palju, ma arvan. Võiks kirjutada rohkem ka Neferetist ning Zoey sõpradest. Muidu meeldib mulle punaste vastmärgitute idee ning see, et Aphrodite ei muutu liiga sõbralikuks vaid on selline veidi nipsakas ja lahe! Täpselt paras. (Zoey sisemonolooge on ka vahest liiga palju, aga elab üle)

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/8.5

Pilt võetud: www.apollo.ee

Öö koda: Reedetud (P.C. & Kristin Cast, 2012)

Pealkiri: ,,Reedetud''
Originaalpealkiri: ,,Betrayed''
Autorid: P.C. & Kristin Cast
Tõlkija: Kairi Raabe
Lehekülgede arv: 334
Pegasus, 2012

Zoey on juba kuu aega Öö kojas olnud ja kõik tundub minevat hästi - ta on Pimeduste Tütarde juht ja tal on poiss-sõber Erik, tegelikult isegi kaks, ka Heath aga Zoey ei oska lihtsalt nende vahel valida. 
Ainukesed halvad asjad on need, et Zoey läheb vanemate külastusajal oma kasuisa (kasuluuseri) ja emaga tülli ning kasuluuser John vihastab Nefereti peale. Sellest on Z'l suhteliselt ükskõik aga halvem on see, et ta eelmise kooli jalgpallureid hakatakse järjest surnult leidma. Ja tapmises süüdistatakse Öö koja õpilasi. Halb on ka see, et Zoey kohtus Heathiga ja jõi ta verd, mis tekitas nende vahele kohe kindlasti vaimujälje. 
Kui jõudis kätte nädala viimane päev, magasid Zoey ja Stevie Rae sisse, sest nad olid viimasel ajal unerežiimist väljas. Eriti nägi halb välja Stevie Rae, sest ta köhis ja oli kahvatu. Kohe hommikul pidid nad minema vaatama Shakespeare'i võistluselt naasnud Erikut ja teisi osalejaid vaatama minema. Stevie Rae köhis ka seal hullupööra. Õhtul oli aeg Zoey esimeseks Pimeduse Tütarde rituaaliks. Kõik sujus vapustavalt aga kui rituaal oli läbi, hakkasid ilmnema suured märgid, et Stevie Rae ei tee muutust läbi. Ta köhis ja nuttis verd. Igal pool oli veri ning varsti ta surigi. Zoey oli väga kurb ja ta läks enda tuppa magama. Unes nägi ta kummalist nägemust Stevie Rae'd ja mõndasi teisi mitte-Muutust-läbi-teinud Vastmärgituid. See tähendas halba. 
Hommikul vaatas Zoey teistega DVDsi, kuid uudistes näidati, et nüüd on kadunud Heath, kuigi Zoey oli temaga eelmisel õhtul veel mõned sõnumid vahetanud. Siis tahtis Zoey Neferetiga rääkida, aga jumalanna ''kontorist'' tulid välja politseinikud, kellest üks oli uurja Marx. Nad küsisid Zoeylt küsimusi ja ta rääkis kõike peaaegu ausalt. Ta oli aru saanud, et Neferetiga on midagi valesti ja ta pole hea vampiir. Siis läks Zoey üksinda talli, et ta saaks omi mõtteid mõelda ja võib-olla ka vaimujälje kaudu Heathi leida. Seda ta proovis ja ta nägigi Heathi. Ta rääkis Heathiga ja poiss ütles Zoeyle kus ta on. Tema olid vangi võtnud Stevie Rae, Elliott ja Venus- kõik mitte-Muutust-läbi-teinud Vastmärgitud. Siis tuli talli Aphrodite ja käskis Zoeyl hobusega Heathi juurde minna, sest nägemine oli lume tõttu kehv. Sõit läks kiiresti ja ühel hetkel oligi Zoey koos hobusega kohal. Ta läks maa alusesse keldrisse nagu Heath oli juhatanud ja lõpuks leidiski kongi, kus lamas Heath. 
Zoey võitles Vastmärgitutega, kes ei olnud Muutust läbi teinud ja nad pääsesid minema. Kuid ikkagi need Vastmärgitud jälitasid neid ning Zoey käskis hakata kividel varisema. Siis tuli Stevie Rae ja palus Zoey't et tüdruk ta tapaks. Zoey ei teinud seda ja lubas, et otsib Stevie Rae ülesse, kuigi too oli ennem Zoey ja Heathiga halvasti käitunud. 
Nad jooksid ja Zoey kutsus uurija Marxi. Samal hetkel kuulsid nad Nefereti tulemas. Zoey teeskles, et ei tea tema osast asjas midagi ja kallistas Nefereti, et tema ikka tuli ja kutsus ohvitser Marxi ka jne. Neferet kaotab Heathi ja Zoey mälu sündmuse kohta ja siis näeb Zoey Nyx'i. Ta kiidab Zoey't ja lisab mõned õpetussõnad. Hiljem ohvitser Marxi autos istudes taastab Zoey oma mälu, tal tuleb meelde, et Neferet on kõigi pahanduste taga ja nad jõuavad Öö kotta tagasi. Neferet on ka seal ning ta ähvardab Zoey't, et kui ta midagi julgeb öelda, siis teeb ta nii, et keegi Zoey't ei usuks. Lõpuks saab Zoey enda seljale veel suurema märgi oma julguse eest.

Arvamus raamatust: Mulle väga meeldis see raamat ja esimese osaga võrreldes on nad väga ''ühel tasandil''. Mulle tundub, et Zoey vanaema roll on mitte-vajalik aga autorid ei tahtnud teda ära ka unustada siiski ma arvan, et see kuidas vanaema käitub või räägib on natukene imelik, seda oleks võinud natukene täiskasvalikumaks muuta. Siis natuke häirib raamatu juures ka see, et on suhteliselt palju informatsiooni ja vahepeal tühjemat juttu, mida ei viitsi eriti lugeda ja siis läheb mõttest mööda jne. Mõne rituaali või asja puhul on autoritel endal sassi läinud kas mõni kellaaeg vms. 
Aga need on suhteliselt pisikesed detailid, muidu mulle raamat meeldib ja ootan juba põnevusega, millal saaks kolmandat osa lugeda! (Raamatul pidi vist isegi 16 osa olema, koos veel olematutega aga mida kindlasti lubatakse kirjutada. Praegu on inglise keeles kokku 13 raamatut, eesti keeles 5)

Arvamus 10 palli süsteemis: 10/

Pilt võetud: www.pegasus.ee

Öö Koda: Märgitud (P.C & Kristin Cast, 2010)

Pealkiri: ,,Märgitud''
Originaalpealkiri: ,,Marked''
Autorid: P.C. & Kristin Cast
Tõlkija: Kairi Raabe
Lehekülgede arv: 309
Pegasus, 2010

Ühel tavalisel koolipäeval Märgib vampiiride jäljekütt 16-aastase Zoey Redbirdi, kes tol päeval ka meeletult köhib. Ta teab, et peab kodust lahkuma Öö koja kooli. Ta kaalutleb selle üle pikalt. Kuid siiski otsustab minna, kuigi tema kasuisa John ja ema ei rõõmusta selle üle just väga. 
John ei salli Zoey't ja Zoey ei salli John'i. Siis sõidab ta enda väikese autoga vanaema juurde. Vanaema ei ole kodus ja tüdruk läheb teda otsima kuid kukub ja kaotab teadvuse. Teadvuse kaotamise ajal ta kohtab Nyxi, kes on vampiiride jumalanna. Nyx räägib Zoey'le, et tal on temaga midagi erilist plaanis ja Zoey peaks ikkagi Öö koja kooli minema. 

Seejärel, kui Zoey ärkab, on ta Öö koja koolis. Seal on ka tema vanaema ja mentor Neferet, kes on ühtlasi ka Öö koja ''direktor''. Kui Zoey vaikselt juba uue kooliga harjub ja on endale vapustavad uued sõbrad: toakaaslase Stevie Rae, kaksikud Erini ja Shaunee ning Damien (ning ka kassi Nala) leidnud, siis selgub, et ta pole mitte tavaline Väljavalitu ja vampiiriõpilane, vaid hoopiski jumalanna Nyxi väljavalitu ja ajaloo esimene vampiir üldse, kes omab haruldast võimet kutsuda välja kõik viis elementi: õhk, tuli, vesi, maa ja hing. 

Siis saab Zoey teada, et ühe Öö koja kooli rühma Pimeduse Tütarde juht kuritarvitab enda jumalannalt saadud annet ja Zoey ei suuda otsustada, kas astuda Aphroditele vastu või siis lihtsalt pealt vaadata. Ühel Pimeduste Tütarde rituaalil peab Zoey sekkuma, sest kaalul on ühe inimese elu. Seda näeb ka Neferet ning ta annab Pimeduste Tütarde juhi koha Zoey'le, sest ta on kogu aeg ka teadnud seda, et Aphrodite ei ole kõige süütum inimene. Siis saab Zoey ka endale tatoveeringud, mis näitavad, et ta on väga eriline ja siis lähevad kõik tagasi Öö kotta.

Arvamus raamatust: Ma arvan, et see raamat on väga-väga põnev, sest autorid on kõik väga hästi läbi mõelnud aga selles raamatus on suhteliselt palju informatsiooni, see on ainukene halb asi minu arust. Mulle meeldib kuidas raamatu peategelane mõtleb ja et Öö kojas on peaaegu kõik sõbralikud. 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.pegasus.ee 

Lugemispäevikusse kirjutamine 5. klassis

Raamatute arv kokku: 32
Raamatute lehekülgede arv kokku: 6 639

Mulle väga meeldib see, et leidsin endale sellise hobi nagu lugemine. Lugemise avastasingi enda jaoks 5. klassi alguses. 
Lugemispäeviku täitmise juures meeldib mulle see, et saab avaldada oma arvamust, kuigi vahest ei ole sellise arvamuse avaldamise tuju ja tihtipeale on mu arvamused väga lühikesed. Püüan seda viga parandada, aga ei tea ka kas see mul õnnestub. Mulle ei meeldi kirjutada kokkuvõtet. Arvan, et pean kõik sõna-sõnalt kirjutama kuigi tegelikult see vist päris nii ei ole. Nüüd olen teinud veidi lühemad kui ennem. Vaatasin just varasemate raamatute kirjeldusi mida olin siia kirjutanud ja need osad olid küll hirmus pikad. 
Mulle ei meeldi lugemispäeviku täitmise juures see, et kui jääb mingi raamat blogisse kirjutamatta ja lükkad kirjutamist kogu aeg edasi, ise loed kogu aeg uusi raamatuid, siis läheb vahepeal üks raamat teisega segamini ja siis peab kuskilt otsima meeldetuletusabi. Suuremalt osalt on see vist ikkagi minu süü.
Ületasin sellel aastal ennast kindlasti, olen enda üle õnnelik ja järgmisel aasta eesmärk on 40 raamatut. 

Sellest postitusest edasi kirjutan juba 6. klassi arvestusse minevaid raamatuid ja soovitan kõikidel kindlasti palju lugeda, sest see avardab silmaringi ja on muidu huvitav tegevus. Raamatud on minu suured sõbrad.

Hobusehullud (Marian Suitso, 2013)

Pealkiri: ,,Hobusehullud''
Autor: Marian Suitso
Lehekülgede arv: 351
Tänapäev, 2013

Raamat räägib 9. klassis käivast Johannast, kes liigitab enda klassikaaslasi ''poppideks'' ja ''nähtamatuteks''. Ise kuulub ta ''nähtamatute'' hulka, koos enda parima sõbra Eliisi ja mõndade inimestega veel. ''Poppide'' hulka kuuluvad aga Marko, Bianca, Leana, Rait, Stella jne.
Ühel päeval kutsub Marko Johanna poppide kambaga kaubamajja. Popid panevad Johanna enda kodutöid tegema aga kui Johannal lõpuks mõõt täis saab ja ta ütleb kambale, et enam ta ei tule siis hakkab kamp Johannat kiusama. Johannal on kogu aeg pisarad silmis ja see annab kiusajatele indu veel rohkem juurde. 
Ühel päeval leiab Eliis aga kuulutuse, et Hirve tall ootab ratsutajaid. Johanna ja Eliis lähevad talli ja hakkavadki ratsutamas käima. Tallis ratsutavad veel algajad Anette ja Mari-Liis ning juba natuke kogenumad Andres, Oliver, Sass ja veel ka Angeelika, kellel on lihtsalt tallis oma hobune, kuigi ta talli pidajatelt Aivolt ja Riinalt trenne ei võta. 
Kuid see, et Johanna ja Eliis ratsutamas hakkasid käima, ei mõjunud kiusajatele hästi. Nad hakkasid Johannat ja Eliisi veel rohkem kiusama. Siis oli ka Eliis palju haige ja ta pidi koolis üksi olema. Kui Eliis oli juba natukene tervem ja käis koolis, siis küsis Johanna, et kas Eliis ei hakkagi enam trennis käima? Eliis ütles, et vist mitte, sest Rait (poppide kambast) kutsus teda enda bändi tantsutüdrukuks ja sõnadekirjutajaks. Johanna ja Eliis läksid tülli ja ei rääkinud pikka aega. Ka koolis on Johannal hinnetega probleeme.
Siis sureb Johanna lemmik hobune Pralinee, kellel sündis äsja varss. Johanna oli jube kurb ja nad hakkasid vahetustega iga kahe tunni tagant varssa toitmas käima. Kui Johanna kella kaheses vahetuses varsa juurde läheb, jääb ta magama ning kella neljast tuleb Andres. Nad räägivad juttu ning Johanna räägib talle oma muredest. 
Eliis ja Johanna lepivad ära ja Eliis hakkab jälle trennis käima kuid murrab siis jalaluu. Ta ei saa jälle trennis ega koolis käia aga tema juures käib külas Oliver ja varsti tekib Oliveri ja Eliisi vahel mingi säde. Johannal on Oliveri ja Eliisi pärast hea meel, aga ta on mures Aivo pärast. Ta ei anna enam trenni ja tundub, et kogu tall on Riina õlgadel. Andres ja Johanna lähevad Aivo ja Riina kabinetti ning saavad teada, et Aivol on palju võlgu. Lisaks saadakse teada, et kõik talli hobused on müügis ja Aivo joob nende trenni ajal hoopis heinamaal õlut. 
Kui Andres ja Johanna on kabinetis, siis astub Aivo sisse. Õnneks ei näe Aivo neid, aga nad kuulevad, kuidas Aivo ütleb: ära muretse, homset päeva ta enam ei näe. 
Kuna ennem olid nad kuulnud pealt telefonikõnet, kus Aivo oli öelnud, et mu naine meil tee peal ees ei ole, siis viisid Johanna ja Andres otsad kokku ning arvasid, et Aivo plaanib Riinat tappa. 
Nii see siiski ei olnud, aga tuli välja, et Aivo on mängur ja nende tall on võlgades. Kogu talli kamp korraldas nn. talli-päevad, et koguda raha loteriide ja küpsetiste müümisega. Nad teenisid päris suure summa ja suvel oli juba kõik korras. Andres ja Johanna olid paar ning nad korraldasid matka hobustega ja hiljem grillisid. 

Arvamus raamatust:
Mulle väga meeldis see raamat, sest väga kergesti tekkisid pildid sisust silme ette ja raamat on kirjutatud päeviku-vormis. Kui hakkasin pikemalt mõtlema lausete üle, mis inimesed raamatus rääkisid, siis kõlas see veidi imelikult. Sõnade paigutus ja see kõik oli nagu kogu aeg oleks jutustatud või midagi sarnast. Naljakas ka, et 9. klassis toimus see teema, sest tavaliselt 9. klassis ei kiusata väga enam ma arvan. Ise mõtlesin kogu aeg, et tegelased on natuke nooremad, sest nii tundus parem.
Muidu oli raamat väga hea pikkuse, sisuga ja käest panemisega oli raskusi.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.apollo.ee

Liblika lein (Kristiine Kurema, 2012)

Pealkiri: ,,Liblika lein''
Autor: Kristiine Kurema
Lehekülgede arv: 202
Tänapäev, 2012

Miial on olemas kõik, mida hing ihaldab- parim sõber, suurepärased vanemad jne. Ühel päeval lähevad nad parima sõbra Martiniga tühja asja pärast tülli ja ei räägigi enam sõnagi. Aga kui ta ühel suvel tädi juures Soomes on, heliseb telefon ja talle öeldakse, et tema vanemad on surnud lennuõnnetuses teel Ameerikasse. Miia on šokis ja kui ta koju läheb, on tema õde Heli juba nende maja maha müünud. Miia läheb linna koolis ja seal kohtub ta Priiduga. Nad käivad igal õhtul ühes luulekeldris luulet kuulamas. Ühel õhtul näeb Miia seal Martinit, kes osutus ka Priidu sõbraks. Nad leppisid ära ja alustasid suhet. Vahepeal oli Heli Miiale rääkinud sellest, et tema isa Jüri ei olegi Miia isa, vaid hoopis ainult Heli isa ning Miia isa on hoopis Meelis.
Miia siis käibki kogu aeg Meelise maja lähedal bussijaamas kaalumas, kas minna Meelisega rääkima või ei. Seal kohtab ta ühte asotsiaali Helmutiga, kellega nad saavad hästi läbi. Miia sai teada, et Helmut kirjutab raamatut ja tahtis seda lugeda ning trükki saata. Helmut andiski Miiale ühe räbala kaustiku. Miia aga otsustas lõpuks, et peab oma isaga rääkima. Ta rääkiski ja Meelis oli väga üllatunud, et ta ema surnud on. Miia sai teada, et tal on poolvend Rasmus. Temaga kohtub Miia siis, kui ta ühel õhtul isale külla läheb. Nad söövad õhtust ja järsku hakkab Meelisel paha. Meelise naine Silvia kutsub talle kiirabi ja Rasmus ütleb Miiale, et ta ei soovi, et Miia praegu Meelisega suhtleks, sest arvatavasti Meelis sureb varsti ja see koormab teda. Varsti Meelis surebki.
Miia on kurb ja läheb koju Helmuti raamatut lugema. Ta saab teada, et Helmuti elu armastus on Berta. See on naine, kes töötab Miia kodu lähedal poes. Miia arvas, et Helmut võiks ülikonna selga panna ja Bertat naiseks paluda. Kui Berta vastas jaatavalt, siis ületas Helmut tee ja auto sõitis talle otsa. Hiljem, Heli juures, sai Miia teada, et ta on rase ning helistas Martinile, kellest ta ammu lahku oli läinud. Martin hakkas kohe Miia juurde sõitma, aga siis juhtus temaga liiklusõnnetus ning ka Martin suri.

Arvamus raamatust:
Ma arvan, et raamatus on veidi liiga palju sündmusi + surm surma otsa. See on masendav. Muidu mulle raamat meeldib. See õpetas, et alati ei ole vajalik pidada veidi teistsuguseid inimesi kohe rõvedateks, enne kui sa neid tundmagi õpid. Miia läbis neid surmi kuidagi liiga kergelt. Üks lause oli ainult selle kohta, et ta on väga kurb jne. Muidu mulle raamat meeldis ja selle loo kohta sobiva pikkusega.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 8.5/10

Pilt võetud: www.tnp.ee

Liblikasonaat (Ketlin Priilinn, 2010)

Pealkiri: ,,Liblikasonaat''

Autor: Ketlin Priilinn

Lehekülgede arv: 232

Tänapäev, 2010

Lugu on kolme tüdruku emast, kellel avastatakse vähk. Just sellel ajal kaotab tema mees töö ja perekondlikud suhted ei ole enam väga head. Lisaks nendele muredele elab nende juures ka ämm, kes on veidi hull(karjub laste peale tühiste asjade pärast jne). Kui naine läks arsti juurde, siis öeldi, et tema rind tuleb ära lõigata ja ta peab läbima kiiritusravi. Aga ooteruumis oodates kohtas ta samuti vähihaiget meest ning nad läksid koos õhtust sööma, et lihtsalt rääkida. Kui naine operatsioonil ära käis, siis sai ta teada, et ta ämm on surnud. Lisaks kuhjub veel perekondlikke probleeme ja naine hakkab käima sellel mehel külas, kellega ta arstikabinetis kohtus. Nad armuvad ja plaanivad juba kokku kolida kuid siis mees sureb. Naine on kurb aga siis leiab ta mees omale uue töö ja nad elavad õnnelikult edasi.

Arvamus raamatust:
Hakkasin seda raamatut lugema, sest üks minu tuttav soovitas seda, aga mulle see ikkagi väga ei meeldinud, sest igas raamatus on kogu aeg midagi paha ja selles ei juhtunud kohe üldse midagi head. Lisaks oli see raamat vist täiskasvanutele mõeldud aga kirjutatud oli ta nagu noortele. Ei saanudki täpselt aru. Minu arust Priilinna kõige halvem raamat, mida olen lugenud.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 6.5/10

Pilt võetud: www.apollo.ee

Tumenejad (Berit Veidemann, 2014)

Pealkiri: ,,Tumenejad"
Autor: Berit Veidemann
Lehekülgede arv: 286
Tänapäev, 2014

Peategelane on Ingrid, kelle sõrmed hakkavad üheksandale klassile eelneval suvevaheajal tumedaks tõmbuma. Ta püüab seda varjata, sodides enda küüned kokku musta markeriga. Kui ta kooli läheb, siis on kõik kuidagi teistsugune- inimesed on teised, tema klass on muutunud. 
Ühel päeval kuulutakse koolis, et üheksandikele tehakse rebaste-pidu. Ingridi sõbrannale Hannale antakse kutse juba ennem aga Ingridile annab kutse kooli 10. klassi on tulnud imelik poiss. Pärast tuleb välja, et tema on põhimõtteliselt kogu peo korraldaja. Peol kogevad nad igasugu asju- tagaajavad koerad, takistusrada, urud, aardejaht ja käik, mille läbimise ajal pidid ''jänesed'' ehk üheksandikud silmad kinni siduma ja selle läbima seinu kätega katsudes. 
Kui Ingrid oli käigu läbinud, siis tuli tema juurde Merlis. Ta rääkis naljakat juttu, võttis Ingridi käed/sõrmed enda kätte ja ütles, et ta võib rääkida, mis Ingridiga toimub. 
Ingrid jooksis minema. Merlis siiski ei jätnud oma jonni ja tahtis Ingridiga rääkida. 
Tuli välja, et neid kellel sõrmed aeg-ajalt tumedaks tõmbuvad, nimetatakse tumenejateks ning neil on ka eraldi kool nimega LLA ja Merlis soovib, et Ingrid vahetaks kooli. Ingrid ei ole sellega nõus ja ta kõnnib minema. Edasipidi hakkavad toimuma teod, mis aetakse Ingridi kaela- graffitiga koolimaja sodimine jne. Ingrid kutsutakse direktori juurde ja tal soovitatakse erakooli minna. 
Kuna Ingridi ema ja isa ei saa väga hästi läbi, siis arvab ka ema, et nii on kõige parem. Niisiis Ingrid lähebki. 
Tumenejad on inimesed, kellel tõmbuvad käed mustaks, kui selle koha juures kus nad hetkel on, asub negatiivne energia(kellegi surm, avariid jne). Nemad puhastavad neid kohti nii, et võtavad ringi ja mõtlevad millelegi väga positiivsele. Kuid ringis peab algselt olema värbaja(Merlis), et tunnetada, kas neil on jõudu see ''tont''(negatiivne energia) sealt ära likvideerida või on neil vaja rohkem tumenejaid appi. Koolis on igal ühel ka oma partnerid (Ingridi partner on Pätrik), kes toetavad üksteist positiivse energia leidmisel. Neil on ka ühisnägemine, see tähendab seda, et Ingrid näeb seda, mida näeb Pätrik ja vastupidi. Kuid Ingrid ei näe seda, mis Pätrik, sest ta näeb seda, mis Merlis. Ta ei mõista seda, sest Pätrik oli teda kutsunud (Pätriku pärast nägi ta nägemusi). 
Kui Ingrid saab aru, et Pätrikuga neil mingit sidet ei ole (arvatavasti positiivse energia leidmisel nõrgaks jäänud ja surnud Pätriku endise partneri Reina pärast) siis hakkabki ta tondi-ringis oleku aja mõtlema Merlisele ja peagi taipab, et on temasse armunud.
Kui ühel päeval kuulutatakse välja ülisuure tondi hukutamine pankrannikul siis läheb hulk aega, enne kui nad selle tõesti ellu viivad. Nad suunduvad ühel varajasel detsembri hommikul Lõuna-Eesti tumenejate ja kalipsodega pankranniku alla merre. Algselt Merlis kahtleb, kas pankranniku tonti hävitada või mitte, sest tema pärast suri eelmisel aastal Reina. Siiski ta otsustas, et nad peavad ründama. Kõik võtsid kätest kinni ja järsku tundis Ingrid, et keegi surub teda vee alla. Ta ei suutnud pinnale tõusta, kuid siis ikkagi leidis ta selle jõu. Kuid kui ta pinnale tõusis, olid kõik mornide nägudega. Keegi ikkagi oli surma saanud. See oli Merlis. ,,See on sinu süü. Sina oleksid pidanud surema. Ta hüppas sulle ette. Ta kaitses sind tondi eest.'' kõlasid kurjad hüüded. Ingrid kuulas Merlise südant. See tuksus veel aga keegi ei aidanud Ingridit. Seega vinnas Ingrid Merlise ise kaldale. Siis tuli Pätrik. Nad rääkisid asjad selgeks ja püüdsid kuidagi Merlist aidata kuid enne tegi ta silmad lahti. Tema pilk oli tühi. Merlis oli seestunud. 

Arvamus raamatust:
Raamatu algus tundus selline, nagu seal midagi erilist ei juhtukski nende tumedaks tõmbunud kätega aga kui lõpupoole minna siis Merlise surm oli üllatav. Muidu on teema väga põnev ja hästi läbi mõeldud. Sellise teemaga raamatuid on küll palju aga see oli nendest kõige huvitavam minu arust. Tahaks väga, et Berit Veidemann kunagi järgmise osa teeks. 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee

Kirjaklambritest vöö (Mare Sabolotny, 2007)

Pealkiri: ,,Kirjaklambritest vöö''
Autor: Mare Sabolotny
Lehekülgede arv: 176
Tänapäev, 2007

Raamat räägib sellest, kuidas 16-aastane tüdruk Kati armub ühte poissi Juhanisse ja nad on koos väga õnnelikud. Aga ühel hetkel muutub tüdruk pidutsejaks ja joodikuks, sest ta ei taha olla tavaline ja korralik tüdruk. Nad lähevad Juhaniga tülli. Ühel peol Kati vägistatakse, temale tuttava inimese poolt. Mitu kuud hiljem võtab vägistaja tüdrukuga ühendust ja ütleb, et ta on HIVi nakatunud ning ka Kati võib olla. Katile on see väga suur hoop, sest sel ajal on Kati just Juhaniga ära leppinud ning on väga õnnelikud. Kati ei julge sellest kellegile rääkida ja on masenduses, räägib ainult tolle vägistajaga, sest arvab, et ainult tema mõistab Katit. Kuna Kati enam eriti Juhaniga aega ei veetnud, siis arvas ta, et Katil on selle poisiga, kes ta vägistas, suhe. Selle peale avaldab tüdruk tõe ja jookseb minema. Ta jookseb ühe maja katusele, kus ta pidi oma õega kokku saama ning kavatseb juba enesetappu sooritada, kuid siis mõtleb ikkagi ümber. Ta hakkab taganema, aga katus on libe ja ta ikkagi libastub ning kukub 5. korruselt oma õe ette maha. Hiljem tuleb välja, et Juhan ei oleks teda HIVi pärast maha jätnud.

Arvamus raamatust: Ma arvan, et see raamat on õpetlik ja hoiatab noori sellise tegutsemise eest nagu raamatus kirjutatud. Mulle jättis raamat natuke liiga-ühele-teemale-keskendunud raamatu mulje.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 7/10

Pilt võetud: www.tnp.ee

Neetud (Kristel Kriisa, 2010)

Pealkiri: ,,Neetud''
Autor: Kristel Kriisa
Lehekülgede arv: 227
Tänapäev, 2010

Pärast isa surma kolib Mirt ema ja vanema vennaga Lõuna-Eestist Tallinnasse. Uues koolis kohtab ta Ronanit, direktori last kes äsja kolis Eestisse. Ühel päeval kutsub Mirdi ema enda kunagise koolivenna- Mirdi kooli direktori enda juurde õhtusöögile. Tuleb ka Ronan. Nad räägivad Mirdiga juttu ja Mirdile hakkab Ronan meeldima. 
Ühel õhtul tuleb Mirdi vend koju verise näoga. Keegi narkomaan oli talle vastu vahtimist virutanud. Kui Ronan ühel päeval jälle Mirdi juurde läheb, on selge, et see oligi Ronan, kes Mirdi venda lõi.
Mirt küsis Ronani käes, et miks ta nii tegi ja miks ta narkootikume tarvitab. Ronan ütles, et kui tema ema suri, siis hakkas ta sõltlaseks ning siis tõi isa ta Eestisse, siis käis ta ravil aga tarvitas veel korra narkootikume. Mirt uskus Ronanit. Kui ühel päeval Ronan läks klassikaaslastega bändiproovi tegema, läks Mirt kaasa. Neile väga meeldis Ronani bänd aga siis rääkis Ronan talle, et tema endised bändikaaslased tahavad teda näha ja tulevad Tallinnasse. Nad tegid Ronanile ettepaneku tagasi Ameerikasse bändi tegema minna. Ronan alguses ei tahtnud minna, sest tahtis Mirdi juurde jääda aga lõpuks ta ikkagi otsustas, et läheb tagasi Ameerikasse. 

Arvamus raamatust:
Minu arust on see raamat ebaõiglane, sest Ronan läheb lõpus minema aga raamatut ei tahtnud kordagi käest panna, sest see oli väga põnev. Need juhtumid ei olnudki kõige põnevamad, aga see, kuidas need juhtumid kirja on pandud, on põnev. Ja nimi Ronan on minu arvates ebatavaline ja veidi naljakas nimi aga siia raamatusse ta isegi täitsa sobis.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 9.5/10

www.rahvaraamat.ee

Sefiirist loss (Ketlin Priilinn, 2010)

Pealkiri: ,,Sefiirist loss''
Autor: Ketlin Priilinn
Lehekülgede arv: 155
Tänapäev, 2012

Inga-Kerstin sõbruneb uues koolis vaikse ja tagasihoidliku Jakobiga, kellel tundub olevat üks suur saladus. Kui ta ühel päeval Inga-Kerstiniga Kadrioru tiigi ääres jalutab, avaldab Jakob talle oma saladuse. Saladus on nimelt see, et talle meeldivad poisid. Siis tuleb saladus täiesti kogemata päevavalgele ja Jakobit hakatakse koolis narrima. Ühes Jakobiga hakatakse narrima ka Inga-Kerstinit ja Kailat, kellest on saanud Jakobi head sõbrad.
Kui kool oli juba läbi saamas, siis käisid nad Jakobil külas. Jakobi isa tõi neile veel suure hunniku valgeid ja roosasi sefiire. Hiljem tegid Inga-Kerstin ja Jakob sefiiridest lossi. 
Siis lahkus ka Inga-Kerstin. Jakob ütles veel talle, et ta tuleb homme kooli, et järele teha üks töö, kuid kooli teda ei tulnud. Ka kiusajate kamp oli kuidagi vaikne ja üks tüdruk nuttis. Lõpuks rääkis see tüdruk, et kiusajate kamp oli eelmisel päeval Jakobiga tüli norinud, Jakob oli noa võtnud kuid kiusajad olid sellega Jakobile kõhtu löönud. Tüdruk oli seda pealt näinud ja ka vahele sekkunud, aga see ei aidanud. Jakob oli haiglas. 
Seejärel läks Inga-Kerstin kohe haiglasse. Ta küsis registratuurist Jakobi kohta kuid sealt ei öeldud midagi. Siis küsis Inga-Kerstin arsti käest. Arst ütles, et Jakob suri täna hommikul.
Inga-Kerstin oli väga löödud ja kurb. Hiljem ei suhelnud Inga-Kerstin ka Kailaga enam nii tihti kui varem.

Arvamus raamatust:
Raamat oli kindlasti liiga lühike aga väga tõene. See rääkis tõelisest sõprusest ja tagajärgedest. 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/8.5

Pilt võetud: http://tnp.live.edrk.ee/