Pealkiri: ,,Meil kummitab''
Originaalpealkiri: ,,We, the haunted''
Autor: Pete Johnson
Tõlkija: Riina Unt
Lehekülgede arv: 152
Caroline (lühemalt Caro) on tüdruk, kellel on parim sõbranna Vicky. Koos käivad nad väljas ning ühel õhtul vanade rokkarite peol kohtub ta Pauliga. Nad on lahutamatud ja väga õnnelikud, kuni Paul suvevaheajaks vanavanemate juurde sõidab ning seal õnnetult paadiga sõites sureb.
Kuid Caro ei usu, et ta surnud on, sest Pauli sõber Dean, kellega Caro eriti hästi läbi ei saanud, rääkis ühel õhtul Carole, Vickyle ja Paulile vaimumaailmast ning nüüd on Caro meelest ainus võimalus Pauliga kontakti otsida vaimumaailmast.
Seda ta teeb, ning pööningukamber, kus kõik oli ennem nii tore, muutub järsku pimedaks ja niiskeks urkaks, kust on tunda haiguse ja masenduse hõngu. Caro ei käi enam koolis, vaid ainult proovib Pauliga ühendust saata ning see tal ka õnnestub. Peagi on kõik täiesti pöörane ning Paulil ja Vickyl ei jää muud üle, kui Pauli vaim Caro toast ja päris ning vaimumaailma vahel kõikumisest päästa.
Nad teevad seda, kuigi Caro oli vihastanud, kui Dean talle selle mõtte välja pakkus. Kuid seekord Caro lihtsalt nutab ja on Deanile ning Vickyle tänulik, et nad seda tegid.
Pööningukamber saab Caro kaksikutest õdede omaks ning elu läheb edasi.
Arvamus raamatust: Raamatus oli palju kirjavigu ning kõik oli raamatus nii lihtne. Järsku sureb keegi ära, siis suurim tagaleinaja räägib surnu vaimuga, ta ei suuda enam vaimust lahti lasta, seega on vihane nende peale, kes saavad aru kuidas asjad on ning ei luba vaimu välja ajada, seega teevad 'abistajad' seda rituaali üksi ning seegi läheb nagu niuhti! Polegi ammu sellist raamatut lugenud ja ma arvan, et vahelduseks oli tegelikult see päris mõnus. Pete Johnson on kirjutanud veel kummituseteemalisi raamatuid. Mulle õudukad meeldivad ja ka teised raamatud lähevad käiku!
Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/7
Originaalpealkiri: ,,We, the haunted''
Autor: Pete Johnson
Tõlkija: Riina Unt
Lehekülgede arv: 152
Caroline (lühemalt Caro) on tüdruk, kellel on parim sõbranna Vicky. Koos käivad nad väljas ning ühel õhtul vanade rokkarite peol kohtub ta Pauliga. Nad on lahutamatud ja väga õnnelikud, kuni Paul suvevaheajaks vanavanemate juurde sõidab ning seal õnnetult paadiga sõites sureb.
Kuid Caro ei usu, et ta surnud on, sest Pauli sõber Dean, kellega Caro eriti hästi läbi ei saanud, rääkis ühel õhtul Carole, Vickyle ja Paulile vaimumaailmast ning nüüd on Caro meelest ainus võimalus Pauliga kontakti otsida vaimumaailmast.
Seda ta teeb, ning pööningukamber, kus kõik oli ennem nii tore, muutub järsku pimedaks ja niiskeks urkaks, kust on tunda haiguse ja masenduse hõngu. Caro ei käi enam koolis, vaid ainult proovib Pauliga ühendust saata ning see tal ka õnnestub. Peagi on kõik täiesti pöörane ning Paulil ja Vickyl ei jää muud üle, kui Pauli vaim Caro toast ja päris ning vaimumaailma vahel kõikumisest päästa.
Nad teevad seda, kuigi Caro oli vihastanud, kui Dean talle selle mõtte välja pakkus. Kuid seekord Caro lihtsalt nutab ja on Deanile ning Vickyle tänulik, et nad seda tegid.
Pööningukamber saab Caro kaksikutest õdede omaks ning elu läheb edasi.
Arvamus raamatust: Raamatus oli palju kirjavigu ning kõik oli raamatus nii lihtne. Järsku sureb keegi ära, siis suurim tagaleinaja räägib surnu vaimuga, ta ei suuda enam vaimust lahti lasta, seega on vihane nende peale, kes saavad aru kuidas asjad on ning ei luba vaimu välja ajada, seega teevad 'abistajad' seda rituaali üksi ning seegi läheb nagu niuhti! Polegi ammu sellist raamatut lugenud ja ma arvan, et vahelduseks oli tegelikult see päris mõnus. Pete Johnson on kirjutanud veel kummituseteemalisi raamatuid. Mulle õudukad meeldivad ja ka teised raamatud lähevad käiku!
Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/7
Pilt võetud: www.raamatukoi.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar