Pealkiri: ,,Valge varese anatoomia'' / ''Anatomy of A Misfit''
Autor: Andrea Portes (Ameerika)
Lehekülgede arv: 248
Tegelased: Anika, tema sõbrannad Shelli ja Becky, Jared, Logan, Anika perekond: Rumeenlasest ''vampiir'' isa, ema, kasuisa, õed-vennad.
Tänapäev 2015
Lugu räägib Anikast, kes on nii, nagu kõik teisedki koolis, võimuka Becky Vilhaueri võimu all - tema on kuninganna. Kuid peale suvevaheaega, kui Anika läheb 10. klassi, muutub kõik.
Ta töötab koos Shelliga Bunza Hut'is, kust nad aeg-ajalt raha pihta panevad. Sinna tuleb ka uus töötaja Tiffany, kelle suhtes mr. Baum, Hut'i omanik, on kahtlustav, kuna tüdruk on mustanahaline. Ka tema varastab, kuid nii, et see jääb turvalindile. Anikal on oma tegude pärast õudsalt häbi ning ta viib nende varastatud raha Tiffanyle. Tema põgeneb urkast, kus ta koos emaga elab, oma vanaema juurde.
Samal ajal on Anikal ka poisteprobleemid. Kunagisest paksukesest Loganist on saanud suvel nägus kutt, kuid siiski jääb ta nohkariks. Logan sõidutab Anikat pärast kooli salaja mopeediga koju ning nad on ''umbes nagu'' suhtes. Nad ei taha, et keegi seda teaks ning nad jätavad koolis üksteisele salakirjakesi. Kuni nad ükskord ühes paadimajakeses piknikku pidades nilbele ja vastikule majakese omanikule vahele jäävad ning Logan mehel näo üles lööb. Siis Anika enam ei tea. Enne seda juhtumit oli ta käinud Logani juures õhtusöögil ning poisi isa oli talle kõrvakiilu andnud. Anika mõtles, et äkki kanduvad sellised asjad ka pojale edasi, arvestades seda, mis juhtus paadimajakeses.
Siis läheb ta koos Jarediga, kooli kõige ihaldatuima poisiga, halloweenipeole, kus Becky neid koos näeb ning Jared ütleb, et Anika on tema tüdruk. Becky läheb kadedusest roheliseks(?). Logan saab sellest teada ning ei tee muud, kui annab Anikale ühe haiku.
Peale seda jääb Anika haigeks ning ta räägib emale, et ta oli varastanud. Nad mängivad salaluurajaid ning viivad ''nutsu'' rahaga mr. Baumi ukse taha. Samal õhtul näeb Anika und, mis ajendab teda helistama Loganile ja ütlema talle, et ta armastab teda. Kuid kes normaalne inimene helistab kell 4 hommikul? Anika ärkab uuesti tunni pärast, sest tundub, et kõik on üleval ja vaatavad televiisorit. See on kummaline. Ta läheb vaatama ning uudistes räägib, et Logani majas on juhtunud õnnetus. Ta sõidab sinna ning ta saab aru, et Logan on surnud - tema isa oli võlgades ning proovis sellepärast kogu oma pere ära tappa. Kaks väikest venda ja ema jäid ellu - Logan ja isa surid.
Anikal on õudne tunne. Talle on abiks kogu tema perekond - isegi tema kasuisa ''koll'' ütleb, et ta armastab neid kõiki võrdselt, ka Anikat. Tema õed on Anika vastu üllatavalt lahked. Ema mõtles, et ta on ise öösel Anika juures, kuid seda tegid hoopis nemad.
Koolis peeti Logani auks mälestustseremoonia, kus kõnet pidas Becky - maalis pildi sellest, kui head sõbrad nad Loganiga olid ja kui väga ta teda armastas. Peale Becky't pidas kõne Anika. Ta rääkis Loganist ja luges ette tema haiku. Peale seda kõnet oli Becky võim koolist kadunud - Anika avas tema suhtes kõigi silmad.
Arvamus raamatust: Nagu ma aru sain, on see lugu päriselt juhtunud - autori endaga. Alguses tundus see nagu tavaline noorteraamat, oli palju huumorit ja tema võrdlused ajasid ikka südamest naerma, kuid lõpupoole sain aru, et see ei ole ikka päris tavaline ja sellel oli sügavam mõte sees. Siis ajas juba nutma. Raamat õpetas mulle seda, et mitte kunagi ei tohi kahelda ja tuleb alati otsustada selle kasuks, mis mitte teistele, vaid sulle on kõige olulisem ning mis sinu süda või kõhutunne kohe alguses ütleb.
''Huvitav, kas isa teab, millist õudust me tunneme nende kella seitsmeste telefonikõnede ees Rumeeniast. Mõnes mõttes paneb imestama, miks ema meid üldse telefoni juurde kutsub. Soovin, et ta lihtsalt annaks isa teated edasi, et me ei peaks alustama päeva kabuhirmus maisihelveste juures värisedes.''
'',,Touché.'' ,,Oh, sa oskad prantsuse keelt?'' ,,Je ne parle pas français. See tähendab, et ma ei oska prantsuse keelt.'''' (lk 173)
''Kuid see oleks nagu haarata kinni loojanguvalgusest ja paluda, et ta ei kaoks hämarusse.'' (lk 247)
''Ja kui ma saaksin, kui ma teaksin saladust, siis teeksin teisiti iga hetke iga sekundi. Sa saad ühe võimaluse. Sul on üks võimalus ja sa isegi ei tea, millal ringi pöörlemise asemel jääb kõik lihtsalt seisma ja rohkem ei olegi midagi. Kas te suudate seda uskuda? Veetsin kogu selle aja, kaaludes seda ja kaaludes teist, muretsedes selle ja tolle pärast, elades minevikus ja tulevikus, muretsedes selle pärast, mida see või teine mõtleb, kuid elamata kordagi siin, siin, selles hetkes. Isegi mõistmata, et see hetk on üldse olemas, ning see tabab mind nagu elektrilöök rindu.'' (lk 247)
Pilt: Apollo
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar