,,Koopia'' (Charlotte Kerner, 1999)

Pealkiri: ,,Koopia'' / ,,Blueprint''
Autor: Charlotte Kerner (Saksamaa, 1950)
Lehekülgede arv: 166
Tegelased: Siri Sellin, Iris Sellin, Mortimer G. Fisher, Thomas Weber, Daniela Haussman, Janeck/Janne, Kristian, Katharina Sellin, klaver Mr. Black.
Steamark, 2001

Kuulus pianist Iris Sellin põeb üht rasket haigust. Tal pole lapsi. On vaid kontserdid, tema manager Thomas Weber, ema Katharina Sellin. Ta pöördub arst Mortimer G. Fisheri poole, et too teda klooniks. Ta ei soovi saada last, kes midagi ei oska. Ta tahab oma oskuseid pärandada. Selleks on vaja Irise täpne DNA kloonida. See saab teoks ning varsti ongi Irisel laps Siri. 

Kuna Iris annab kontserte edasi, siis lapsepõlves hoolitseb Siri eest peaaegu alati lapsehoidja Daniela ning nad mängivad koos tema poja Jannega. Ta on kurb, et ema pole. Ta aina kasvab ning nad Jannega käivad kiriku salakäikudes uudistamas. Janne kingib talle kassi. 

Iris ei saa seda lubada. Milleks nad Siri loonud olid? Et ta saaks sama kuulsaks pianistiks, kui tema ema. Nad annavad kassi ära ning Iris tutvustab Sirile kontsertklaverit, mille taga veedab Siri nüüd enamuse oma ajast. 

Irisel käivad tihti külas mehed, seda ainult siis kui Siri magab. Aga Sirile hakkab meeldima üks mees Kristian, kes on ema üks silmarõõmudest. Nad veedavad koos ühe öö.

Iris ja Siri lähevad järjest enam ühtemoodi. Tänavatel aetakse neid segi. Isegi Irise haige ema ajas nad segi. Siri vihkab oma eka't selle eest südamest, et ta on ta monstrumiks loonud. Samas ta armastab teda kõige rohkem siin maailmas. 

Tema esimene kontsert ebaõnnestus. Ta kolib kodust ära Janne juurde ning muudab oma välimust. Tekivad suured vaimsed kahjustused. Ta hakkab tegema teise kunsti liigiga - maalimisega. Eka käib teda vaatamas, kuid Siri ei lähe koju tagasi.

Siis Irise seisund halveneb. Siri käib teda siiski vaatamas, kuid pikapeale ei tunne Iris teda enam ära. Kuni ühel päeval ta sureb. Siri vihkas teda, kuid kuidas ta peaks nüüd ilma temata elama? Ilma oma eka'ta? 

Arvamus raamatust: See on üks mu lemmikutest! Kui ma ennast sellisesse olukorda paneksin, siis oleks mul ka ikkagi üpris paha tunne. Siri oli siiski järjekorras teine, mis sest, et nad olid ÜKS, nagu tervik või nii. Raamatu mõte oli vapustav. See oli selline sügav teos, mis sisaldas peotäiega väljendeid, mille tähendust ma ennem ei teadnud. Siri tundeid oli ülimalt emotsionaalselt kirjeldatud, tundus nagu oleksin ise nende elu keskmes. 10/10

,,Kas kõik on hulluks läinud ja ainult tema mitte, või vastupidi? ,,Kas te teate lauset, mida minu ema eriti hea meelega tsiteeris?'' küsis Siri. ,,Ei? Sigadel ja heliloojatel on üks ühine omadus, surnult on nad kõige rohkem väärt.'' Roger Wimmer naeris liiga kõvasti.''

Inglisekeelne variant. Pilt: www.priyankareads.com