Pealkiri: ,,Loomade farm'' / ,,Animal Farm''
Autor: George Orwell (Inglismaa, 1903-1950)
Lehekülgede arv: 112
Tegelased: kult Vana Major, farmer härra Jones, Rebasemetsa Plinkington, Frederick, ronk Mooses, hobused Ristik ja Tümpsa, eesel Benjamin, sead Lumepall, Napoleon ja Kiunats jt, advokaat Vingur, koerad Kellukas, Jessie, Pitsu ja nende pojad, lambad, kanad, haned...
Tänapäev, 2003
,,Väljas seisvad loomad vaatasid sealt inimesele ja inimeselt seale ning jälle sealt inimesele, ent juba oli võimatu öelda, kes oli kes.'' (lk 91)
Autor: George Orwell (Inglismaa, 1903-1950)
Lehekülgede arv: 112
Tegelased: kult Vana Major, farmer härra Jones, Rebasemetsa Plinkington, Frederick, ronk Mooses, hobused Ristik ja Tümpsa, eesel Benjamin, sead Lumepall, Napoleon ja Kiunats jt, advokaat Vingur, koerad Kellukas, Jessie, Pitsu ja nende pojad, lambad, kanad, haned...
Tänapäev, 2003
''Karjafarmi talu''. Talud nagu kõik teisedki - peremees härra Jones toidab, söödab, karjatab loomi. Tema otsustab ka seda, kes loomadest lihuniku juures hukka saavad.
Nagu võiks aru saada, siis loomadele see ei meeldi, kui nemad teevad tööd ning inimesed nende üle otsustavad.
Seega algatab kult Vana Major jaanipäeval ülestõusu, kus loomad rajavad talu animalismi peale üles. See tähendab, et loomad asuvad valitsema. Kult ise sureb paar päeva hiljem, kuid teised loomad kihutavad Jonesi farmist välja. Talu nimeks saab ''Loomade farm'', mis põhineb lausel: ,,Kõik mis käib kahel jalal, on vaenlane,'' ja kõik loomad on võrdsed. Ükski loom ei tohi kanda riideid, alkoholi juua, tappa teist looma või voodis magada.
Kuid inimesed ei kannata seda, et loomad valitsevad. Nad lähevad Loomade farmi võitlema, kuid kaotavad lahingu. Lahingu nimeks saab Lehmalauda lahing.
Alguses läheb kõik hästi. Farmipoliitika edeneb, korraldatakse meetinguid... Kuna sead olid kõige targemad, siis pandi nemad eesotsa nendeks, kes mõtlesid, kuidas ja mida teha, et ettepanekuid siis farmirahvale esitada. Tüli tekkis sigade Lumepalli ja Napoleoni vahel. Esimene pooldas veski ehitamist, teine mitte. Seega lasi Napoleon lahti suvised koerakutsikad, kellest ta nüüd oli kasvatanud tugevad ja kurjad koerad. Nad kihutasid Napoleoni farmist minema.
Tasapisi hakkasid sead kõike üle võtma - nad hakkasid kasutama raha, elama Jonesi majas, magama voodites, teisi loomi tapma, alkoholi tarbima. Nad hakkasid elama nagu inimesed. Veski siiski ehitati, kõik loomad rügasid, eriti hobune Tümpsa, kes hiljem pensionile jäi ning siis Napoleoni käsul lihunikule viidi.
Toimus ka Veski lahing, kus loomade ehitatud veski tehti maatasa. Arvati, et seda tegi Lumepall. Kui vaid vähesed, kes mäletasid seda aega, mil Vana Major revolutsiooni algatas, olid farmis alles (peamised Ristik ja Benjamin), said nad aru, et midagi on valesti.
Siis, peale kõiki neid aastaid, vaatasid nad Jonesi aknast sisse ja nägid, kuidas sead ja inimesed koos kaarte mängisid ja alkoholi jõid. See ei olnud küll see, millest Vana Major kunagi rääkinud oli.
Arvamus raamatust: See raamat pani mõtlema. Teismelistele on raamat kindlasti hea lugeda, sest see oleks nagu sissejuhatus täiskasvanute maailma ja poliitikasse. Seda võib nii ette kujutada - sead on umbes nagu Stalin ja loomad on lihtrahvas. Ehk kutsub see lugu üles inimesi valimistel paremaid otsuseid tegema. 10/10
Tänud Kerttu nii hea lühikese ja tabava kokkuvõtte eest.
VastaKustutaVõta heaks! :) vaatasin praegu, et väike viga on sees - need koerad kihutasid ikka Lumepalli farmist minema, mitte Napoleoni.
KustutaTore
VastaKustuta