Harry Potter ja Saladuste Kamber (J.K. Rowling, 2000) TEINE OSA

Pealkiri: ,,Harry Potter ja Saladuste Kamber''
Originaalpealkiri: ,,Harry Potter and the Chamber of Secrets''
Autor: J.K. Rowling
Tõlkija: Krista Kaer
Lehekülgede arv: 300
Varrak, 2000

Harry on viibinud veel ühe piinarikka suve Dursley'de juures ning ootab pikisilmi juba tagasi Sigatüükasse minemist, kuid ühel õhtul, kus Dursley'del oli tähtis õhtusöök onu Vernoni töökaaslastega, ilmus Harry tuppa majahaldjas Dobby, kes hoiatab, et kui Harry tagasi Sigatüükasse lähevad, hakkavad hullud asjad juhtuma. Harry ütles, et ta läheb tingimata tagasi Sigatüükasse ja selle peale läks Dobby alla, Harry tema järel, ning lõhkus tädi Petunia tordi, mida just külalistele pakkuma pidi. Siis sai Harry suure karistuse, ning onu Vernon pani ta tuppa luku taha.
Öösel aga tulid Fred, George ja Ron Weasley'de lendava autoga ning Harry veetis ülejäänud suve nende juures. 
Kui ühel kolmapäeval kooliasju ostma läksid, rändas Harry floopulbriga kogemata ühte poodi, kui hiljem nägi Lucius ja Draco Malfoy'd, kes poemüüale müüsid imelikke asju. Õnneks Harry ära ei eksinud ning hiljem nägi ta Hagridit, kes juhatas Harry Roni, Hermione ja teiste juurde. 
Mõne päeva pärast pidid nad juba King's Crossil olema, et Sigatüüka Ekspressi peale jõuda, kuid kui Harry ja Ron viimastena tahtsid väravast sisse minna, oli miski ees ning nad ei saanudki läbi värava. Seejärel võtsid nad Weasley'de lendava auto ning lendasid rongi järel. Juba üsna Sigatüüka juures maandusid nad Keelatud metsa, kus Peksja Paju nendelt auto ära võttis. 
Nad suundusid kooli poole, kus nad kätte sai Snape, kes ütles, et neid oli mugude poolt nähtud. Järgmisel päeval sai Ron oma emalt kurja huilgaja. 
Tuli välja, et sellel aastal on mustade jõudude vastase kaitse õpetaja prof. Lockhart, kes oli väga uhke enda üle ning eriti millestki muust peale enda tundides ei rääkinud.
Ühel novembripäeval leiavad Harry, Hermonie ja Ron kivistunud kassi Mrs. Norrise ning seina pealt kirja ''Saladuste kamber on avatud. Mugud, hoidke alt!''. Hermonie sai teada, et Saladuste Kambri ehitas Salazar Slytherin, ning ainult Slytherin'i järeltulija saab selles olevat koletist kontrollida. 
Koletis jahib aga mugudest lapsi ning seega on paljud hirmul. 
Hermonie, Harry ja Ron arvavad, et järeltulija on Draco Malfoy ning hakkavad valmistama mitmemahlamöginat, mille valmistamiseks läheb kuu aega. Nende laboriks saab tüdrukute pesuruum, kus elab kummitus Mäuguv Myrtle. 
Ühel lendluudpalli mängul saab Harry kuldse kitu kätte, kuid murrab käeluu. Prof. Lockhart teeb selle 'korda', kuid selle asemel hoopis eemaldab kõik luud Harry käest. Siis läheb Harry haiglatiiba ning on seal ka öösel. Öösel ilmub sinna Dobby, kes oli tegelikult King's Cross'i värava kinni pannud, et Harry ja Ron ei saaks Sigatüükasse sõita. Ta palus, et Harry ära läheks kuid siis paiskus haiglatiiva uks lahti. Sealt tulid Dumbledore, Snape, McGonagall ja proua Pomfey... koos kivistunud Colin Creevey'ga. 
Peale juba kahte kivistunud õpilast otsustavad Lockhart ja Snape korraldada duellitunnid. Malfoy ärritab Harryle kallale mao, kes ründab Justinit kuid siis Harry ütleb, et lõpeta ning madu kuulab Harryt. Tuli välja, et Harry oskab madude keelt ning sellest ajast arvati, et tema on Slytherini pärija. 
Eriti arvati seda veel siis, kui Harry leiti kivistunud Justini ja Peaaegu Peata Nicki juurest.
Jõuludeks jäid Sigatüükasse Hermonie, Harry, Weasleyd ja Malfoy ning tema sõbrad Goyle ja Grabbe. Harry ja Ron moondusid nendeks kuid Hermonie ei saanud kaasa tulla, kuna oli ühe Slytherini õpilase eseme asemel võtnud hoopis kassi karva, nii et ta muutus karvaseks kõrvadega kassiks. Malfoy siiski pärija ei ole, kuid nad said teada, et Saladuste Kamber avati viimati 50 aastat tagasi.
Mõned kuud hiljem leidis Harry tüdrukute pesuruumist tühja päeviku. Kui ta sinna kirjutas, siis sai ta teada, et see on Tom Riddle'i oma ning näitas, et viiskümmend aastat tagasi oli Kambri avanud Hagrid. Ühel päeval oli aga päevik kadunud ning ka raamatukogust infot otsima läinud Hermonie ja üks Ravenclaw'i tüdruk kivistunud. Nad otsustavad siiski Hagridilt küsima minna, kuid enne kui nad seda teevad, Hagrid ning Dumbledore viiakse Azkabani. Enne veel ütleb Hagrid, et ''jälitage ämblikke''. Ämblikud lähevad Keelatud metsa ning seal kohtavad nad Aragogi. Hiiglaslikku ämblikku. Ning seal oli veel hiiglaslikke ämblikke. Nad rääkisid, et Hagrid on süütu ja tüdruk kes 50 aastat tagasi suri, oli surnud tüdrukute pesuruumis. Ämblikud küll tahavad neid süüa, aga kuskilt ilmub Weasley'de auto ning nad pääsevad. Nad jõudsid teadmisele, et tüdruk, kes suri on Mäuguv Myrtle. Siis läksid nad Hermonie't külastama. Harry märkas, et tüdruk hoidis midagi kivistunud käes. Seal oli kirjas hiiglasliku mao Basilisk'i kohta, kes tapab need, kes talle silma vaatavad. Kuid kivistab need, kes vaatavad mao silmadesse läbi millegi. Infot teades, lähevad nad tüdrukute pesuruumi, kus Harry avab ussikeelt rääkides Saladuste Kambri. Nendega on ka prof. Lockhart, kes tahtis Sigatüükast põgeneda, kuna ta oli määratud Saladuste Kambri probleemi kiusuks lahendama. Kuid kui nad on Kambris, varastab Lockhart Ron'i võlukepi ning tahab Harryle ja Ronile peale panna mälukaotusloitsu, kuid kuna Roni võlukepp on katkine, põrkub see tagasi ja tabab Lockharti ennast.
Harry läheb edasi üksi. Kambrist leiab ta sureva Ginny (Roni õde) ja sinna tuleb ka Tom Riddle vaimuna, kes on tegelikult noor Voldemort. Ginny oli tema päevikusse kirjutanud ja käsu peale avanud Saladuste Kambri. Siis kutsub Riddle Basilisk'i ja ütleb talle ussikeeles, et ta tapaks Harry. Kuid siis ilmub eikusagilt Fawkes, Dumbledore'i fööniks ning teeb Basilisk'i pimedaks. Kuid Fawkes tõi kaasa ka Sõõlamiskübara. Harry paneb selle pähe ja selle sisse ilmub Gryffindori mõõk. Ta on juba Basilisk'i tapnud, kuid kui ta langeb, siis riivab tema hiiglaslik kihv Harry kätt ning Harry on määratud surema, kuna mürk on väga mürgine. 
Aga kuna fööniksi pisarad on tugevate raviomadustega, siis nutab Fawkes Harry haavale pisaraid ning Harry saab terveks. Nad kõik- Harry, Ginny, Ron ja Lockhart- lendavad Fawkesist kinni hoides tagasi tüdrukute pesuruumi. Nad kõik kutsutakse Dumbledore kabinetti. Seal ootavad juba Arthur ja Molly Weasley. Siis räägivad nad Dumbledore'ga kahekesi juttu, kuni tuleb Draco Malfoy isa Lucius Malfoy ning Harry teab, et Lucius pani Riddle'i päeviku Ginny raamatu vahele ja siis veel teeb sellist trikki, et Malfoy vabastaks Dobby enda alluvusest. Lõpuks lõppes kõik hästi - eksamid jäeti ära ja Lockhart saadeti mälutaastusesse. Ainus halb asi on, et Harry peab tagasi Dursley'de juurde minema.

Arvamus raamatust: Mulle meeldis see raamat väga, nagu ka teised kaks Harry Potteri raamatut, mida olen lugenud. Kuid kahjuks lähevad need sündmused kõik sassi ja unustan võib-olla mõned ka ära, sest nendes raamatutes juhtub palju. Ja see on tore. See raamat oli parem, kui esimene, sest siin ei läinud kõik nii lihtsalt ja Riddle'i/Basilisk'i ning Potteri vaheline 'võitlus' oli just parajalt pikk ning ei läinud väga segaseks. Mulle meeldis ja jätkan sarja lugemist!

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.varrak.ee

Meil kummitab (Pete Johnson, 1999)

Pealkiri: ,,Meil kummitab''
Originaalpealkiri: ,,We, the haunted''
Autor: Pete Johnson
Tõlkija: Riina Unt
Lehekülgede arv: 152

Caroline (lühemalt Caro) on tüdruk, kellel on parim sõbranna Vicky. Koos käivad nad väljas ning ühel õhtul vanade rokkarite peol kohtub ta Pauliga. Nad on lahutamatud ja väga õnnelikud, kuni Paul suvevaheajaks vanavanemate juurde sõidab ning seal õnnetult paadiga sõites sureb.
Kuid Caro ei usu, et ta surnud on, sest Pauli sõber Dean, kellega Caro eriti hästi läbi ei saanud, rääkis ühel õhtul Carole, Vickyle ja Paulile vaimumaailmast ning nüüd on Caro meelest ainus võimalus Pauliga kontakti otsida vaimumaailmast. 
Seda ta teeb, ning pööningukamber, kus kõik oli ennem nii tore, muutub järsku pimedaks ja niiskeks urkaks, kust on tunda haiguse ja masenduse hõngu. Caro ei käi enam koolis, vaid ainult proovib Pauliga ühendust saata ning see tal ka õnnestub. Peagi on kõik täiesti pöörane ning Paulil ja Vickyl ei jää muud üle, kui Pauli vaim Caro toast ja päris ning vaimumaailma vahel kõikumisest päästa. 
Nad teevad seda, kuigi Caro oli vihastanud, kui Dean talle selle mõtte välja pakkus. Kuid seekord Caro lihtsalt nutab ja on Deanile ning Vickyle tänulik, et nad seda tegid. 
Pööningukamber saab Caro kaksikutest õdede omaks ning elu läheb edasi.

Arvamus raamatust: Raamatus oli palju kirjavigu ning kõik oli raamatus nii lihtne. Järsku sureb keegi ära, siis suurim tagaleinaja räägib surnu vaimuga, ta ei suuda enam vaimust lahti lasta, seega on vihane nende peale, kes saavad aru kuidas asjad on ning ei luba vaimu välja ajada, seega teevad 'abistajad' seda rituaali üksi ning seegi läheb nagu niuhti! Polegi ammu sellist raamatut lugenud ja ma arvan, et vahelduseks oli tegelikult see päris mõnus. Pete Johnson on kirjutanud veel kummituseteemalisi raamatuid. Mulle õudukad meeldivad ja ka teised raamatud lähevad käiku!

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/7

Pilt võetud: www.raamatukoi.ee

Harry Potter ja tarkade kivi (J.K. Rowling, 2000) ESIMENE OSA

Pealkiri: ,,Harry Potter ja tarkade kivi''
Originaalpealkiri: ,,Harry Potter and the Socerer's Stone''
Autor: J.K. Rowling
Tõlkija: Krista Kaer
Lehekülgede arv: 264

Harry, kes on 10 aastat elanud enda kurja onu ja tädi majas, hakkab saama palju imelikke kirju, mida esialgu tema onu Vernon lugeda ei luba. Nad põgenevad kirjade eest kaugele, kuid kirjad nagu jälitaksid neid. Kui nad on viibinud juba ühes hotellis ja nüüd onu Vernon nad tormiga ühte mereäärsesse majja vedas, saabus midagi palju hullemat- see oli Hagrid, Rubeus Hagrid. Hagrid rääkis, et Harry peab nüüd esimesel septembril Sigatüüka kooli minema aga Harry ei teadnud sellest mitte midagi. Hagrid oli hirmus pahane onu Vernoni ja tädi Petunia peale, et nad olid terve selle aja Harryle valetanud. Harry teadis, et tema vanemad surid autoõnnetuses ja ka tema sai oma otsaesisel oleva märgi autoõnnetusest, kuid tegelikult oli see hoopis midagi kurjemat. 
Siis otsustasidki nad järgmisel päeval minna kooli jaoks asju ostma- luuda, katelt, võlukeppi, raamatuid... Onu Vernon seda muidugi ei sallinud aga samas oli ta väga kartlik selle maagia ja võlumise ees. See maailm, kust nad asju käisid ostmas, oli hoopis teine maailm. Harryt tervitasid seal kõik ja jäid imetlema, sest ta oli võlumaailmas kuulus selle poolest, et ta beebina Lord Voldemorti käest pääses. 
Kui neil olid asjad ostetud, pidi Harry tagasi onu Vernoni ja tädi Petunia juurde minema. Hagrid kinkis talle kõigepealt sünnipäevaks ilusa valge öökulli, kelle nimeks sai Hedwig. Onu Vernon ei teinud seekord asjast suurt numbrit ja lubas ta isegi septembri esimesel päeval Platvorm 9 3/4 ära viia. Seal ta seda platvormi aga ei näinud kuigi nägi punapäiselist perekonda, kes tundus, et samuti rääkisid Sigatüükasse minekust. Harry küsis nende abi ning sai teada, et peab minema täpselt läbi seina. Siis jõudsidki nad sinna, kus vaja. 
Rongis sõbrunes ta kiiresti selle perekonna lastega- kõige toredam oli Ron Weasley, kuid ka Fred ja George olid toredad. Nende perekonnast oli prefekt Percy ning veel kaks poega- Bill ning Charlie, kes olid juba kooli lõpetanud ja Ginny, pisike tüdruk, kes ei olnud veel kooli läinudki. 
Harry sai maitsta ka erinevaid maiustusi võlumaailmast, sest tema ema ja isa olid talle jätnud suure hulga võlumaailma raha. Ta jagas kõike ka Roniga. Rongis kohtusid nad ka Neville'i ja Hermonie'ga, kes otsisid Neville'i kärnkonna. 
Koolis toimus sõõlamistseremoonia, kus sõõlamiskübar ütles, kuhu majja keegi laps läheb. Valida oli Gryffindori, Hufflepuffi, Ravenclaw, Slytherini vahel. Harry, Ron, Hermonie, Neville said Gryffindori aga Malfoy, vastik poiss, läks Slytherini, kus õppis ka Must Isand, Lord Voldemort. Koolis sai Harry sisse lendluudpalli võistkonda, sai palju sõpru ja vaenlasi. Kõige parimad sõbrad on Ron ja Hermonie. Nendega juhtub veel mitmeid seike.. näiteks arvavad nad, et Severus Snape on Voldemorti poolel ning tahab kätte saada kooli keldris asuvat Tarkade Kivi. Seega lähevadki kõik kolm kooli keldrisse 'Snape'le' järgi. Kuid sealt leiab Harry eest hoopis professor Quirell'i, kes ütles, et Snape tahtis hoopis teada, mis Quirell'il plaanis. Quirell'i kuklas nägi Harry Voldemorti nägu, kes ütles Harryle, et ta annaks kivi, mis oli justkui imeväel ta taskusse sattunud, Voldemorti kätte. Harry ei andnud ja kui Quirell-Voldemort teda puudutas, sai ta meeletult haiget, nii et Harryl oli võimalus joosta. Kuid tema arm valutas nii hullusti, et ta kaotas teadvuse. Järgmisel hetkel ärkas ta arstiruumis. Seal oli ka Dumbledore, kelle käest Harry küsis igasugu küsimusi. Ta ütles, et Tarkade Kivi on hävitatud ning kui Harry sündis, pani tema ema talle tugeva kaitse peale, et Voldemort Harryt tappa ei saaks. Kooli lõpus Dumbledore annab Gryffindori majale tänu Harry, Roni, Hermonie ja ka Neville vapruse eest 160 punkti ja sellest piisas, et nad võidaksid Slytherini eest Majakarika ära. Siis peavad nad rongiga tagasi koju suvevaheajale sõitma ja Harry peab kahjuks naasma oma vastiku onu ja tädi juurde.

Arvamus raamatust: See esimene raamat oli väga hea ning läks ka jällegi väga kiiresti. Voldemortiga võitlemise koht oli selles raamatus väga lühike nagu ka raamat ise. Esimeses raamatus ei ole nii palju detaile aga see on suhteliselt normaalne. Mulle see raamat meeldis ja jätkan kindlasti teiste osade lugemist. Minust on saanud Potteri-sarjade üks suurtest fännidest!! :)

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10