''Tapjainstinkt'' (S. E. Green, 2014)

Pealkiri: ''Tapjainstinkt'' / ''Killer Instinct''
Autor: S.E. Green e. Shannon Greenland (Ameerika Ühendriigid)
Lehekülgede arv: 203
Tegelased: Lane/Maskeeritud Päästja, Timukas, Lane'i detektiivist ema, vend Justin, kasuisa Victor, kasuõde Daisy, sõbranna Reggie, Zach Daniel Issa, Belinda (Zachi ekspruut), Dr. Mike Issa.
Helios, 2014

Raamat räägib Lane'ist, kes huvitub mõrvadest. Talle meeldib neid uurida ning enesekaitseks õpib ta võistluskunsti nimega aikido. Et aga oma annet ära kasutada, hakkab ta kätte maksma neile, kes jäävad oma kuritegude eest karistamata. Ta näitas koha kätte näiteks mehele hüüdnimega Nirk, kes naisi vägistas ning ka loomapiinaljale Marcole. Meedias hakatakse teda kutsuma Maskeeritud Päästjaks.

Siis aga ilmub jälle välja sarimõrvar, kes iga ühe-paari aasta tagant septembrikuus tapab kindlat tüüpi naise. Teda nimetatakse Timukaks.

Lane hakkab seda juhtumit uurima, samal ajal oma FBIs töötava ema järel nuhkides ning sõbranna Reggie käest tema häkkimisoskuseid abiks paludes. Ükshaaval ilmuvad välja selleaastase ohvri kehaosad ning samal ajal antakse Lane'ile kõigest vihjeid.

Kõiges selles segaduses saab ta veel teada, et tema ema on kogu see aeg talle valetanud, koos kasuisa Victoriga. Tema pärisisa Seth oli tegelikult elus, kuid suri käärsoolevähki ning üks tema majadest, kus toimus ammune mõrv, mis mõjutas Lane'i psühhikat seda pealt nähes, on seal toimunud. Tal on tegelikult onu, keda arvatakse olevat Timukas. Ta ei saa enam kedagi usaldada.

Kui kõik kehaosad on leitud ning selleaastase naise saab matta, saadetakse talle matusepäeval video pantvangis olevast Zachist, kes Lane'ile viimasel ajal kalliks on saanud. Ta uurib välja, et Zachi hoitakse tema lapsepõlvekodus ning ta läheb sinna. Tema suureks üllatuseks ja pettumuseks on Timukas tema enda ema, kes tegutses koos tema isa Sethiga. Nad mõtlesid Lane'i onu eksituseks välja ning kui Seth suri, pidi Lane'i ema omale uue partneri saama, kellele samuti meeldib tappa. Lane ei suutnud seda uskuda ning pannes ema arvama, et ta tahab ka Zachi tappa, lõi ta hoopis oma emal pea maha, samamoodi nagu tema igal aastal seda teinud oli.

Tema ema arvatakse ikkagi olevat FBI kangelane ning keegi peale Lane'i ei tea tõde.

''Löök lööb mu tasakaalust välja ja ma koperdan tahapoole. Adrenaliin sööstab verre, täidab mind vihaga ja lükkab mind ettepoole.'' (lk 83)

Arvamus raamatust: Raamat oli väga põnev. Ma ei oleks osanud seda lõppu üldse oodata - arvasin pigem, et Timukas on Victor, Dr. Issa või siis Belinda. Ilmselt olidki need mõned veidrad kohad nende tegelastega sinna sisse pandud jälgede segamiseks. Lugu on väga hästi läbi mõeldud ning igas peatükis võib sul lõpust hoopis teine pilt tekkida. Aga terviku paned kokku alles siis, kui Timuka nimi on välja öeldud. Ning see jahmatas.

www.helios.ee

''Lucas'' (Kevin Brooks, 2003)

Pealkiri: ''Lucas''
Autor: Kevin Brooks (Inglismaa, 1959)
Lehekülgede arv: 320
Tegelased: Caitlin (Cait) McCann - peategelane, Lucas - salapärane poiss, John McCann - Caiti isa, Dominic (Dom) McCann - peategelase vend, Deefer - koer, Simon Reed - Caiti sõber, Bill Gray - Caiti parim sõber, Jamie Tait, Angel Dean, Sara Toms - Jamie tüdruk, Lee Brendell, Ellen & Kylie Coombe.
AS Bit, 2007

Kogu see saladusi täis lugu juhtus Caiti väikesel kodusaarel, ühel põnevust täis, kuid samas kurval suvel ning Caitlini kirjanikust isa palus tal tüdruku südame leevenduseks kirjutada endale selle suve sündmustest lugu. 

Suve alguses tuleb Caiti vend Dom ülikoolist, kuid ta on täielikult muutunud. Terve tee mõtleb Cait sellele, mis temaga valesti on. Siis näevad nad üht poissi tee ääres kõndimas, kes tundub Caitile väga eriline. 

Ühel õhtul, kui Cait oma koeraga rannal jalutab, kohtab ta Jamiet, kuid ajab ta alguses ajab ta sassi poisiga tee äärest. Jamie hakkab Caiti ahistama, kuid tänu oma koerale Deeferile ta pääseb. Caitile Jamie ei meeldi, esiteks tema käitumise pärast. Pealegi on tal kihlatu - Sara Toms.

Ühel päeval kohtab Cait rannal teeäärset poissi, kel nimeks Lucas. Cait kutsus ta saareregatile. Nii unustas Cait, et pidi kohtuma oma sõbra Simoniga, kellega koos käivad nad loodusringis ning mille raames korraldatakse igasugu üritusi, käiakse saarel erinevatel festivalidel. 

Caiti tuju oli sel ajal tegelikult väga nullis - tema parim sõbranna Bill käis läbi saare peoloomade Jamie, Angeli, Sara, Dominici ja Leega. Tema isa muutus peale ema surma 10 aastat tagasi veidi joogilembeliseks, seega on ta ka tema tervise pärast mures. Ta on mures Domi pärast ning ka Lucase pärast. Suve alguses läks ta Billiga linna ning nende kamp oli Lucast kividega visanud, nimetades teda hulguseks. Caitile rääkis Lucas, et ta ei olnud näinud sel korral Angeli nägu (Lucasel esinevad teatud võimed) ning tüdruku pärast peaks mures olema. Samuti ka Dominici, sest ta liigub vales seltskonnas. 

Regatil hakkas üks tüdruk Kylie uppuma ning Lucas päästis ta ära, kuid tüdruku ema Ellen arvas, et Lucas on pervert ning esitas tema kohta kaebuse. Kui Lucas ära jooksis, läks Cait talle järele ning nad läksid onni, kus Lucas elas. Seal oli sammal rohelisem ning vesi sinisem, kus kusagil mujal. Kuna Jamiele ja Angelile Lucas ei meeldinud, siis esitas Angel politseile süüdistuse vägistamises Lucase kirjeldusega. Lucast hakati vihkama ning olukord kiskus hulluks. Lee ja Jamie plaanisid Lucase peksmist, kaasates sinna Dominici. Cait kuulis nende plaani pealt ning läks seda takistama. Dominic peksti läbi, kui ta oma õde Jamie vägistamise eest kaitsta tahtis, kuid õnneks jõudis Lucas õigel ajal ning peksis Jamie ja Lee õudsat moodi läbi.

Cait palus, et Lucas jääks saarele kuni saarel toimuva festivalini, kuid sel ajal leiti punkrist ühe tüdruku surnukeha. See oli Angel. Cait oli teda näinud koos Jamiega ning ta arvas kohe, et seda tegi Jamie. Siis läks kõik pööraseks. Kõik arvasid, et seda tegi Lucas ning teda hakati otsima. Vihma sadas ning saarelt ei olnud enam peagi autodega ega jalgsi väljapääsu.

Lucas läks McCannide majja ning terve saare mässumeelsed elanikud järgnesid sinna. Lucas ja Cait peitsid ennast pööningul, kuid siis otsustas Lucas ümber ning põgenes majast, jättes neile enda tunnistused toimunust ning puunikerdise näo kujuga. Ta jooksis mässajate eest ära ning ka McCannide pere jooksis talle järgi, küll teise kavatsusega. Lucas põgenes ranna äärde ning hüppas siis mudamülkasse, kuhu ta täielikult vajus - otse Caiti silme all. Ta sooritas enesetapu ning Cait oli sellepärast pikka aega kurb.

''Kas see nii peabki olema? Nagu Ameerika mäed? Nagu oleksid kõik emotsioonid surutud ühte minutisse? Nagu taevas ja põrgu, magus ja hapu, valgus ja pimedus...? Nagu arukaotus?'' (lk 112)

''Üks asi, mis mulle raamatu- ja filmitegelaste juures veider tundub, on tõik, et neil pole kunagi tarvis tualetti minna. Te näete neid tegemas igasugu asju - armumas, kaklemas, autot juhtimas, söömas, viskit joomas, suitsetamas, seksimas, triipu tõmbamas - kuid ainsad korrad, kui te neid WC-s näete, on siis, kui neil on vaja kellegi eest WC akna kaudu põgeneda, või näiteks siis, kui neid läbi pekstakse või pussitatakse või midagi sellist. Te ei kuule kunagi kedagi ütlemas: ,,Vabandage, ma pean pissile minema. '' Või kui ka kuulete, siis teate, et tegelikult ei lähe nad pissile - nad lähevad aknast välja ronima või peksa või nuga saama või nii. Ma tean, et see pole tähtis, kuid see tundub lihtsalt ebaloomulik, et midagi nii põhilist, nii eluolulist, hädavajalikku on peaaegu täiesti tähelepanuta jäetud. Ma ei ütle, et ma tahaksin näha näitlejaid filmides iga kümne minuti tagant vetsu minemas - asi on lihtsalt selles, et kui ma vaatan filmi või loen raamatut, ei suuda ma mõnikord tõrjuda mõtet, kas see-või-see ei tahaks ka pissile minna. Olen vaadanud Leonardo DiCapriot uppuvas laevas ringi tormamas või Russell Crowe'd mõõgavõitlust pidamas ning leidnud end äkki mõtlemas, et nad pole terve igaviku pissil käinud, nad peaksid lõhki minema.'' 

Arvamus raamatust: Ma tahaksin uskuda, et Lucas on ikkagi elus, sest tal olid erilised võimed. Minu raamat lõpeb nii, kuigi ta ei olnud ühest nendest raamatutest, mis lõpeb imeliku koha peal. See oli imeline raamat - saare kirjeldust ei olnud üldse igav lugeda ning Lucase ja Caiti suhtes oli midagi erinevat sellest, mis on teistes noorteraamatutes. Ma ei tea, millest see tulenes. Äkki ei olnud tunded piisavalt vastastikused, kuid Caitile Lucas küll meeldis. Alguses tunduski see raamat nagu noorteraamat, kuid natukene enne lõppu muutus ta korraks lasteraamatuks (meenutas ''Kärbeste jumalat'' ning ''Pal tänava poisse'') ning siis jälle noortekaks. Vahepeal leidsin sarnasusi ka ''Videviku Saagaga''.

www.rahvaraamat.ee

LUGEMISPÄEVIK 8. KLASSIS

Raamatute arv kokku: 12 + 2 näidendit ''Säärane mulk'' ja ''Libahunt'' (eelmine aasta: 6 + 1)
Lehekülgede arv kokku: 2 595 (eelmine aasta: 1 987)

Lubasin sellel õppeaastal lugeda vähemalt 20 raamatut. Mäletan, et ei seadnud oma lubadusi liiga kõrgeks, kuid olen ikkagi oma tulemusega rahul. Kõige meeldejäävamad raamatud olid ''Jaanimardika tee'', ''Koopia'' ja ''Loomade farm''.

Sellest postitusest edasi kirjutan juba 9. klassi lugemisarvestusse minevaid raamatuid.

''Kärbeste jumal'' (William Golding, 1954)

Pealkiri: ''Kärbeste jumal'' / ''Lord of the Flies''
Autor: William Golding (Inglismaa, 1911)
Lehekülgede arv: 248
Tegelased: Ralph, Põssa, Jack, Roger, Simon & co (teised poisid)

Lugu räägib kambast poistest, kes lennuõnnetuse käigus kukuvad üksikule saarele. Alguses leiavad Ralph ja Põssa veest ühe merekarbi, mis teeb ulmelist häält. Seeläbi tulevad kohale ka kõik teised poisid. Ralph valitakse nende pealikuks. Muidu on ta väga tore ja mõistlik, kuid Põssat, kes on ülekaaluline, ta kiusab.

Siis aga kohtuvad nad ka Jackiga, kes on teise poistekamba pealik. Talle meeldib küttida ning ta on metssigade peal väljas. Samas, kui Ralph on mõistlik ning mõtleb kõigele - kuidas saada saarelt ära, süüa ning kus magada.

Kuna Ralph oli nüüd kõigi pealik ning poisse oli palju, peeti koosolekuid, kus rääkida said ainult need, kes hoidsid merikarpi. 

Kord pandi Jacki meeskond tuld valvama, et keegi neid märkaks, kui laev mööda sõidab. Nemad aga läksid jahile ning lõke kustus. Kusjuures, laev sõitis just siis saarest mööda. Selle peale oli Ralph väga pahane ning poisid läksid hullusti tülli. 

Poiste kujutlusvõime lõi saarele ka ''koletise'', mis tõi palju lärmi. Jack tahtis teda kohe kinni püüda, kuid Ralph mitte. Ühel öösel juhtub seal aga jälle lennuõnnetus ning piloot sai surma ning maandus puu otsas. Seda aga paar poissi öösel nägid ning läksid teisi hoiatama. Seda nägid Ralph, Jack ja Simon ning nüüd oli kindel, et ''koletis'' on olemas.

Jack tahab Ralphi asemel pealikuks saada, kuid see ei õnnestu. Ta läheb minema ning üks poistest, Roger, läheb talle järgi. Ka kõik teised lähevad tasapisi, kuna neile lubatakse sealiha.

Ralphi salgast läheb Simon aga üksinda metsa ning satub Jacki salga söömapeole, kus tapetud seapea on vardas. Selle ümber tiirutavad kärbsed ning poiss nimetab seda ''kärbeste jumalaks''. Poiss räägib temaga juttu ning ''jumal'' räägib, et koletist ei ole tegelikult olemas. Ta saab aru, et puu otsas on hoopis surnud lendur ning jookseb seda teistele teatama, kuid siis surmab Jacki salk Simoni koletise pähe.

Ralphi salka oli inimesi jäänud väga vähe ning Jacki salk varastas neilt tule tegemiseks Põssa prillid. Nad läksid neid tagasi küsima, kuid Jack võttis kaks poissi vangi. Põssa undas merekarbiga abi kutsumiseks mäe otsas, kuid siis viskas Jack teda kiviga ning ta kukkus alla ja sai surma. Ralph põgenes ning öösel ütlesid vangis olevad poisid, et Ralphi plaanitakse järgmisel päeval tappa.

Ralph tahetakse välja suitsetada ning ta peitub metsas ja jookseb kogu kamba eest, kuid siis ei ole tal enam pääsu, sest kogu mets on tules. Ta jõuab rannale, kus ta jookseb ühele ohvitserile otsa. Nad pääsevad saarelt.

Arvamus raamatust: Raamat oli väga sõjakas, lausa hirmutav. Õudne mõelda, et väikesed lapsed võivad selliseid asju korda saata - üksteist tappa jne. See toob selgema pildi sellest, et elu enne meie , ja isegi meie vanemate generatsiooni, oli ikka täiesti teistsugune. 

www.rahvaraamat.ee

''Crazy'' (Benjamin Lebert, 1999)

Pealkiri: ''Crazy''
Autor: Benjamin Lebert (Saksamaa, 1982)
Lehekülgede arv: 127
Tegelased: Benjamin, Janosh, Troy, Florian, paks Felix, kõhn Felix.
Tallinn Steamark

Benjamin on puudega poiss, kelle keha vasak pool on mõningasti halvatud. Talle meeldib Pink Floyd ning tal on teemasärk, mida ta tihti kannab. Ta vanemad saatsid ta internaatkooli, kus ta sai tuttavaks oma toanaabri Janoshi, vaikse loomuga Troy, Floriani ning kahe Felixiga - üks paks, teine kõhn. Alguses mõtles ta tihti oma tihti tülitsevate ema ja isa ning homoseksuaalse õe peale. 

Koolis nad tegid tihtipeale pättust - suitsetasid, jõid ning käisid ekstreemsel viisil tüdrukute korrusel. Benjamin kaotas seal ka oma süütuse, mis talle natukene muret pakkus. Kõigi hullude asjade peale, mis neile lõbu pakkusid, ütlesid nad ''crazy''. Sellest ka raamatu nimi.

Mõni aeg pärast seda, kui Benjamin oli kooli läinud, tuli Troyl mõte koolist põgeneda. Alguses olid nad päris vastu, kuid siis leppisid nad selles kokku ning õhtupoolikul põgenesidki. Hakkas sadama vihma. Nad tahtsid põgeneda linna. Teel sinna kohtusid nad ühe vanahärraga, kellega nad linna läksid.

Linnas kohtusid nad ühe stripibaari ''Leberti ahelad'' omanikuga, kelle nimi oli samuti Lebert ning ta viis poisid sinna. Seal said nad igasugu ''crazysid'' asju teha ning kogu see värk oli neile väga huvitav. Siis aga viis too mees neid tagasi internaati ning Benjamin kukkus koolist välja. Seejärel jätkus tema erinevate koolide teekond.

''Vihkan Hooratiiva käimlat. Aga see on ainus, mis meil on. Ta on vana ja ust ei saa lukku panna. Pea kõik kahhelkivid on juba alla kukkunud. Põrandal on kuseloigud. Landorfi õpilastel on ükspuha, kuhu nad pissivad. Kui neil aega on, siis nad pissivad ka lakke. See on lõbus.'' (lk 23)

''''Ma ei tee sulle haiget,'' sosistab ta. ''Mitte kunagi. Ja keegi ei tohiks seda kunagi teha. Sest ainult inimestes, kes on täiesti teistsugused, kasvab midagi uut.'''' (lk 53)

Arvamus raamatust: Tore, et selline seos oli raamatu ja pealkirjaga. Nagu ma olen aru saanud, siis on see autori biograafia ning see on hea, et ta ei ole langenud oma puude pärast masendusse, vaid jagab seda teistega. Ta tegi seda väga hästi ning kindlasti on teistele see raamat eeskujuks.

www.pinterest.co.uk

''Laigid on kogu su elu'' (Ulrieke Ruwisch, 2015)

Pealkiri: ''Laigid on kogu su elu'' / ''Likes sind dein Leben''
Autor: Ulrieke Luwisch (Saksamaa, 1958)
Lehekülgede arv: 70
Tegelased: Hannah, Hannah' ema, Lukas, Julian, Emily.
Petrone Print OÜ, 2016

Raamat räägib noorest tüdrukust Hannah'st, kellel ei ole piisavalt raha, et moega kaasas käia ning tal ei ole ka sellist iseloomu, mis ta populaarseks teeks. Tema üksainus sõber Emily ei soovi ka temaga enam suhelda, kuna leidis omale uued sõbrad.

Et natukenegi tähelepanu saada, kasutab Hannah ema meigiasju ning teeb endast paljastavaid pilte, mille ta siis ühte suhtlusportaali HornyHiti nime alla postitab. Seal portaalis on ta sõbraks saanud ühe poisi Lukasega, kellega neil on erinevad naljad.

Ükskord aga kutsub üks poiss, Julian, kes Hannah'le meeldib, tüdruku kohtingule ning Hannah on ilmselgelt ärevil. Kõik tundub tore, kuid poiss ütleb talle, et nii tore, et tema ei ole selline laigihull nagu kõik teised. Hannah'l hakkab see seest veidi närima.

Peale kohtingut hakkab Hannah'le tulema väljapressimisteateid kümnetele eurodele. Ta peab selle ära maksma, et tema pildid ja suhtlusportaali konto ei tuleks avalikuks. Tüdruk varastab ema tagant ning saab selle makstud, kuid siis tahab väljapressija veel suuremat summat.

Ta maksab selle ära, kuid siis ei räägi Julian enam temaga. Ta läheb Juliani facebooki lehele ning näeb seal enda postitatud pilti. Teda tabab õudus. 

Hannah' emagi saab teada varastatud rahast ning tüdrukule tundub, et enam hullemaks minna ei saa. Ema käsib tal tööle minna, kuid sinna tulevad teda kiusama Julian, Emily ning teised klassikaaslased.

Samal ajal hoiab ta kontakti Lukasega ning ta tuleb Hannah' töökohta ning siis toimub nende esimene kokkusaamine ja meeldimine arenes kohe armastuseks. Väljapressijaks oli Julian.

''Enne duši alla minekut tahab ta aga tingimata näha, kui palju meeldimisi-südamekesi-lillekimpe on HornyHit eilsest saadik kogunud.'' (lk 31)

Arvamus raamatust: Selles raamatus on noorte laigihullus väga lihtsalt ja lühidalt kokku võetud. Raamat ise midagi erilist ei olnud, kuid mulle sümpatiseerisid väikesed killud raamatus ning peategelase naljakas kalduvus ülemõtlemisele. Selle koha pealt meenutas ta isegi mind ennast.

www.apollo.ee