Harry Potter ja Saladuste Kamber (J.K. Rowling, 2000) TEINE OSA

Pealkiri: ,,Harry Potter ja Saladuste Kamber''
Originaalpealkiri: ,,Harry Potter and the Chamber of Secrets''
Autor: J.K. Rowling
Tõlkija: Krista Kaer
Lehekülgede arv: 300
Varrak, 2000

Harry on viibinud veel ühe piinarikka suve Dursley'de juures ning ootab pikisilmi juba tagasi Sigatüükasse minemist, kuid ühel õhtul, kus Dursley'del oli tähtis õhtusöök onu Vernoni töökaaslastega, ilmus Harry tuppa majahaldjas Dobby, kes hoiatab, et kui Harry tagasi Sigatüükasse lähevad, hakkavad hullud asjad juhtuma. Harry ütles, et ta läheb tingimata tagasi Sigatüükasse ja selle peale läks Dobby alla, Harry tema järel, ning lõhkus tädi Petunia tordi, mida just külalistele pakkuma pidi. Siis sai Harry suure karistuse, ning onu Vernon pani ta tuppa luku taha.
Öösel aga tulid Fred, George ja Ron Weasley'de lendava autoga ning Harry veetis ülejäänud suve nende juures. 
Kui ühel kolmapäeval kooliasju ostma läksid, rändas Harry floopulbriga kogemata ühte poodi, kui hiljem nägi Lucius ja Draco Malfoy'd, kes poemüüale müüsid imelikke asju. Õnneks Harry ära ei eksinud ning hiljem nägi ta Hagridit, kes juhatas Harry Roni, Hermione ja teiste juurde. 
Mõne päeva pärast pidid nad juba King's Crossil olema, et Sigatüüka Ekspressi peale jõuda, kuid kui Harry ja Ron viimastena tahtsid väravast sisse minna, oli miski ees ning nad ei saanudki läbi värava. Seejärel võtsid nad Weasley'de lendava auto ning lendasid rongi järel. Juba üsna Sigatüüka juures maandusid nad Keelatud metsa, kus Peksja Paju nendelt auto ära võttis. 
Nad suundusid kooli poole, kus nad kätte sai Snape, kes ütles, et neid oli mugude poolt nähtud. Järgmisel päeval sai Ron oma emalt kurja huilgaja. 
Tuli välja, et sellel aastal on mustade jõudude vastase kaitse õpetaja prof. Lockhart, kes oli väga uhke enda üle ning eriti millestki muust peale enda tundides ei rääkinud.
Ühel novembripäeval leiavad Harry, Hermonie ja Ron kivistunud kassi Mrs. Norrise ning seina pealt kirja ''Saladuste kamber on avatud. Mugud, hoidke alt!''. Hermonie sai teada, et Saladuste Kambri ehitas Salazar Slytherin, ning ainult Slytherin'i järeltulija saab selles olevat koletist kontrollida. 
Koletis jahib aga mugudest lapsi ning seega on paljud hirmul. 
Hermonie, Harry ja Ron arvavad, et järeltulija on Draco Malfoy ning hakkavad valmistama mitmemahlamöginat, mille valmistamiseks läheb kuu aega. Nende laboriks saab tüdrukute pesuruum, kus elab kummitus Mäuguv Myrtle. 
Ühel lendluudpalli mängul saab Harry kuldse kitu kätte, kuid murrab käeluu. Prof. Lockhart teeb selle 'korda', kuid selle asemel hoopis eemaldab kõik luud Harry käest. Siis läheb Harry haiglatiiba ning on seal ka öösel. Öösel ilmub sinna Dobby, kes oli tegelikult King's Cross'i värava kinni pannud, et Harry ja Ron ei saaks Sigatüükasse sõita. Ta palus, et Harry ära läheks kuid siis paiskus haiglatiiva uks lahti. Sealt tulid Dumbledore, Snape, McGonagall ja proua Pomfey... koos kivistunud Colin Creevey'ga. 
Peale juba kahte kivistunud õpilast otsustavad Lockhart ja Snape korraldada duellitunnid. Malfoy ärritab Harryle kallale mao, kes ründab Justinit kuid siis Harry ütleb, et lõpeta ning madu kuulab Harryt. Tuli välja, et Harry oskab madude keelt ning sellest ajast arvati, et tema on Slytherini pärija. 
Eriti arvati seda veel siis, kui Harry leiti kivistunud Justini ja Peaaegu Peata Nicki juurest.
Jõuludeks jäid Sigatüükasse Hermonie, Harry, Weasleyd ja Malfoy ning tema sõbrad Goyle ja Grabbe. Harry ja Ron moondusid nendeks kuid Hermonie ei saanud kaasa tulla, kuna oli ühe Slytherini õpilase eseme asemel võtnud hoopis kassi karva, nii et ta muutus karvaseks kõrvadega kassiks. Malfoy siiski pärija ei ole, kuid nad said teada, et Saladuste Kamber avati viimati 50 aastat tagasi.
Mõned kuud hiljem leidis Harry tüdrukute pesuruumist tühja päeviku. Kui ta sinna kirjutas, siis sai ta teada, et see on Tom Riddle'i oma ning näitas, et viiskümmend aastat tagasi oli Kambri avanud Hagrid. Ühel päeval oli aga päevik kadunud ning ka raamatukogust infot otsima läinud Hermonie ja üks Ravenclaw'i tüdruk kivistunud. Nad otsustavad siiski Hagridilt küsima minna, kuid enne kui nad seda teevad, Hagrid ning Dumbledore viiakse Azkabani. Enne veel ütleb Hagrid, et ''jälitage ämblikke''. Ämblikud lähevad Keelatud metsa ning seal kohtavad nad Aragogi. Hiiglaslikku ämblikku. Ning seal oli veel hiiglaslikke ämblikke. Nad rääkisid, et Hagrid on süütu ja tüdruk kes 50 aastat tagasi suri, oli surnud tüdrukute pesuruumis. Ämblikud küll tahavad neid süüa, aga kuskilt ilmub Weasley'de auto ning nad pääsevad. Nad jõudsid teadmisele, et tüdruk, kes suri on Mäuguv Myrtle. Siis läksid nad Hermonie't külastama. Harry märkas, et tüdruk hoidis midagi kivistunud käes. Seal oli kirjas hiiglasliku mao Basilisk'i kohta, kes tapab need, kes talle silma vaatavad. Kuid kivistab need, kes vaatavad mao silmadesse läbi millegi. Infot teades, lähevad nad tüdrukute pesuruumi, kus Harry avab ussikeelt rääkides Saladuste Kambri. Nendega on ka prof. Lockhart, kes tahtis Sigatüükast põgeneda, kuna ta oli määratud Saladuste Kambri probleemi kiusuks lahendama. Kuid kui nad on Kambris, varastab Lockhart Ron'i võlukepi ning tahab Harryle ja Ronile peale panna mälukaotusloitsu, kuid kuna Roni võlukepp on katkine, põrkub see tagasi ja tabab Lockharti ennast.
Harry läheb edasi üksi. Kambrist leiab ta sureva Ginny (Roni õde) ja sinna tuleb ka Tom Riddle vaimuna, kes on tegelikult noor Voldemort. Ginny oli tema päevikusse kirjutanud ja käsu peale avanud Saladuste Kambri. Siis kutsub Riddle Basilisk'i ja ütleb talle ussikeeles, et ta tapaks Harry. Kuid siis ilmub eikusagilt Fawkes, Dumbledore'i fööniks ning teeb Basilisk'i pimedaks. Kuid Fawkes tõi kaasa ka Sõõlamiskübara. Harry paneb selle pähe ja selle sisse ilmub Gryffindori mõõk. Ta on juba Basilisk'i tapnud, kuid kui ta langeb, siis riivab tema hiiglaslik kihv Harry kätt ning Harry on määratud surema, kuna mürk on väga mürgine. 
Aga kuna fööniksi pisarad on tugevate raviomadustega, siis nutab Fawkes Harry haavale pisaraid ning Harry saab terveks. Nad kõik- Harry, Ginny, Ron ja Lockhart- lendavad Fawkesist kinni hoides tagasi tüdrukute pesuruumi. Nad kõik kutsutakse Dumbledore kabinetti. Seal ootavad juba Arthur ja Molly Weasley. Siis räägivad nad Dumbledore'ga kahekesi juttu, kuni tuleb Draco Malfoy isa Lucius Malfoy ning Harry teab, et Lucius pani Riddle'i päeviku Ginny raamatu vahele ja siis veel teeb sellist trikki, et Malfoy vabastaks Dobby enda alluvusest. Lõpuks lõppes kõik hästi - eksamid jäeti ära ja Lockhart saadeti mälutaastusesse. Ainus halb asi on, et Harry peab tagasi Dursley'de juurde minema.

Arvamus raamatust: Mulle meeldis see raamat väga, nagu ka teised kaks Harry Potteri raamatut, mida olen lugenud. Kuid kahjuks lähevad need sündmused kõik sassi ja unustan võib-olla mõned ka ära, sest nendes raamatutes juhtub palju. Ja see on tore. See raamat oli parem, kui esimene, sest siin ei läinud kõik nii lihtsalt ja Riddle'i/Basilisk'i ning Potteri vaheline 'võitlus' oli just parajalt pikk ning ei läinud väga segaseks. Mulle meeldis ja jätkan sarja lugemist!

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.varrak.ee

Meil kummitab (Pete Johnson, 1999)

Pealkiri: ,,Meil kummitab''
Originaalpealkiri: ,,We, the haunted''
Autor: Pete Johnson
Tõlkija: Riina Unt
Lehekülgede arv: 152

Caroline (lühemalt Caro) on tüdruk, kellel on parim sõbranna Vicky. Koos käivad nad väljas ning ühel õhtul vanade rokkarite peol kohtub ta Pauliga. Nad on lahutamatud ja väga õnnelikud, kuni Paul suvevaheajaks vanavanemate juurde sõidab ning seal õnnetult paadiga sõites sureb.
Kuid Caro ei usu, et ta surnud on, sest Pauli sõber Dean, kellega Caro eriti hästi läbi ei saanud, rääkis ühel õhtul Carole, Vickyle ja Paulile vaimumaailmast ning nüüd on Caro meelest ainus võimalus Pauliga kontakti otsida vaimumaailmast. 
Seda ta teeb, ning pööningukamber, kus kõik oli ennem nii tore, muutub järsku pimedaks ja niiskeks urkaks, kust on tunda haiguse ja masenduse hõngu. Caro ei käi enam koolis, vaid ainult proovib Pauliga ühendust saata ning see tal ka õnnestub. Peagi on kõik täiesti pöörane ning Paulil ja Vickyl ei jää muud üle, kui Pauli vaim Caro toast ja päris ning vaimumaailma vahel kõikumisest päästa. 
Nad teevad seda, kuigi Caro oli vihastanud, kui Dean talle selle mõtte välja pakkus. Kuid seekord Caro lihtsalt nutab ja on Deanile ning Vickyle tänulik, et nad seda tegid. 
Pööningukamber saab Caro kaksikutest õdede omaks ning elu läheb edasi.

Arvamus raamatust: Raamatus oli palju kirjavigu ning kõik oli raamatus nii lihtne. Järsku sureb keegi ära, siis suurim tagaleinaja räägib surnu vaimuga, ta ei suuda enam vaimust lahti lasta, seega on vihane nende peale, kes saavad aru kuidas asjad on ning ei luba vaimu välja ajada, seega teevad 'abistajad' seda rituaali üksi ning seegi läheb nagu niuhti! Polegi ammu sellist raamatut lugenud ja ma arvan, et vahelduseks oli tegelikult see päris mõnus. Pete Johnson on kirjutanud veel kummituseteemalisi raamatuid. Mulle õudukad meeldivad ja ka teised raamatud lähevad käiku!

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/7

Pilt võetud: www.raamatukoi.ee

Harry Potter ja tarkade kivi (J.K. Rowling, 2000) ESIMENE OSA

Pealkiri: ,,Harry Potter ja tarkade kivi''
Originaalpealkiri: ,,Harry Potter and the Socerer's Stone''
Autor: J.K. Rowling
Tõlkija: Krista Kaer
Lehekülgede arv: 264

Harry, kes on 10 aastat elanud enda kurja onu ja tädi majas, hakkab saama palju imelikke kirju, mida esialgu tema onu Vernon lugeda ei luba. Nad põgenevad kirjade eest kaugele, kuid kirjad nagu jälitaksid neid. Kui nad on viibinud juba ühes hotellis ja nüüd onu Vernon nad tormiga ühte mereäärsesse majja vedas, saabus midagi palju hullemat- see oli Hagrid, Rubeus Hagrid. Hagrid rääkis, et Harry peab nüüd esimesel septembril Sigatüüka kooli minema aga Harry ei teadnud sellest mitte midagi. Hagrid oli hirmus pahane onu Vernoni ja tädi Petunia peale, et nad olid terve selle aja Harryle valetanud. Harry teadis, et tema vanemad surid autoõnnetuses ja ka tema sai oma otsaesisel oleva märgi autoõnnetusest, kuid tegelikult oli see hoopis midagi kurjemat. 
Siis otsustasidki nad järgmisel päeval minna kooli jaoks asju ostma- luuda, katelt, võlukeppi, raamatuid... Onu Vernon seda muidugi ei sallinud aga samas oli ta väga kartlik selle maagia ja võlumise ees. See maailm, kust nad asju käisid ostmas, oli hoopis teine maailm. Harryt tervitasid seal kõik ja jäid imetlema, sest ta oli võlumaailmas kuulus selle poolest, et ta beebina Lord Voldemorti käest pääses. 
Kui neil olid asjad ostetud, pidi Harry tagasi onu Vernoni ja tädi Petunia juurde minema. Hagrid kinkis talle kõigepealt sünnipäevaks ilusa valge öökulli, kelle nimeks sai Hedwig. Onu Vernon ei teinud seekord asjast suurt numbrit ja lubas ta isegi septembri esimesel päeval Platvorm 9 3/4 ära viia. Seal ta seda platvormi aga ei näinud kuigi nägi punapäiselist perekonda, kes tundus, et samuti rääkisid Sigatüükasse minekust. Harry küsis nende abi ning sai teada, et peab minema täpselt läbi seina. Siis jõudsidki nad sinna, kus vaja. 
Rongis sõbrunes ta kiiresti selle perekonna lastega- kõige toredam oli Ron Weasley, kuid ka Fred ja George olid toredad. Nende perekonnast oli prefekt Percy ning veel kaks poega- Bill ning Charlie, kes olid juba kooli lõpetanud ja Ginny, pisike tüdruk, kes ei olnud veel kooli läinudki. 
Harry sai maitsta ka erinevaid maiustusi võlumaailmast, sest tema ema ja isa olid talle jätnud suure hulga võlumaailma raha. Ta jagas kõike ka Roniga. Rongis kohtusid nad ka Neville'i ja Hermonie'ga, kes otsisid Neville'i kärnkonna. 
Koolis toimus sõõlamistseremoonia, kus sõõlamiskübar ütles, kuhu majja keegi laps läheb. Valida oli Gryffindori, Hufflepuffi, Ravenclaw, Slytherini vahel. Harry, Ron, Hermonie, Neville said Gryffindori aga Malfoy, vastik poiss, läks Slytherini, kus õppis ka Must Isand, Lord Voldemort. Koolis sai Harry sisse lendluudpalli võistkonda, sai palju sõpru ja vaenlasi. Kõige parimad sõbrad on Ron ja Hermonie. Nendega juhtub veel mitmeid seike.. näiteks arvavad nad, et Severus Snape on Voldemorti poolel ning tahab kätte saada kooli keldris asuvat Tarkade Kivi. Seega lähevadki kõik kolm kooli keldrisse 'Snape'le' järgi. Kuid sealt leiab Harry eest hoopis professor Quirell'i, kes ütles, et Snape tahtis hoopis teada, mis Quirell'il plaanis. Quirell'i kuklas nägi Harry Voldemorti nägu, kes ütles Harryle, et ta annaks kivi, mis oli justkui imeväel ta taskusse sattunud, Voldemorti kätte. Harry ei andnud ja kui Quirell-Voldemort teda puudutas, sai ta meeletult haiget, nii et Harryl oli võimalus joosta. Kuid tema arm valutas nii hullusti, et ta kaotas teadvuse. Järgmisel hetkel ärkas ta arstiruumis. Seal oli ka Dumbledore, kelle käest Harry küsis igasugu küsimusi. Ta ütles, et Tarkade Kivi on hävitatud ning kui Harry sündis, pani tema ema talle tugeva kaitse peale, et Voldemort Harryt tappa ei saaks. Kooli lõpus Dumbledore annab Gryffindori majale tänu Harry, Roni, Hermonie ja ka Neville vapruse eest 160 punkti ja sellest piisas, et nad võidaksid Slytherini eest Majakarika ära. Siis peavad nad rongiga tagasi koju suvevaheajale sõitma ja Harry peab kahjuks naasma oma vastiku onu ja tädi juurde.

Arvamus raamatust: See esimene raamat oli väga hea ning läks ka jällegi väga kiiresti. Voldemortiga võitlemise koht oli selles raamatus väga lühike nagu ka raamat ise. Esimeses raamatus ei ole nii palju detaile aga see on suhteliselt normaalne. Mulle see raamat meeldis ja jätkan kindlasti teiste osade lugemist. Minust on saanud Potteri-sarjade üks suurtest fännidest!! :)

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Lõpupidu (Heli Künnapas, 2011)

Pealkiri: ,,Lõpupidu''
Autor: Heli Künnapas
Lehekülgede arv: 181
Tänapäev, 2011

Raamat räägib Railist, kes pühendab oma elu kuni lõpuklassini õppimisele ja korvpallile. Kui nende klassi tulevad kaks poissi Marcus ja Roomet, siis Raili enam nii palju aega õppimisele ei pühenda, sest Marcusest on saanud tema boyfriend, ning nad tahavad kogu aeg koos olla. Siis sai Raili teada, et Marcus on vägivaldne, kui ta on alkoholijoobes ning nad läksid lahku. Sel ajal jalutas Raili Roometiga. Marcust ajas see närvi ja nad leppisid Railiga uuesti ära. 
Siis nägi ta, kuidas Marcus ja Roomet ühel peol kaklesid. Raili tahtis teada, mis toimub. Roomet rääkis, et põhikoolis olid Marcus ja Roomet sõbrad ja käisid üksteisel külas, seega teadis Marcus, et Roometil on rahalised raskused ning ta ema on joodik. Marcus pakkus talle töökohta. Alles siis kui nad hakkasid tööd tegema, sai Roomet teada, et see on korteri tühjaksvarastamine. Marcus peksis läbi ka vanamehe, kes seal elas. Nad jäid vahele ning Marcuse isa töötas kohtus, seega pääses Marcus puhtalt ning Roomet jäi kõiges süüdi. Siis nad kohtusid uuesti ja Marcus arvas, et Roomet tahab Railiga jalutamas käies talle kätte maksta. 
Raili uskus Roometit ja jättis Marcuse maha. Marcus läks marru ning ühel peol ütles Roomet, et peab vetsus käima. Ta jäi väga kauaks, ning Raili hakkas muretsema. Siis tulid tema ema ja isa ning ütlesid, et Roomet sattus raskesse õnnetusse. Marcus oli ta järve äärde kutsunud, seal teiste abiga läbi peksnud ning lõpuks oli Roomet järve kukkunud. 
Õnneks tervenes Roomet ning sai eksamite ajaks kooli tulla, küll karkudega, aga ikkagi. Nad pidid kirjutama kirjandi aga poole peal hakkas Roometil rinnus valus ja eksam katkestati. Hiljem sai Raili teada, et Roomet oli surnud teel haiglasse.
Siis lõpetaski Raili klass 36 õpilasega ning Raili nimetas oma lõpukingiks Roometilt seda, et seitsme kuu pärast saab ta emaks.
Arvamus raamatust: See on noorteraamat, kus on jällegi palju vägivalda ja 'suhetedraamat', mis ei ole väga tore, sest see hakkab varsti tüütuks minema. Nii palju raamatuid on sellise teemaga nagu see, küll natuke erinevad aga mõte on ikka suhteliselt sama. See raamat mind eriti seega ei huvitanud või üllatanud, kuid lugesin ta siiski läbi.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/5

Pilt võetud: www.arvustus.com

Esmaspäevad (Ele Arakas, 2015)

Pealkiri: ,,Esmaspäevad''
Autor: Ele Arakas
Lehekülgede arv: 280
Tänapäev, 2015

Katariina kolib emaga pealinna ning on väga põnevil, et lõpuks kolis ta emaga maalt linna ja uued sõbrad ning kool ootavad. Kuid asjad ei lähe nii nagu tüdruk lootis. Uues koolis saab temast erak põhiliselt tema riiete ja selle pärast, et ta pole nii rikas kui teised. Kuid ühel õhtul, kui ta kavatses ka ühte klassipidu külastada, juhtus seal jubedaid asju ning ta tuli ära. Õues oli pime ja järsku tundis ta, et keegi jälgib teda. See poiss, kes teda jälgis ilmus eikusagilt ning saatis ta koju. Ka kadus ta eikusagile. 

Sellest ajast peale tunneb Katariina, et keegi jälgib teda kogu aeg. Tuli välja, et poiss, kes ta eile õhtul koju saatis on 20-aastane mees Niglas. Siiski veetis Katariina temaga aina rohkem aega. Kuni Niglas ütles, et ta on vampiir. Siis nad enam ei suhelnud, kuigi mees proovis temaga kogu aeg kontakti saada. Ta isegi tappis vampiiridele omasel moel Katariina toas ühe tema kiusajatest, et tüdruk usuks seda, kes ta on. Katariina ema läks Soome tööle ja ta jäi täiesti üksi. Kuid Katariina hakkas suhtlema ühe poisi Marteniga, kellega nad kogu aeg koos olid. Välja arvatud koolis, kui poiss oli väga endassetõmbunud. Ühel päeval läks Katariina koolist koju ja nägi, et kiusajad kiusavad Martenit. Katariina astus vahele ja tänu sellele sai ise väga hullu teo ohvriks. Marten teda ei aidanud. Katariina sai vihaseks ja lõi Martenit ka omalt poolt. Ta võtab Niglasega ühendust ja Niglas näitab talle oma maailma. Katariina näeb maailmas erinevaid kujundeid ja aurasid. Martenit ei saa ta enam telefoni kaudu kätte ja kodus tema pere ka pole. Siis mõtlebki ta, et laseb Niglasel ennast muuta. Kuid viimasel hetkel mõtleb Katariina ümber ning pääseb.

Arvamus raamatust: Mulle see raamat väga meeldis!!! See on peaaegu nagu Eesti Videviku Saaga. Lugu oli väga põnev ning kirjutatud eesti keeles kuid ingliskeelsete slängidega, mis on ka väga uus Eesti noorteraamatutes minu arust. Raamat võitis noorteromaani võistlusel I koha ning arvan, et "Esmaspäevad" on igati seda kohta väärt!

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee

Harry Potter ja Fööniksi ordu (J. K. Rowling, 2003) VIIES RAAMAT

Pealkiri: ,,Harry Potter ja Fööniksi ordu''
Originaalpealkiri: ,,Harry Potter and the Order of the Phoenix''
Autor: J. K. Rowling
Tõlkija: Krista Kaer ja Kaisa Kaer
Lehekülgede arv: 856
Varrak, 2003


Harry elas suviti Dursley'de juures- Little Whingingis, Privet Drive maja number 4. Dursley'de perre kuulusid onu Vernon, tädi Petunia ja nende poeg Dudley. Nad vihkasid Harryt kogu südamest. Ühel õhtul kohtusid Harry ja Dudley pargis, kus Harryt ründasid dementorid. Ta kutsus võlukepiga välja patronuse, mis nad minema ajas. Siis läksid nad tagasi majja ning Harryle tuli kiri Võlukunsti ministeeriumist. Kirjas kirjutas, et Harryt oodatakse augustis ärakuulamisele, ta on hetkel koolist välja visatud ja varsti tullakse ning hävitatakse tema võlukepp. Kõike sellepärast, et alaealised ei tohi kasutada võlukunsti väljaspool Sigatüüka kooli. Harry oli segaduses ja vihane, et keegi talle ei rääkinud midagi sellest, mis toimus. Ta pidi ainult uudiseid kuulama, kas on mingit märku sellest, et Lord Voldemort on tagasi ja samuti taluma Siriuse hoiatusi, et ta ei tohiks Dursley'de juurest põgeneda ning lugema ''Päevaprohvetit'' kus mõnitati Harryt jutu pärast, et Voldemort on tagasi. 
Kuid siiski oli Dumbledore ministeeriumis asjad korda ajanud ja sealt tuli teade, et Harry võlukeppi ei hävitata kuid ärakuulamisele oodatakse teda ikkagi.
Ühel päeval läksid Dursley'd majast välja ja ei lubanud Harryl lahkuda. Mõne hetke pärast kuulis ta all samme ja ta otsustas vaatama minna. Seal olid Tonks, Lupin, Moody, Jones ja ka mõned teised võlurid. Nad lahkusid Dursley'de majast Grimmauld Place 12'le, mis on Fööniksi Ordu peakorter. Fööniksi Ordu on salaühing, asutatud Dumbledore poolt ja mille liikmed võitlevad Lord Voldemorti vastu. Sel hetkel kuulusid sinna näiteks Tonks, Moody, Lupin, Snape, Dumbledore, Sirius Black, Hagrid, Weasley'd, Flitwick, Fletcher jne. Sinna olid kuulunud ka Harry vanemad Lily ja James enne surma. Harryle ei räägitud alguses asjadest midagi. Hermonie, Ron, Ginny, Weasley kaksikud ei teadnud ka eriti midagi. Hiljem räägiti talle kõik vajalik ära.
Siis oli käes ärakuulamise aeg. Nad läksid hommikul härra Weasley'ga Saladuste osakonda ning kui Dumbledore poleks sinna tulnud, siis ei oleks arvatavasti Harryt enam Sigatüükas nähtud. Seega jäi Harry kooli edasi kuigi teda kurvastas see, et Dumbledore talle kordagi otsa ei vaadanud. 
Enne kooli nad koristasid veel peakorterit, tülitsesid veidi peakorteri majahaldja Kreacheriga ja pidutsesid, sest Hermonie ja Ron olid määratud prefektideks. 
Kui oli aeg kooli minna, tuli Sirius musta koerana Harryt ja teisi Sigatüüka Ekspressile saatma, sest teda otsitakse taga ja keegi ei tohi teda näha. Kui nad kooli jõudsid, siis ootas neid ees traditsiooniline pidusöök ja sõelamine, mis otsustas millisesse majja mingi laps läheb. Iga erineva maja prefektid pidid hiljem esimese klassi lapsed oma tubadesse juhatama. 
Kui jõudsid kätte esimesed tunnid, oli Harry imestunud ja kurb, et Hagridit õpetamas ei ole ning ka sellepärast on ta vihane, et ministeerium määras mustade jõudude vastase kaitse õpetajaks professor Umbridge'i, kes on väga-väga vastik, sest ta käsib tunnis ainult lugeda ning kui Harry talle Voldemorti osas vastu rääkis, said nendest vihavaenlased. Prof. Umbridge jättis Harry pärast tunde ja ta pidi kirjutama iga päev pärgamendile MA EI TOHI VALETADA, mis samamoodi lõikas selle lause ta käeseljale, nii et see hakkas veritsema. Hermonie tuleb välja ideega, et Harry, kes on mustade jõudude vastases kaitses väga hea, õpetaks kõiki õpilasi, kes soovivad seda Harry juures õppida. Nii tehaksegi ja grupi nimeks saab Koolidirektori Armee. Kuid enne esimest tundi ilmub stendile Umbridge'i kui üleminkvisiitori soov, et ilma temalt luba küsimata ei tohi mingeid huviringe ega gruppe teha. Nad pole kindlad, kas Umbridge teab aga siiski nad viivad plaani ellu ning majahaldjas Dobby soovitab, et nad võiksid tunde läbi viia ruumis, mis ilmub siis, kui sa seda kõige rohkem soovid. Tundidesse ilmub palju õpilasi ja nad õpivad väga hästi. 
Siis hakkab Umbridge tegema arvestusi õpetajate tundide kohta. Ennustamise õpetajal ei lähe väga hästi ja Umbridge peaaegu vallandab ta, kuid Dumbledore on selle vastu. Ka Hagrid on tagasi oma salajaselt reisilt mägedest, kus ta käis hiiglastega kohtumas. Aga kui tal on kartus, et ka teda võidakse vallandada, näitab ta Hermonie'le ja Harryle tema poolvenda, suurt hiiglast Mörri, kelle eest nad peaksid hoolitsema Hagridi äraolekul. 
Ühel öösel näeb ta jälle ühte unenägu, kus ta on Voldemorti madu, ning tapab härra Weasley. Harry hoiab suurema õnnetuse- surma, ära sellega, et räägib sellest kohe Dumbledore'le. Ta sai aru, et tema meel on Voldemortiga üks, ning ta tunneb tema tundeid ja näeb öösel, mida ta teeb ja vastupidi- Voldemort näeb/tunneb Harry omi. Selleks palub Dumbledore, et Harry võtaks oklumentia tunde professor Snape'lt. Harry on aga uudishimulik ja vaatab, mida Snape oma mõttesõelas peidab. Seal näeb ta oma isa, kes kiusab kondist Snape'i. Snape saab sellest teada ja ei ole enam nõus Harryle tunde andma. 
Siis saab Umbridge teada, et Harry annab teistele õpilastele tunde ja läheb temaga direktori juurde. Dumbledore võtab süü enda peale, sest nimi oli Koolidirektori armee. Ja sellepärast peab ta koolist lahkuma. Direktori asemele tuleb direktrissiks Umbridge. Weasley kaksikud ei kannata seda välja ja saadavad korda igasuguseid sigadusi ning lõpuks lahkuvad koolist ja avavad oma pilapoe.
Kuid viiendal klassil, ka Harryl, Hermoniel, Ronil on tulemas TVT-eksamid. Harryl läks enda arvates väga hästi kuid astroloogia eksami ajal nägi ta, kuidas Umbridge saadab Hagridi juurde aurorid teda juhmistama. Hagrid põgeneb ja professor McGonagall viidakse samuti haiglasse, nii et Harryl pole mitte kellegiga oma muredest rääkida. Ta arvas, et need mured mis tal olid on juba liig mis liig aga ta eksis. Ühel ööl nägi ta unes, et Voldemort piinab Siriust. Tal polnud sellest kellegile rääkida peale Hermonie ja Roni. Nad kasutasid Umbridge kabineti kaminat, ainukest kaminat mida pealt ei kuulata ja Harry tahtis seal rääkida Grimmauld Place 12 elanikega, kontrollimiseks, et nendega on kõik korras, aga kedagi ei olnud seal. Ainult Kreacher, kes naeris ja ütles, et Sirius ei tule enam tagasi. Harry sai aru, et ta siiski on Voldemortiga Võlukunsti ministeeriumi Saladuste osakonnas.
Sel hetkel tuli Umbridge sisse ja kõik tema kaasosalised olid samuti kinni võetud. 
Hermonie ütles, et nad rääkisid Dumbledore'ga relvast Võlukunsti ministeeriumi vastu. Umbridge tahtis relva näha. Nad hakkasid kolmekesi metsa poole minema. Selle metsa poole, kus elas Mörr.  
Siis kohtusid nad kentauridega, kes viisid Umbridge minema. Harryt ja Hermoniet nad ei puutunud. Nad kohtusid Roni, Luna, Ginny ja Neville'ga, kes olid minema pääsenud. Siis pidid nad kuidagi Võlukunsti ministeeriumisse saama. Nad hüppasid testralide, lendavate hobuste, selga ja asusid teele. Ministeeriumis ei olnud kedagi ja nad läksid sinna, kus Harry oli läinud unenäos. Nad leidsid sealt Voldemorti ja Harry nimelise ettekuulutuse ja siis tulid surmasööjad, Voldemorti käsilased. Nad tahtsid kätte saada ettekuulutust ja siis algas võitlus. Tuli välja, et Voldemort oli Harry mõtetega mänginud ja Siriust ei olnudki seal. Ta tahtis ainult ettekuulutust kätte saada ja keegi peale Harry või Voldemorti ei saanud seda kätte. Sirius, Lupin, Moody, Tonks ja Dumbledore tulid Harryle ja teistele appi võitlema. Sirius suri. Ettekuulutus purunes. Harry läks Bellatrixile järgi, et kätte maksta enda ristiisa eest. Seal oli ka Voldemort ja Harryle tuli appi Dumbledore. Voldemort ja Bellatrix põgenesid ning Võlukunsti ministeeriumi juhataja hakkas nüüd uskuma, et Voldemort on tagasi. 
Sigatüükas rääkis Dumbledore Harryle ettekuulutusest, Snape'ist ja kõigest, mis oli rääkimata jäänud. Harry oli kurb ja vihane kuid hiljem sai ta ka Dumbledore'st aru. St. et miks ta ei vaadanud Harryle otsa jne. Järgnes õppeaasta lõpuõhtusöök, kus kõik lapsed olid rõõmsad, nagu poleks midagi juhtunudki. Harry oli kurb ning ta ei võtnud sellest osa. Hommikul ootasid rongijaamas neid Tonks, Moody, Lupin, härra ja proua Weasley ning Weasley kaksikud. Nad tervitasid kõiki ja lõpuks märkasid Dursley'si rongijaamas seismas. Nad pakkusid välja, et räägiks Dursley'dega veidi sellest, kuidas nad Harryga käituvad ning Harryle ütlesid nad, et kui nad temaga halvasti käituvad või Harrylt kolm päeva kirju ei tule, siis tulevad nad kontrollima. Harry läks koos Dursley'dega enda suvekoju, ning nüüd ta teadis miks see vajalik on. Sest tädi Petunia oli Harry ema Lily ainus veresugulane ning seal oli Harry alati Voldemorti juures kaitstud.

Arvamus raamatust: Harry Potteri sarju pole ma ennem lugenud, küll aga on filme vaadatud. Mitte küll kõiki filme aga need filmid jooksevad ikka aeg-ajalt telekast. Kui ma vaatasin, mitu lehekülge selles raamatus on, siis pidin ma peaaegu kreepsud saama. Suvel oli isegi selline nali, et ''noh, on sul siis piibel juba läbi? aeg tiksub.'' :D Alguses küll ei tahtnud see lugemine eriti ladusalt minna, kuigi ka juba algus oli päris põnev aga pärast, viimased 600-700 lehekülge ... läksid juba väga-väga kiiresti. Mul oli isegi kahju, et see lugu nii ruttu otsa sai, sest see oli tõesti väga põnev raamat. Mulle on võlumaailm alati meeldinud ning need sarjad on just mulle mõeldud. Vahepeal tundus, et jätaks mõne lõigu vahele aga muidu oli MUY BUENO!!! Mulle meeldis just see, et Harryl olid nii hoolivad sõbrad ja väga tore ristiisa. Ma olin nii kurb, kui Sirius suri :( Autor oli väga hästi kõik ära seletanud ning kõik loitsud jne olid arusaadavad. Väga hea raamat! Suured tänud J.K. Rowlingule! Ja see pilt käib vägagi minu kohta... 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/15

Pilt võetud: www.libplanet.com

Öö koda: Jahitud (P.C. + Kristin Cast, 2014)

Pealkiri: ,,Jahitud"

Originaalpealkiri: ,,Hunted"

Autorid: P.C. & Kristin Cast

Tõlkija: Kairi Raabe

Lehekülgede arv: 390

Pegasus, 2014

Zoey näeb hirmsat unenägu Kalonast, kes nimetab teda iidseks mullast nukuks, keda Kalona armastab(s) ning kelle kaudu Kalona 1000 aastaks Maasse vangi pandi. Kuid enne unenägu toimus järgnev: kuna Stark lasi Stevie Rae rindu noole, siis Darius võttis selle Zoey abiga välja, kõik läks hästi. Aphrodite krediitkaardiga oli tunnelitesse ka luksusmööbel ostetud ning kõik korda tehtud. Isegi duširuumid olid olemas ning seal palju erinevate lõhnadega dušigeele. Tundus, et elu on ilus ja enam paremaks minna ei saa, sest Zoey leppis ka Erikuga ära. Kuid kui Zoey Eriku juurde läks, siis ilmus nende juurde ka Heath. Ta palus, et ta saaks Zoeyga väljas rääkida. Väljas ilmus puu otsa aga Nefereti näoga kaarnapilaja, kelle Zoey küll elementide väega tappis, kuid kes Zoey südame kohale suure siki-sakilise haaava tegi. Darius küll puhastas selle ära, sidus kinni kuid siiski oli vaja rohkem täiskasvanud vampiire, et Zoey elus püsiks. Seega oli vaja minne tagasi Öö kotta. Varsti oligi must Hummer olemas ning nad sõitsid Öö koja poole. Zoey oli suurtes valudes. Kotta jõudes tervitas neid üks kaarnapilaja(kui ma ei eksi, siis Rephiem oli ta nimi), ta oli õudne kuid inimlikum kui see, kelle Zoey tappis. 

Siis läksid Zoey, Darius, Aphrodite, Shaunee, Erin ja Damien haigetoa juurde. Seal tuli neile vastu Neferet ning varsti ilmus välja ka Kalona. Nad viisid Zoey haigetuppa, kus ta oli teadvusetu. Hiljem ta teeskles teadvusetut, ning kuulas Nefereti ja Kalona plaani maailma vallutada, pealt. Kui ta silmad lahti tegi, oli tema kohal suur kaarnapilaja ning ta hakkas karjuma. Sisse tormas Darius. Edasi oli seal palju kaklusi- küll oleks Kalona Dariuse tapnud, Darius kaarnapilaja tapnud, Stark Dariuse tapnud... Darius saab igatahes suure haava näole ning nad lähevad riideid vahetama. Teel tüdrukute ühika poole näevad nad Starki ühe vastmärgitu verd joomas. Vastmärgitu ei suutnud vastu hakata kuid Darius astus tüdruku kaitseks välja. 

Kui sõbrad on jälle koos, lepivad nad kokku, et homme on Öö kojast minek.

Siis lähevad kõik magama, sest on vaja koguda energiat elementide väljakutsumiseks. Zoey näeb unes jälle Kalonat aga kui ta ärkab, märkab ta toas Starki. Nad räägivad ja Stark ütleb, et kui keegi(parem oleks poiss) Zoeyga koos ühes voodis magab, ei saa Kalona tema unenägudesse tulla. Niisiis Stark magas sel ööl Zoeyga ühes voodis. 

Järgmisel päeval käis Zoey üle pika aja tundides ning uuris 'äravõlutuid'. Kõik õpetajad, õpilased olid Kalonast lummatud. Enne viimast tundi ehk ratsutamist kohtub Zoey Starkiga, kes oli oma noole puruks murdnud. Ta vannub Zoeyle, et teenib teda oma elu lõpuni ning on heade poolel. Hetk pärast lubaduse andmist teeb Nyx ta täiskasvanud punaseks vampiiriks. 

Ratsutamises pidi Zoey vaatama, kas Lenobia(õpetaja) on nende poolel. Ta oligi ja aitas Zoeyl ning ta sõpradel põgeneda. Ratsastati kolm hobust. Zoey lükkas Maa jõuga tamme paigast, et saada väljapääsuuks. Nad hüppasid hobuste selga. Shaunee pani tuleelemendiga talli põlema. Lenobia lasi hobused välja. Ning lahti läks hullumaja. Zoey kamp kiirustas ruttu kiriku keldrisse, kus oli tema vanaema ja õde Mary Angela ehk nunn, keda ta kohtas Tulsa tänavakassides. 

Nendega samal ajal jõudsid ka kaarnapilajad. Ennem olid seal ka vanaema, nunnad, punased vastmärgitud ja kõik kes eelmises tunnelis olid.

Nad manasid ringi ja tänu sellele lähevad Neferet, Kalona ning kaarnapilajad taevasse.

Arvamus raamatust: Mulle vägavägaväga meeldis see raamat. Minu arust on viies osa eelmistest kõige parem. Seal oli palju põnevust ning polnud eriti palju seda Zoey poistejama. Kujutluspildid tekkisid silme ette väga kiiresti. Lugesin ka seda, et kuues osa "Ahvatletud" on ka eesti keelde tõlgitud. Mul on selle pärast hea meel.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

            Pilt võetud: www.apollo.ee