Hobusehullud (Marian Suitso, 2013)

Pealkiri: ,,Hobusehullud''
Autor: Marian Suitso
Lehekülgede arv: 351
Tänapäev, 2013

Raamat räägib 9. klassis käivast Johannast, kes liigitab enda klassikaaslasi ''poppideks'' ja ''nähtamatuteks''. Ise kuulub ta ''nähtamatute'' hulka, koos enda parima sõbra Eliisi ja mõndade inimestega veel. ''Poppide'' hulka kuuluvad aga Marko, Bianca, Leana, Rait, Stella jne.
Ühel päeval kutsub Marko Johanna poppide kambaga kaubamajja. Popid panevad Johanna enda kodutöid tegema aga kui Johannal lõpuks mõõt täis saab ja ta ütleb kambale, et enam ta ei tule siis hakkab kamp Johannat kiusama. Johannal on kogu aeg pisarad silmis ja see annab kiusajatele indu veel rohkem juurde. 
Ühel päeval leiab Eliis aga kuulutuse, et Hirve tall ootab ratsutajaid. Johanna ja Eliis lähevad talli ja hakkavadki ratsutamas käima. Tallis ratsutavad veel algajad Anette ja Mari-Liis ning juba natuke kogenumad Andres, Oliver, Sass ja veel ka Angeelika, kellel on lihtsalt tallis oma hobune, kuigi ta talli pidajatelt Aivolt ja Riinalt trenne ei võta. 
Kuid see, et Johanna ja Eliis ratsutamas hakkasid käima, ei mõjunud kiusajatele hästi. Nad hakkasid Johannat ja Eliisi veel rohkem kiusama. Siis oli ka Eliis palju haige ja ta pidi koolis üksi olema. Kui Eliis oli juba natukene tervem ja käis koolis, siis küsis Johanna, et kas Eliis ei hakkagi enam trennis käima? Eliis ütles, et vist mitte, sest Rait (poppide kambast) kutsus teda enda bändi tantsutüdrukuks ja sõnadekirjutajaks. Johanna ja Eliis läksid tülli ja ei rääkinud pikka aega. Ka koolis on Johannal hinnetega probleeme.
Siis sureb Johanna lemmik hobune Pralinee, kellel sündis äsja varss. Johanna oli jube kurb ja nad hakkasid vahetustega iga kahe tunni tagant varssa toitmas käima. Kui Johanna kella kaheses vahetuses varsa juurde läheb, jääb ta magama ning kella neljast tuleb Andres. Nad räägivad juttu ning Johanna räägib talle oma muredest. 
Eliis ja Johanna lepivad ära ja Eliis hakkab jälle trennis käima kuid murrab siis jalaluu. Ta ei saa jälle trennis ega koolis käia aga tema juures käib külas Oliver ja varsti tekib Oliveri ja Eliisi vahel mingi säde. Johannal on Oliveri ja Eliisi pärast hea meel, aga ta on mures Aivo pärast. Ta ei anna enam trenni ja tundub, et kogu tall on Riina õlgadel. Andres ja Johanna lähevad Aivo ja Riina kabinetti ning saavad teada, et Aivol on palju võlgu. Lisaks saadakse teada, et kõik talli hobused on müügis ja Aivo joob nende trenni ajal hoopis heinamaal õlut. 
Kui Andres ja Johanna on kabinetis, siis astub Aivo sisse. Õnneks ei näe Aivo neid, aga nad kuulevad, kuidas Aivo ütleb: ära muretse, homset päeva ta enam ei näe. 
Kuna ennem olid nad kuulnud pealt telefonikõnet, kus Aivo oli öelnud, et mu naine meil tee peal ees ei ole, siis viisid Johanna ja Andres otsad kokku ning arvasid, et Aivo plaanib Riinat tappa. 
Nii see siiski ei olnud, aga tuli välja, et Aivo on mängur ja nende tall on võlgades. Kogu talli kamp korraldas nn. talli-päevad, et koguda raha loteriide ja küpsetiste müümisega. Nad teenisid päris suure summa ja suvel oli juba kõik korras. Andres ja Johanna olid paar ning nad korraldasid matka hobustega ja hiljem grillisid. 

Arvamus raamatust:
Mulle väga meeldis see raamat, sest väga kergesti tekkisid pildid sisust silme ette ja raamat on kirjutatud päeviku-vormis. Kui hakkasin pikemalt mõtlema lausete üle, mis inimesed raamatus rääkisid, siis kõlas see veidi imelikult. Sõnade paigutus ja see kõik oli nagu kogu aeg oleks jutustatud või midagi sarnast. Naljakas ka, et 9. klassis toimus see teema, sest tavaliselt 9. klassis ei kiusata väga enam ma arvan. Ise mõtlesin kogu aeg, et tegelased on natuke nooremad, sest nii tundus parem.
Muidu oli raamat väga hea pikkuse, sisuga ja käest panemisega oli raskusi.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.apollo.ee

Liblika lein (Kristiine Kurema, 2012)

Pealkiri: ,,Liblika lein''
Autor: Kristiine Kurema
Lehekülgede arv: 202
Tänapäev, 2012

Miial on olemas kõik, mida hing ihaldab- parim sõber, suurepärased vanemad jne. Ühel päeval lähevad nad parima sõbra Martiniga tühja asja pärast tülli ja ei räägigi enam sõnagi. Aga kui ta ühel suvel tädi juures Soomes on, heliseb telefon ja talle öeldakse, et tema vanemad on surnud lennuõnnetuses teel Ameerikasse. Miia on šokis ja kui ta koju läheb, on tema õde Heli juba nende maja maha müünud. Miia läheb linna koolis ja seal kohtub ta Priiduga. Nad käivad igal õhtul ühes luulekeldris luulet kuulamas. Ühel õhtul näeb Miia seal Martinit, kes osutus ka Priidu sõbraks. Nad leppisid ära ja alustasid suhet. Vahepeal oli Heli Miiale rääkinud sellest, et tema isa Jüri ei olegi Miia isa, vaid hoopis ainult Heli isa ning Miia isa on hoopis Meelis.
Miia siis käibki kogu aeg Meelise maja lähedal bussijaamas kaalumas, kas minna Meelisega rääkima või ei. Seal kohtab ta ühte asotsiaali Helmutiga, kellega nad saavad hästi läbi. Miia sai teada, et Helmut kirjutab raamatut ja tahtis seda lugeda ning trükki saata. Helmut andiski Miiale ühe räbala kaustiku. Miia aga otsustas lõpuks, et peab oma isaga rääkima. Ta rääkiski ja Meelis oli väga üllatunud, et ta ema surnud on. Miia sai teada, et tal on poolvend Rasmus. Temaga kohtub Miia siis, kui ta ühel õhtul isale külla läheb. Nad söövad õhtust ja järsku hakkab Meelisel paha. Meelise naine Silvia kutsub talle kiirabi ja Rasmus ütleb Miiale, et ta ei soovi, et Miia praegu Meelisega suhtleks, sest arvatavasti Meelis sureb varsti ja see koormab teda. Varsti Meelis surebki.
Miia on kurb ja läheb koju Helmuti raamatut lugema. Ta saab teada, et Helmuti elu armastus on Berta. See on naine, kes töötab Miia kodu lähedal poes. Miia arvas, et Helmut võiks ülikonna selga panna ja Bertat naiseks paluda. Kui Berta vastas jaatavalt, siis ületas Helmut tee ja auto sõitis talle otsa. Hiljem, Heli juures, sai Miia teada, et ta on rase ning helistas Martinile, kellest ta ammu lahku oli läinud. Martin hakkas kohe Miia juurde sõitma, aga siis juhtus temaga liiklusõnnetus ning ka Martin suri.

Arvamus raamatust:
Ma arvan, et raamatus on veidi liiga palju sündmusi + surm surma otsa. See on masendav. Muidu mulle raamat meeldib. See õpetas, et alati ei ole vajalik pidada veidi teistsuguseid inimesi kohe rõvedateks, enne kui sa neid tundmagi õpid. Miia läbis neid surmi kuidagi liiga kergelt. Üks lause oli ainult selle kohta, et ta on väga kurb jne. Muidu mulle raamat meeldis ja selle loo kohta sobiva pikkusega.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 8.5/10

Pilt võetud: www.tnp.ee

Liblikasonaat (Ketlin Priilinn, 2010)

Pealkiri: ,,Liblikasonaat''

Autor: Ketlin Priilinn

Lehekülgede arv: 232

Tänapäev, 2010

Lugu on kolme tüdruku emast, kellel avastatakse vähk. Just sellel ajal kaotab tema mees töö ja perekondlikud suhted ei ole enam väga head. Lisaks nendele muredele elab nende juures ka ämm, kes on veidi hull(karjub laste peale tühiste asjade pärast jne). Kui naine läks arsti juurde, siis öeldi, et tema rind tuleb ära lõigata ja ta peab läbima kiiritusravi. Aga ooteruumis oodates kohtas ta samuti vähihaiget meest ning nad läksid koos õhtust sööma, et lihtsalt rääkida. Kui naine operatsioonil ära käis, siis sai ta teada, et ta ämm on surnud. Lisaks kuhjub veel perekondlikke probleeme ja naine hakkab käima sellel mehel külas, kellega ta arstikabinetis kohtus. Nad armuvad ja plaanivad juba kokku kolida kuid siis mees sureb. Naine on kurb aga siis leiab ta mees omale uue töö ja nad elavad õnnelikult edasi.

Arvamus raamatust:
Hakkasin seda raamatut lugema, sest üks minu tuttav soovitas seda, aga mulle see ikkagi väga ei meeldinud, sest igas raamatus on kogu aeg midagi paha ja selles ei juhtunud kohe üldse midagi head. Lisaks oli see raamat vist täiskasvanutele mõeldud aga kirjutatud oli ta nagu noortele. Ei saanudki täpselt aru. Minu arust Priilinna kõige halvem raamat, mida olen lugenud.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 6.5/10

Pilt võetud: www.apollo.ee

Tumenejad (Berit Veidemann, 2014)

Pealkiri: ,,Tumenejad"
Autor: Berit Veidemann
Lehekülgede arv: 286
Tänapäev, 2014

Peategelane on Ingrid, kelle sõrmed hakkavad üheksandale klassile eelneval suvevaheajal tumedaks tõmbuma. Ta püüab seda varjata, sodides enda küüned kokku musta markeriga. Kui ta kooli läheb, siis on kõik kuidagi teistsugune- inimesed on teised, tema klass on muutunud. 
Ühel päeval kuulutakse koolis, et üheksandikele tehakse rebaste-pidu. Ingridi sõbrannale Hannale antakse kutse juba ennem aga Ingridile annab kutse kooli 10. klassi on tulnud imelik poiss. Pärast tuleb välja, et tema on põhimõtteliselt kogu peo korraldaja. Peol kogevad nad igasugu asju- tagaajavad koerad, takistusrada, urud, aardejaht ja käik, mille läbimise ajal pidid ''jänesed'' ehk üheksandikud silmad kinni siduma ja selle läbima seinu kätega katsudes. 
Kui Ingrid oli käigu läbinud, siis tuli tema juurde Merlis. Ta rääkis naljakat juttu, võttis Ingridi käed/sõrmed enda kätte ja ütles, et ta võib rääkida, mis Ingridiga toimub. 
Ingrid jooksis minema. Merlis siiski ei jätnud oma jonni ja tahtis Ingridiga rääkida. 
Tuli välja, et neid kellel sõrmed aeg-ajalt tumedaks tõmbuvad, nimetatakse tumenejateks ning neil on ka eraldi kool nimega LLA ja Merlis soovib, et Ingrid vahetaks kooli. Ingrid ei ole sellega nõus ja ta kõnnib minema. Edasipidi hakkavad toimuma teod, mis aetakse Ingridi kaela- graffitiga koolimaja sodimine jne. Ingrid kutsutakse direktori juurde ja tal soovitatakse erakooli minna. 
Kuna Ingridi ema ja isa ei saa väga hästi läbi, siis arvab ka ema, et nii on kõige parem. Niisiis Ingrid lähebki. 
Tumenejad on inimesed, kellel tõmbuvad käed mustaks, kui selle koha juures kus nad hetkel on, asub negatiivne energia(kellegi surm, avariid jne). Nemad puhastavad neid kohti nii, et võtavad ringi ja mõtlevad millelegi väga positiivsele. Kuid ringis peab algselt olema värbaja(Merlis), et tunnetada, kas neil on jõudu see ''tont''(negatiivne energia) sealt ära likvideerida või on neil vaja rohkem tumenejaid appi. Koolis on igal ühel ka oma partnerid (Ingridi partner on Pätrik), kes toetavad üksteist positiivse energia leidmisel. Neil on ka ühisnägemine, see tähendab seda, et Ingrid näeb seda, mida näeb Pätrik ja vastupidi. Kuid Ingrid ei näe seda, mis Pätrik, sest ta näeb seda, mis Merlis. Ta ei mõista seda, sest Pätrik oli teda kutsunud (Pätriku pärast nägi ta nägemusi). 
Kui Ingrid saab aru, et Pätrikuga neil mingit sidet ei ole (arvatavasti positiivse energia leidmisel nõrgaks jäänud ja surnud Pätriku endise partneri Reina pärast) siis hakkabki ta tondi-ringis oleku aja mõtlema Merlisele ja peagi taipab, et on temasse armunud.
Kui ühel päeval kuulutatakse välja ülisuure tondi hukutamine pankrannikul siis läheb hulk aega, enne kui nad selle tõesti ellu viivad. Nad suunduvad ühel varajasel detsembri hommikul Lõuna-Eesti tumenejate ja kalipsodega pankranniku alla merre. Algselt Merlis kahtleb, kas pankranniku tonti hävitada või mitte, sest tema pärast suri eelmisel aastal Reina. Siiski ta otsustas, et nad peavad ründama. Kõik võtsid kätest kinni ja järsku tundis Ingrid, et keegi surub teda vee alla. Ta ei suutnud pinnale tõusta, kuid siis ikkagi leidis ta selle jõu. Kuid kui ta pinnale tõusis, olid kõik mornide nägudega. Keegi ikkagi oli surma saanud. See oli Merlis. ,,See on sinu süü. Sina oleksid pidanud surema. Ta hüppas sulle ette. Ta kaitses sind tondi eest.'' kõlasid kurjad hüüded. Ingrid kuulas Merlise südant. See tuksus veel aga keegi ei aidanud Ingridit. Seega vinnas Ingrid Merlise ise kaldale. Siis tuli Pätrik. Nad rääkisid asjad selgeks ja püüdsid kuidagi Merlist aidata kuid enne tegi ta silmad lahti. Tema pilk oli tühi. Merlis oli seestunud. 

Arvamus raamatust:
Raamatu algus tundus selline, nagu seal midagi erilist ei juhtukski nende tumedaks tõmbunud kätega aga kui lõpupoole minna siis Merlise surm oli üllatav. Muidu on teema väga põnev ja hästi läbi mõeldud. Sellise teemaga raamatuid on küll palju aga see oli nendest kõige huvitavam minu arust. Tahaks väga, et Berit Veidemann kunagi järgmise osa teeks. 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10

Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee

Kirjaklambritest vöö (Mare Sabolotny, 2007)

Pealkiri: ,,Kirjaklambritest vöö''
Autor: Mare Sabolotny
Lehekülgede arv: 176
Tänapäev, 2007

Raamat räägib sellest, kuidas 16-aastane tüdruk Kati armub ühte poissi Juhanisse ja nad on koos väga õnnelikud. Aga ühel hetkel muutub tüdruk pidutsejaks ja joodikuks, sest ta ei taha olla tavaline ja korralik tüdruk. Nad lähevad Juhaniga tülli. Ühel peol Kati vägistatakse, temale tuttava inimese poolt. Mitu kuud hiljem võtab vägistaja tüdrukuga ühendust ja ütleb, et ta on HIVi nakatunud ning ka Kati võib olla. Katile on see väga suur hoop, sest sel ajal on Kati just Juhaniga ära leppinud ning on väga õnnelikud. Kati ei julge sellest kellegile rääkida ja on masenduses, räägib ainult tolle vägistajaga, sest arvab, et ainult tema mõistab Katit. Kuna Kati enam eriti Juhaniga aega ei veetnud, siis arvas ta, et Katil on selle poisiga, kes ta vägistas, suhe. Selle peale avaldab tüdruk tõe ja jookseb minema. Ta jookseb ühe maja katusele, kus ta pidi oma õega kokku saama ning kavatseb juba enesetappu sooritada, kuid siis mõtleb ikkagi ümber. Ta hakkab taganema, aga katus on libe ja ta ikkagi libastub ning kukub 5. korruselt oma õe ette maha. Hiljem tuleb välja, et Juhan ei oleks teda HIVi pärast maha jätnud.

Arvamus raamatust: Ma arvan, et see raamat on õpetlik ja hoiatab noori sellise tegutsemise eest nagu raamatus kirjutatud. Mulle jättis raamat natuke liiga-ühele-teemale-keskendunud raamatu mulje.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 7/10

Pilt võetud: www.tnp.ee

Neetud (Kristel Kriisa, 2010)

Pealkiri: ,,Neetud''
Autor: Kristel Kriisa
Lehekülgede arv: 227
Tänapäev, 2010

Pärast isa surma kolib Mirt ema ja vanema vennaga Lõuna-Eestist Tallinnasse. Uues koolis kohtab ta Ronanit, direktori last kes äsja kolis Eestisse. Ühel päeval kutsub Mirdi ema enda kunagise koolivenna- Mirdi kooli direktori enda juurde õhtusöögile. Tuleb ka Ronan. Nad räägivad Mirdiga juttu ja Mirdile hakkab Ronan meeldima. 
Ühel õhtul tuleb Mirdi vend koju verise näoga. Keegi narkomaan oli talle vastu vahtimist virutanud. Kui Ronan ühel päeval jälle Mirdi juurde läheb, on selge, et see oligi Ronan, kes Mirdi venda lõi.
Mirt küsis Ronani käes, et miks ta nii tegi ja miks ta narkootikume tarvitab. Ronan ütles, et kui tema ema suri, siis hakkas ta sõltlaseks ning siis tõi isa ta Eestisse, siis käis ta ravil aga tarvitas veel korra narkootikume. Mirt uskus Ronanit. Kui ühel päeval Ronan läks klassikaaslastega bändiproovi tegema, läks Mirt kaasa. Neile väga meeldis Ronani bänd aga siis rääkis Ronan talle, et tema endised bändikaaslased tahavad teda näha ja tulevad Tallinnasse. Nad tegid Ronanile ettepaneku tagasi Ameerikasse bändi tegema minna. Ronan alguses ei tahtnud minna, sest tahtis Mirdi juurde jääda aga lõpuks ta ikkagi otsustas, et läheb tagasi Ameerikasse. 

Arvamus raamatust:
Minu arust on see raamat ebaõiglane, sest Ronan läheb lõpus minema aga raamatut ei tahtnud kordagi käest panna, sest see oli väga põnev. Need juhtumid ei olnudki kõige põnevamad, aga see, kuidas need juhtumid kirja on pandud, on põnev. Ja nimi Ronan on minu arvates ebatavaline ja veidi naljakas nimi aga siia raamatusse ta isegi täitsa sobis.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 9.5/10

www.rahvaraamat.ee

Sefiirist loss (Ketlin Priilinn, 2010)

Pealkiri: ,,Sefiirist loss''
Autor: Ketlin Priilinn
Lehekülgede arv: 155
Tänapäev, 2012

Inga-Kerstin sõbruneb uues koolis vaikse ja tagasihoidliku Jakobiga, kellel tundub olevat üks suur saladus. Kui ta ühel päeval Inga-Kerstiniga Kadrioru tiigi ääres jalutab, avaldab Jakob talle oma saladuse. Saladus on nimelt see, et talle meeldivad poisid. Siis tuleb saladus täiesti kogemata päevavalgele ja Jakobit hakatakse koolis narrima. Ühes Jakobiga hakatakse narrima ka Inga-Kerstinit ja Kailat, kellest on saanud Jakobi head sõbrad.
Kui kool oli juba läbi saamas, siis käisid nad Jakobil külas. Jakobi isa tõi neile veel suure hunniku valgeid ja roosasi sefiire. Hiljem tegid Inga-Kerstin ja Jakob sefiiridest lossi. 
Siis lahkus ka Inga-Kerstin. Jakob ütles veel talle, et ta tuleb homme kooli, et järele teha üks töö, kuid kooli teda ei tulnud. Ka kiusajate kamp oli kuidagi vaikne ja üks tüdruk nuttis. Lõpuks rääkis see tüdruk, et kiusajate kamp oli eelmisel päeval Jakobiga tüli norinud, Jakob oli noa võtnud kuid kiusajad olid sellega Jakobile kõhtu löönud. Tüdruk oli seda pealt näinud ja ka vahele sekkunud, aga see ei aidanud. Jakob oli haiglas. 
Seejärel läks Inga-Kerstin kohe haiglasse. Ta küsis registratuurist Jakobi kohta kuid sealt ei öeldud midagi. Siis küsis Inga-Kerstin arsti käest. Arst ütles, et Jakob suri täna hommikul.
Inga-Kerstin oli väga löödud ja kurb. Hiljem ei suhelnud Inga-Kerstin ka Kailaga enam nii tihti kui varem.

Arvamus raamatust:
Raamat oli kindlasti liiga lühike aga väga tõene. See rääkis tõelisest sõprusest ja tagajärgedest. 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/8.5

Pilt võetud: http://tnp.live.edrk.ee/