kolmapäev, 6. juuni 2018

''Kärbeste jumal'' (William Golding, 1954)

Pealkiri: ''Kärbeste jumal'' / ''Lord of the Flies''
Autor: William Golding (Inglismaa, 1911)
Lehekülgede arv: 248
Tegelased: Ralph, Põssa, Jack, Roger, Simon & co (teised poisid)

Lugu räägib kambast poistest, kes lennuõnnetuse käigus kukuvad üksikule saarele. Alguses leiavad Ralph ja Põssa veest ühe merekarbi, mis teeb ulmelist häält. Seeläbi tulevad kohale ka kõik teised poisid. Ralph valitakse nende pealikuks. Muidu on ta väga tore ja mõistlik, kuid Põssat, kes on ülekaaluline, ta kiusab.

Siis aga kohtuvad nad ka Jackiga, kes on teise poistekamba pealik. Talle meeldib küttida ning ta on metssigade peal väljas. Samas, kui Ralph on mõistlik ning mõtleb kõigele - kuidas saada saarelt ära, süüa ning kus magada.

Kuna Ralph oli nüüd kõigi pealik ning poisse oli palju, peeti koosolekuid, kus rääkida said ainult need, kes hoidsid merikarpi. 

Kord pandi Jacki meeskond tuld valvama, et keegi neid märkaks, kui laev mööda sõidab. Nemad aga läksid jahile ning lõke kustus. Kusjuures, laev sõitis just siis saarest mööda. Selle peale oli Ralph väga pahane ning poisid läksid hullusti tülli. 

Poiste kujutlusvõime lõi saarele ka ''koletise'', mis tõi palju lärmi. Jack tahtis teda kohe kinni püüda, kuid Ralph mitte. Ühel öösel juhtub seal aga jälle lennuõnnetus ning piloot sai surma ning maandus puu otsas. Seda aga paar poissi öösel nägid ning läksid teisi hoiatama. Seda nägid Ralph, Jack ja Simon ning nüüd oli kindel, et ''koletis'' on olemas.

Jack tahab Ralphi asemel pealikuks saada, kuid see ei õnnestu. Ta läheb minema ning üks poistest, Roger, läheb talle järgi. Ka kõik teised lähevad tasapisi, kuna neile lubatakse sealiha.

Ralphi salgast läheb Simon aga üksinda metsa ning satub Jacki salga söömapeole, kus tapetud seapea on vardas. Selle ümber tiirutavad kärbsed ning poiss nimetab seda ''kärbeste jumalaks''. Poiss räägib temaga juttu ning ''jumal'' räägib, et koletist ei ole tegelikult olemas. Ta saab aru, et puu otsas on hoopis surnud lendur ning jookseb seda teistele teatama, kuid siis surmab Jacki salk Simoni koletise pähe.

Ralphi salka oli inimesi jäänud väga vähe ning Jacki salk varastas neilt tule tegemiseks Põssa prillid. Nad läksid neid tagasi küsima, kuid Jack võttis kaks poissi vangi. Põssa undas merekarbiga abi kutsumiseks mäe otsas, kuid siis viskas Jack teda kiviga ning ta kukkus alla ja sai surma. Ralph põgenes ning öösel ütlesid vangis olevad poisid, et Ralphi plaanitakse järgmisel päeval tappa.

Ralph tahetakse välja suitsetada ning ta peitub metsas ja jookseb kogu kamba eest, kuid siis ei ole tal enam pääsu, sest kogu mets on tules. Ta jõuab rannale, kus ta jookseb ühele ohvitserile otsa. Nad pääsevad saarelt.

Arvamus raamatust: Raamat oli väga sõjakas, lausa hirmutav. Õudne mõelda, et väikesed lapsed võivad selliseid asju korda saata - üksteist tappa jne. See toob selgema pildi sellest, et elu enne meie , ja isegi meie vanemate generatsiooni, oli ikka täiesti teistsugune. 

www.rahvaraamat.ee

''Crazy'' (Benjamin Lebert, 1999)

Pealkiri: ''Crazy''
Autor: Benjamin Lebert (Saksamaa, 1982)
Lehekülgede arv: 127
Tegelased: Benjamin, Janosh, Troy, Florian, paks Felix, kõhn Felix.
Tallinn Steamark

Benjamin on puudega poiss, kelle keha vasak pool on mõningasti halvatud. Talle meeldib Pink Floyd ning tal on teemasärk, mida ta tihti kannab. Ta vanemad saatsid ta internaatkooli, kus ta sai tuttavaks oma toanaabri Janoshi, vaikse loomuga Troy, Floriani ning kahe Felixiga - üks paks, teine kõhn. Alguses mõtles ta tihti oma tihti tülitsevate ema ja isa ning homoseksuaalse õe peale. 

Koolis nad tegid tihtipeale pättust - suitsetasid, jõid ning käisid ekstreemsel viisil tüdrukute korrusel. Benjamin kaotas seal ka oma süütuse, mis talle natukene muret pakkus. Kõigi hullude asjade peale, mis neile lõbu pakkusid, ütlesid nad ''crazy''. Sellest ka raamatu nimi.

Mõni aeg pärast seda, kui Benjamin oli kooli läinud, tuli Troyl mõte koolist põgeneda. Alguses olid nad päris vastu, kuid siis leppisid nad selles kokku ning õhtupoolikul põgenesidki. Hakkas sadama vihma. Nad tahtsid põgeneda linna. Teel sinna kohtusid nad ühe vanahärraga, kellega nad linna läksid.

Linnas kohtusid nad ühe stripibaari ''Leberti ahelad'' omanikuga, kelle nimi oli samuti Lebert ning ta viis poisid sinna. Seal said nad igasugu ''crazysid'' asju teha ning kogu see värk oli neile väga huvitav. Siis aga viis too mees neid tagasi internaati ning Benjamin kukkus koolist välja. Seejärel jätkus tema erinevate koolide teekond.

''Vihkan Hooratiiva käimlat. Aga see on ainus, mis meil on. Ta on vana ja ust ei saa lukku panna. Pea kõik kahhelkivid on juba alla kukkunud. Põrandal on kuseloigud. Landorfi õpilastel on ükspuha, kuhu nad pissivad. Kui neil aega on, siis nad pissivad ka lakke. See on lõbus.'' (lk 23)

''''Ma ei tee sulle haiget,'' sosistab ta. ''Mitte kunagi. Ja keegi ei tohiks seda kunagi teha. Sest ainult inimestes, kes on täiesti teistsugused, kasvab midagi uut.'''' (lk 53)

Arvamus raamatust: Tore, et selline seos oli raamatu ja pealkirjaga. Nagu ma olen aru saanud, siis on see autori biograafia ning see on hea, et ta ei ole langenud oma puude pärast masendusse, vaid jagab seda teistega. Ta tegi seda väga hästi ning kindlasti on teistele see raamat eeskujuks.

www.pinterest.co.uk

''Laigid on kogu su elu'' (Ulrieke Ruwisch, 2015)

Pealkiri: ''Laigid on kogu su elu'' / ''Likes sind dein Leben''
Autor: Ulrieke Luwisch (Saksamaa, 1958)
Lehekülgede arv: 70
Tegelased: Hannah, Hannah' ema, Lukas, Julian, Emily.
Petrone Print OÜ, 2016

Raamat räägib noorest tüdrukust Hannah'st, kellel ei ole piisavalt raha, et moega kaasas käia ning tal ei ole ka sellist iseloomu, mis ta populaarseks teeks. Tema üksainus sõber Emily ei soovi ka temaga enam suhelda, kuna leidis omale uued sõbrad.

Et natukenegi tähelepanu saada, kasutab Hannah ema meigiasju ning teeb endast paljastavaid pilte, mille ta siis ühte suhtlusportaali HornyHiti nime alla postitab. Seal portaalis on ta sõbraks saanud ühe poisi Lukasega, kellega neil on erinevad naljad.

Ükskord aga kutsub üks poiss, Julian, kes Hannah'le meeldib, tüdruku kohtingule ning Hannah on ilmselgelt ärevil. Kõik tundub tore, kuid poiss ütleb talle, et nii tore, et tema ei ole selline laigihull nagu kõik teised. Hannah'l hakkab see seest veidi närima.

Peale kohtingut hakkab Hannah'le tulema väljapressimisteateid kümnetele eurodele. Ta peab selle ära maksma, et tema pildid ja suhtlusportaali konto ei tuleks avalikuks. Tüdruk varastab ema tagant ning saab selle makstud, kuid siis tahab väljapressija veel suuremat summat.

Ta maksab selle ära, kuid siis ei räägi Julian enam temaga. Ta läheb Juliani facebooki lehele ning näeb seal enda postitatud pilti. Teda tabab õudus. 

Hannah' emagi saab teada varastatud rahast ning tüdrukule tundub, et enam hullemaks minna ei saa. Ema käsib tal tööle minna, kuid sinna tulevad teda kiusama Julian, Emily ning teised klassikaaslased.
Samal ajal hoiab ta kontakti Lukasega ning ta tuleb Hannah' töökohta ning siis toimub nende esimene kokkusaamine ja meeldimine arenes kohe armastuseks. Väljapressijaks oli Julian.

''Enne duši alla minekut tahab ta aga tingimata näha, kui palju meeldimisi-südamekesi-lillekimpe on HornyHit eilsest saadik kogunud.'' (lk 31)

Arvamus raamatust: Selles raamatus on noorte laigihullus väga lihtsalt ja lühidalt kokku võetud. Raamat ise midagi erilist ei olnud, kuid mulle sümpatiseerisid väikesed killud raamatus ning peategelase naljakas kalduvus ülemõtlemisele. Selle koha pealt meenutas ta isegi mind ennast.

www.apollo.ee

esmaspäev, 19. märts 2018

''Vesiliiv'' (Malin Persson Giolito, 2016)

Pealkiri: ''Vesiliiv'' / ''Störst Av Allt''
Autor: Malin Persson Giolito
Lehekülgede arv: 350
Tegelased: Maja, Sebastian, Claes, Samir, Amanda, Dennis...
Eesti Raamat, 2017

Lugu võtab aset Rootsis, peamiselt Djursholmi üldgümnaasiumis. Seal õpivad ühes klassis Maja, Sebastian, Samir, Amanda, Dennis ning teised. Nende klassijuhataja on Christer. Nad kõik, peale Maja ja Samiri, saavad surma koolitulistamisel, mille põhjustab kooli staarpaar, mis koosneb Sebastianist ja Majast. 

Kõik said tegelikult sõbralikult läbi, Amanda oli Maja parim sõber, kuid erimeelsusi tekkis Samiri ja Sebastiani vahel. Dennis oli Sebastiani narkodiiler ning Sebastiani juures toimusid alatasa uhked ja kõige vingeimad peod. Seda tänu tema isale Claesile, kes oli megarikas, kuid poisist eriti ei hoolinud, sest tollel ei läinud koolis hästi, nagu tema vanemal vennal. 

Sebastianil on psühholoogilised probleemid - seda põhjustavad  peamiselt isa ja narkootikumid. Maja ei saa sellest siis veel aru, kui jätab ta Samiri pärast maha. Siis ei ole ta enam ka Samiriga koos ning sõidab jõuludeks koos perega vanaisa juurde. Seal saab ta teate, et Sebastian proovis ennast tappa. Ta sõidab tagasi koju ning püsib Sebastiani juures. Ta on aga tundmatuseni muutunud. Nad ei tee enam mitte midagi. Lihtsalt istuvad ning Sebastian ei käi üldse koolis. Ka Maja on Sebastianiga, kuid ta hakkab ka Majat halvasti kohtlema. 

Ühel õhtul toimub jällegi pidu, kus toimub räigeid asju ning sellest saadab Samir Maja tahtmatul ässitusel Claesile video. Isa tuleb koju ning saadab kõik külalised koju, ise oma poega pekstes. Samal ööl tapab ta oma isa. Maja sellest ei tea ning hommikul, kui nad pidid kooli minema, läks Maja Sebastiani juurde. Nad läksid kooli. Tundus, et midagi pole viltu, kuid siis võttis Sebastian kotist oma relva ning hakkas oma klassis tulistama. Ta tulistas kõiki ning Maja tahtis teda peatada, võttes teise püssi, kuid ta ei osanud seda kasutada ning tulistas kogemata Amandat. Ka Sebastian sai surma, kuid vaid Samir jäi imekombel ellu, k.a. Maja. 

Selline versioon selgus õudsest veresaunast koolis kolmenädalase kohtuprotsessi käigus, mida raamatus kirjeldati. 

Arvamus raamatust: Põnev oli lugeda seda, kuidas lugu ükshaaval tükkideks võeti ning pinge kestis lõpuni, et mis Majast siis lõpuks ikkagi saab - kas ta on süüdi või mitte? Mina arvasin, et on, kuid see on palju põnevam lõpp, mis raamatus tegelikult sai. Kohati oli raamat väga filosoofiline, mis oli minu jaoks erinev teistest raamatutest. Raamat seletas lahti elu väärtused ning selle, et me tõepoolest ei ole kõik ühesugused ning kui keegi ei taha ISEennast muuta, et paremaks saada, siis pole midagi teha.

''Üks pluss üks ei ole küll kolm, aga ma annan sulle ühe punkti selle eest, et sa kirjutasid vastuseks numbri.'' (lk 12)

''Neil olid ristluudel ja õlgadel arusaamatud tatoveeringud ja nad lõhnasid peavaluparfüümi järele, närisid lahtise suuga nätsu ja arvasid, et friikartul on köögivili. Pidu pidades praadisid nad ilmselt viinereid ja Snickersit frittimistaignas , kui nad polnud tellinud piisavalt suuri kebabipitsasid Bearni kastmega.'' (lk 112)

''Christer noogutas tema lauserütmi taktis. Nook-nook-nook-nook, nagu oleks tal kaela küljest mõni kruvi kadunud. Tal oli hull õpetajaerutuse hoog peal, justkui vaimne kuseteede põletik.'' (lk 177)

''Inimese väärtus on absoluutne blablabla... Igavene, konstantne, püsiv. Me oleme kõik võrdsed, blablabla. Hitleri elu on sama palju väärt kui ema Teresa oma.'' (lk 331)

www.rahvaraamat.ee


reede, 1. detsember 2017

"Jaanimardika tee" (Kristin Hannah, 2008)

Pealkiri: "Jaanimardika tee" / "Firefly Lane"
Autor: Kristin Hannah (USA, 1960)
Lehekülgede arv: 467
Tegelased: Tully Hart, Kate Mularkey/Ryan, Johnny Ryan, mrs. Mularkey, mr. Mularkey, William, Lucas, Marah, Chad, Grandt, Cloud/Dorothy Hart
Varrak, 2012

Tully on kogu elu elanud vanaema juures, elanud vaid vahel narkomaanist ema Cloudi juures. Ega Cloudki ennast väga heaks emaks ja Tully vääriliseks ei pea. 1974. aasta kevadel lähevad nad elama ühte maakohta nimega Jaanimardika tee. Tully on koolis populaarne pidutseja.

Seevastu on Kate, teine Jaanimardika tee tüdruk, pärit armastavast perekonnast, ema ja isaga. Koolis on ta täielik naerualune. Kuid nad saavad Tullyga sõpradeks ja sealt saabki alguse tõeline sõprus, täis nii rõõmu, viha kui ka kurbust. Tully õpetab Kate'i meikima ning koolis lähevad asjad paremaks. 

Tully aga peab minema tagasi vanaema juurde, sest Cloud on jättis tüdruku jälle maha. Nad kirjutavad Kate'iga iga päev, kuni ühel päeval sureb Tully vanaema. Tully tahetakse anda kasuperre kuni tema täisealiseks saamiseni, kuid tema läheb Jaanimardika teele, Mularkey'de juurde. Tully rääkis proua Mularkey'ga ning ta oli nõus tüdruku enda pere juurde võtma, kui too enam ei suitseta ega joo. Asi oli otsustatud. Tully mõtles ka oma unistuse välja - suureks saades Kate'ga reporteriteks. Neil oli ju kokkulepe, parimad sõbrad igavesti.

Aeg läks ja tüdrukud läksid kolledžisse. Tully keskendus oma unistusele ja rügas tööd teha, kuid Kate luges vaid läägeid romaane ja elas pilvedes. Tullyl tekkis suhe tema õppejõu Chadiga ning nad olid pikalt õnnelikult koos. Tully sai töökoha ühes kontoris produtsent Johnny Ryani juures. Sinna sebis ta ka Kate'le kirjutaja koha. Kate aga armus Johnnysse, kuid Johnny oli armunud Tullysse. See armukolmnurk kestis nii kolm aastat, kuhu vahele mahtus palju sündmuseid - näiteks sai Tully ühe reportaaži pärast õlga kuuli, mis viis ta haiglasse. Peale seda läksid nad Chadiga lahku, kuna Chad teadis, et perekond ei ole see, mis on Tullyle kõige tähtsam. 

Peale seda ütles Kate lõpuks Johnnyle, mida ta mehe vastu tunneb ning nendest sai paar, kuigi läks kaua aega, enne kui Johnny ütles, mida ta Kate vastu tõeliselt tunneb. Sealt arenes tõeline armastuslugu. Kate jäi rasedaks ning Johnny tegi talle abieluettepaneku. Kahjuks oli Kate'l nurisünnitus. Mees jäi ikka tema kõrvale ning nad said sellest üle. Siis sünnitas Kate tüdruku Marah, kes teismeeas osutus ikka parajaks nuhtluseks. Vahepeal läks Johnny töö asjus hirmsa sõja keerisesse ning sai seal tugevasti haavata, aga kõik sai korda. Hiljem, kui Marah oli juba 10-aastane ja Kate otsustas uuesti kirjutama hakata, sündisid kaksikud Lucas ja William. Kate'ile meeldis olla ema - tema tööks oli olla koduperenaine, kuigi see vahel teda väsitas. 

Tully sai iga aastaga aina edukamaks - ta oli nüüd täiesti tipus ning hakkas tegema oma saadet. Tasapisi hakkas ta Kate'i kadestama ning soovis, et ka temal oleks selline perekond. Ta palkas Johnny oma saate produtsendiks ning tahtis teha loo Marah'ist ja Kate'ist. Kate arvas, et teemaks on, kuidas taltsutada teismelisi, kuid Tully tegi loo teemal a'la ''Mida teha, kui vanemad on kontrollivad?''. Ta tahtis ainult aidata, kuid nii Kate kui ja Johnny arvates läks ta liiale. 

Nad ei suhelnud pikki aastaid, kuni Kate sai teada, et tal on rinnavähk. Tully jooksis kohe haiglasse ning sai teada, et midagi pole enam päästa. Ka Marah rahunes nüüd maha ning sai aru, et ema ei tahtnud talle midagi halba. Lõpus veetsid nad kõik Kate'iga lõbusalt aega, meenutades vanu aegu. 

"Ta lendas mäest alla, purjetades läbi öise taeva. Õhk lõhnas ligiduses asuvate hobusetallide, hobuste ja värske heina järele.'' (lk 55)

"Kate läks isa juurde ja vaatas talle otsa. Selle põgusa silmapilgu jooksul meenusid talle sajad hetked. See, kuidas isa talle õhtuti jutte luges, kui ta väike oli, ja vaba raha talle tagataskusse torkas, kui ta juba vanem oli, ja kuidas ta kirikus vale viisiga laulis.'' (lk 212)

"Suitsulõhn tõi talle kohe meelde ööd Pilchuki jõe kaldal, langenud puude najal istumise ja üksisilmi Linnutee vaatamise. Ta sulges silmad, ajas pea kuklasse ja pööras näo jaheda sügispäikese poole.'' (lk 468)

Arvamus raamatust: Selles raamatus oli väga mõnusalt kirjeldatud sellist eelmise sajandi lõpukümnendite vibe'i, autor oli teksti paigutanud ka häid laule, mis tõid veel eriti hea tunde. Raamat rääkis eelkõige tugevast sõprusest, kuid ka valikutest. Valikutest töö ja perekonna vahel. Inimesed on erinevad, aga vahel ei tehta kahjuks õigeid valikuid ja selles ei tohiks tegelikult ennast süüdistada. 

Kõige kurvem oli see, et Hannah suutis ülihästi KatejaTully vahelise sideme minuni tuua ning siis, kui see lõpus murti, oli sellest väga raske lahti öelda. Ilmselt on see enim mõtlemapanev ja kurvem raamat, mida olen siiani lugenud. Kindlasti minu lemmik.  


kolmapäev, 22. november 2017

''Kallis Mikael'' (Marja-Leena Tiainen, 199)

Pealkiri: ''Kallis Mikael" / ''Rakas Mikael''
Autor: Marja-Leena Tiainen
Lehekülgede arv: 168
Tegelased: Mikael, Mikaeli ema, isa ja vanaema, Mikaeli vend Tuomas, Mikaeli tüdruk Roosa, Mikaeli sõbrad Papa, Tatsa, Elina ja Roosa sõbranna Elina.
Avita, 2003 (sarjast Teravik)

Raamatus jutustab 16-aastane soome poiss Mikael sellest, kuidas ta narkootikumide mõju all olles sõitis rattaga vastu posti ning suri. Seda, mis peale sündmust tema lähedastega toimub, ta jälgib ning raamat põhinebki sellel. Muidugi on kõik väga kurvad, ta isegi on. Ta oleks tahtnud saada rock-muusikuks. Ta ei teadnud, et ta oleks saanud ka isaks. Tema tüdruksõber Roosa tahab küll aborti teha, kuid Mikaeli vend Tuomas ehk Tumppi ja nende vanemad suudavad ta ümber veenda. 

Roosa kolib Mikaeli vanemate majja ühte korterisse ning saab nendelt toetust, mis talle küll vahest närvidele käib. Uusaastaööl sünnitab Roosa tüdruku, keda ta alguses hüüab Kärtyks, kuid hiljem saab ta nimeks Miia Mikaela. Tundub, et Roosa ja Tumppi vahel tekib mingi ša-la-la.

''Olen söönud kalamarja ja joonud šampanjat. Kumbki ei mõjunud mulle eriliselt. Olen suusatanud Alpides ja käinud L.A.-s River Phoenixi surmapaigas. Olen käinud ka Elvise Gracelandis ja näinud Teemu Selannet viskamas väravat Anaheimi-Vancouveri mängus.'' (lk 40)

Arvamus raamatust: See oli natukene ebamugav, et vahel rääkis Miikael, aga siis jutustas nagu keegi kolmas isik. Naljakas oli lugeda raamatut, kus kõik olid soomlased. Ma ei tea miks, aga imelikul kombel see nii oli. Ma ei suutnud endale ette kujutada ka tegelaskujude välimust, mida mulle tavaliselt teha meeldib. Äkki olin liiga kinni soomlastele iseäralikus välimuses või imelikes omadustes, mida raamatus välja toodi, aga ma ei suutnud seda teha. Muidu mulle raamat meeldis, kuigi see oli päris kurvavõitu. 


Pilt: Rahva Raamat


laupäev, 18. november 2017

,,Valge varese anatoomia'' (Andrea Portes, 2014)

Pealkiri: ,,Valge varese anatoomia'' / ''Anatomy of A Misfit''
Autor: Andrea Portes (Ameerika)
Lehekülgede arv: 248
Tegelased: Anika, tema sõbrannad Shelli ja Becky, Jared, Logan, Anika perekond: Rumeenlasest ''vampiir'' isa, ema, kasuisa, õed-vennad.
Tänapäev 2015

Lugu räägib Anikast, kes on nii, nagu kõik teisedki koolis, võimuka Becky Vilhaueri võimu all - tema   on kuninganna. Kuid peale suvevaheaega, kui Anika läheb 10. klassi, muutub kõik. 

Ta töötab koos Shelliga Bunza Hut'is, kust nad aeg-ajalt raha pihta panevad. Sinna tuleb ka uus töötaja Tiffany, kelle suhtes mr. Baum, Hut'i omanik, on kahtlustav, kuna tüdruk on mustanahaline. Ka tema varastab, kuid nii, et see jääb turvalindile. Anikal on oma tegude pärast õudsalt häbi ning ta viib nende varastatud raha Tiffanyle. Tema põgeneb urkast, kus ta koos emaga elab, oma vanaema juurde.

Samal ajal on Anikal ka poisteprobleemid. Kunagisest paksukesest Loganist on saanud suvel nägus kutt, kuid siiski jääb ta nohkariks. Logan sõidutab Anikat pärast kooli salaja mopeediga koju ning nad on ''umbes nagu'' suhtes. Nad ei taha, et keegi seda teaks ning nad jätavad koolis üksteisele salakirjakesi. Kuni nad ükskord ühes paadimajakeses piknikku pidades nilbele ja vastikule majakese omanikule vahele jäävad ning Logan mehel näo üles lööb. Siis Anika enam ei tea. Enne seda juhtumit oli ta käinud Logani juures õhtusöögil ning poisi isa oli talle kõrvakiilu andnud. Anika mõtles, et äkki kanduvad sellised asjad ka pojale edasi, arvestades seda, mis juhtus paadimajakeses.

Siis läheb ta koos Jarediga, kooli kõige ihaldatuima poisiga, halloweenipeole, kus Becky neid koos näeb ning Jared ütleb, et Anika on tema tüdruk. Becky läheb kadedusest roheliseks(?). Logan saab sellest teada ning ei tee muud, kui annab Anikale ühe haiku.

Peale seda jääb Anika haigeks ning ta räägib emale, et ta oli varastanud. Nad mängivad salaluurajaid ning viivad ''nutsu'' rahaga mr. Baumi ukse taha. Samal õhtul näeb Anika und, mis ajendab teda helistama Loganile ja ütlema talle, et ta armastab teda. Kuid kes normaalne inimene helistab kell 4 hommikul? Anika ärkab uuesti tunni pärast, sest tundub, et kõik on üleval ja vaatavad televiisorit. See on kummaline. Ta läheb vaatama ning uudistes räägib, et Logani majas on juhtunud õnnetus. Ta sõidab sinna ning ta saab aru, et Logan on surnud - tema isa oli võlgades ning proovis sellepärast kogu oma pere ära tappa. Kaks väikest venda ja ema jäid ellu - Logan ja isa surid. 

Anikal on õudne tunne. Talle on abiks kogu tema perekond - isegi tema kasuisa ''koll'' ütleb, et ta armastab neid kõiki võrdselt, ka Anikat. Tema õed on Anika vastu üllatavalt lahked. Ema mõtles, et ta on ise öösel Anika juures, kuid seda tegid hoopis nemad. 

Koolis peeti Logani auks mälestustseremoonia, kus kõnet pidas Becky - maalis pildi sellest, kui head sõbrad nad Loganiga olid ja kui väga ta teda armastas. Peale Becky't pidas kõne Anika. Ta rääkis Loganist ja luges ette tema haiku. Peale seda kõnet oli Becky võim koolist kadunud - Anika avas tema suhtes kõigi silmad.

Arvamus raamatust: Nagu ma aru sain, on see lugu päriselt juhtunud - autori endaga. Alguses tundus see nagu tavaline noorteraamat, oli palju huumorit ja tema võrdlused ajasid ikka südamest naerma, kuid lõpupoole sain aru, et see ei ole ikka päris tavaline ja sellel oli sügavam mõte sees. Siis ajas juba nutma. Raamat õpetas mulle seda, et mitte kunagi ei tohi kahelda ja tuleb alati otsustada selle kasuks, mis mitte teistele, vaid sulle on kõige olulisem ning mis sinu süda või kõhutunne kohe alguses ütleb. 

''Huvitav, kas isa teab, millist õudust me tunneme nende kella seitsmeste telefonikõnede ees Rumeeniast. Mõnes mõttes paneb imestama, miks ema meid üldse telefoni juurde kutsub. Soovin, et ta lihtsalt annaks isa teated edasi, et me ei peaks alustama päeva kabuhirmus maisihelveste juures värisedes.'' 

'',,Touché.'' ,,Oh, sa oskad prantsuse keelt?'' ,,Je ne parle pas français. See tähendab, et ma ei oska prantsuse keelt.'''' (lk 173)

''Kuid see oleks nagu haarata kinni loojanguvalgusest ja paluda, et ta ei kaoks hämarusse.'' (lk 247)

''Ja kui ma saaksin, kui ma teaksin saladust, siis teeksin teisiti iga hetke iga sekundi. Sa saad ühe võimaluse. Sul on üks võimalus ja sa isegi ei tea, millal ringi pöörlemise asemel jääb kõik lihtsalt seisma ja rohkem ei olegi midagi. Kas te suudate seda uskuda? Veetsin kogu selle aja, kaaludes seda ja kaaludes teist, muretsedes selle ja tolle pärast, elades minevikus ja tulevikus, muretsedes selle pärast, mida see või teine mõtleb, kuid elamata kordagi siin, siin, selles hetkes. Isegi mõistmata, et see hetk on üldse olemas, ning see tabab mind nagu elektrilöök rindu.'' (lk 247)


Pilt: Apollo