teisipäev, 7. november 2017

,,Loomade farm'' (George Orwell, 1945)

Pealkiri: ,,Loomade farm'' / ,,Animal Farm''
Autor: George Orwell (Inglismaa, 1903-1950)
Lehekülgede arv: 112
Tegelased: kult Vana Major, farmer härra Jones, Rebasemetsa Plinkington, Frederick, ronk Mooses, hobused Ristik ja Tümpsa, eesel Benjamin, sead Lumepall, Napoleon ja Kiunats jt, advokaat Vingur, koerad Kellukas, Jessie, Pitsu ja nende pojad, lambad, kanad, haned...
Tänapäev, 2003

''Karjafarmi talu''. Talud nagu kõik teisedki - peremees härra Jones toidab, söödab, karjatab loomi. Tema otsustab ka seda, kes loomadest lihuniku juures hukka saavad. 
Nagu võiks aru saada, siis loomadele see ei meeldi, kui nemad teevad tööd ning inimesed nende üle otsustavad. 
Seega algatab kult Vana Major jaanipäeval ülestõusu, kus loomad rajavad talu animalismi peale üles.  See tähendab, et loomad asuvad valitsema. Kult ise sureb paar päeva hiljem, kuid teised loomad kihutavad Jonesi farmist välja. Talu nimeks saab ''Loomade farm'', mis põhineb lausel: ,,Kõik mis käib kahel jalal, on vaenlane,'' ja kõik loomad on võrdsed. Ükski loom ei tohi kanda riideid, alkoholi juua, tappa teist looma või voodis magada.
Kuid inimesed ei kannata seda, et loomad valitsevad. Nad lähevad Loomade farmi võitlema, kuid kaotavad lahingu. Lahingu nimeks saab Lehmalauda lahing.
Alguses läheb kõik hästi. Farmipoliitika edeneb, korraldatakse meetinguid... Kuna sead olid kõige targemad, siis pandi nemad eesotsa nendeks, kes mõtlesid, kuidas ja mida teha, et ettepanekuid siis farmirahvale esitada. Tüli tekkis sigade Lumepalli ja Napoleoni vahel. Esimene pooldas veski ehitamist, teine mitte. Seega lasi Napoleon lahti suvised koerakutsikad, kellest ta nüüd oli kasvatanud tugevad ja kurjad koerad. Nad kihutasid Napoleoni farmist minema.
Tasapisi hakkasid sead kõike üle võtma - nad hakkasid kasutama raha, elama Jonesi majas, magama voodites, teisi loomi tapma, alkoholi tarbima. Nad hakkasid elama nagu inimesed. Veski siiski ehitati, kõik loomad rügasid, eriti hobune Tümpsa, kes hiljem pensionile jäi ning siis Napoleoni käsul lihunikule viidi. 
Toimus ka Veski lahing, kus loomade ehitatud veski tehti maatasa. Arvati, et seda tegi Lumepall. Kui vaid vähesed, kes mäletasid seda aega, mil Vana Major revolutsiooni algatas, olid farmis alles (peamised Ristik ja Benjamin), said nad aru, et midagi on valesti. 
Siis, peale kõiki neid aastaid, vaatasid nad Jonesi aknast sisse ja nägid, kuidas sead ja inimesed koos kaarte mängisid ja alkoholi jõid. See ei olnud küll see, millest Vana Major kunagi rääkinud oli.

Arvamus raamatust: See raamat pani mõtlema. Teismelistele on raamat kindlasti hea lugeda, sest see oleks nagu sissejuhatus täiskasvanute maailma ja poliitikasse. Seda võib nii ette kujutada - sead on umbes nagu Stalin ja loomad on lihtrahvas. Ehk kutsub see lugu üles inimesi valimistel paremaid otsuseid tegema. 10/10

,,Väljas seisvad loomad vaatasid sealt inimesele ja inimeselt seale ning jälle sealt inimesele, ent juba oli võimatu öelda, kes oli kes.'' (lk 91)


,,Koopia'' (Charlotte Kerner, 1999)

Pealkiri: ,,Koopia'' / ,,Blueprint''
Autor: Charlotte Kerner (Saksamaa, 1950)
Lehekülgede arv: 166
Tegelased: Siri Sellin, Iris Sellin, Mortimer G. Fisher, Thomas Weber, Daniela Haussman, Janeck/Janne, Kristian, Katharina Sellin, klaver Mr. Black.
Steamark, 2001

Kuulus pianist Iris Sellin põeb üht rasket haigust. Tal pole lapsi. On vaid kontserdid, tema manager Thomas Weber, ema Katharina Sellin. Ta pöördub arst Mortimer G. Fisheri poole, et too teda klooniks. Ta ei soovi saada last, kes midagi ei oska. Ta tahab oma oskuseid pärandada. Selleks on vaja Irise täpne DNA kloonida. See saab teoks ning varsti ongi Irisel laps Siri. 

Kuna Iris annab kontserte edasi, siis lapsepõlves hoolitseb Siri eest peaaegu alati lapsehoidja Daniela ning nad mängivad koos tema poja Jannega. Ta on kurb, et ema pole. Ta aina kasvab ning nad Jannega käivad kiriku salakäikudes uudistamas. Janne kingib talle kassi. 

Iris ei saa seda lubada. Milleks nad Siri loonud olid? Et ta saaks sama kuulsaks pianistiks, kui tema ema. Nad annavad kassi ära ning Iris tutvustab Sirile kontsertklaverit, mille taga veedab Siri nüüd enamuse oma ajast. 

Irisel käivad tihti külas mehed, seda ainult siis kui Siri magab. Aga Sirile hakkab meeldima üks mees Kristian, kes on ema üks silmarõõmudest. Nad veedavad koos ühe öö.

Iris ja Siri lähevad järjest enam ühtemoodi. Tänavatel aetakse neid segi. Isegi Irise haige ema ajas nad segi. Siri vihkab oma eka't selle eest südamest, et ta on ta monstrumiks loonud. Samas ta armastab teda kõige rohkem siin maailmas. 

Tema esimene kontsert ebaõnnestus. Ta kolib kodust ära Janne juurde ning muudab oma välimust. Tekivad suured vaimsed kahjustused. Ta hakkab tegema teise kunsti liigiga - maalimisega. Eka käib teda vaatamas, kuid Siri ei lähe koju tagasi.

Siis Irise seisund halveneb. Siri käib teda siiski vaatamas, kuid pikapeale ei tunne Iris teda enam ära. Kuni ühel päeval ta sureb. Siri vihkas teda, kuid kuidas ta peaks nüüd ilma temata elama? Ilma oma eka'ta? 

Arvamus raamatust: See on üks mu lemmikutest! Kui ma ennast sellisesse olukorda paneksin, siis oleks mul ka ikkagi üpris paha tunne. Siri oli siiski järjekorras teine, mis sest, et nad olid ÜKS, nagu tervik või nii. Raamatu mõte oli vapustav. See oli selline sügav teos, mis sisaldas peotäiega väljendeid, mille tähendust ma ennem ei teadnud. Siri tundeid oli ülimalt emotsionaalselt kirjeldatud, tundus nagu oleksin ise nende elu keskmes. 10/10


,,Kas kõik on hulluks läinud ja ainult tema mitte, või vastupidi? ,,Kas te teate lauset, mida minu ema eriti hea meelega tsiteeris?'' küsis Siri. ,,Ei? Sigadel ja heliloojatel on üks ühine omadus, surnult on nad kõige rohkem väärt.'' Roger Wimmer naeris liiga kõvasti.''



Inglisekeelne variant. Pilt: www.priyankareads.com

,,Vabandust, aga mis asja?!'' (Ene Sepp, 2016)

Pealkiri: ,,Vabandust, aga mis asja?!''
Autor: Ene Sepp (Eesti, 1991)
Lehekülgede arv: 224
Tegelased: Jane, Helen, Carmen, Jelena, Jane isa Tom, Jane ema, Silvia, Siret, Kristiine
Tänapäev, 2016

Raamat räägib Janest, kellel on praegu veel täiesti tavaline elu. Kuigi Jane elab isa juures, sest tema ema ja isa elavad lahus, on ta vanemad siiski väga head sõbrad. Ühel päeval, kui Jane koos sõbrannade Heleni, Carmeni ja Jelenaga lõunat söövad, helistab talle ema, et tüdruk tuleks kohe peale kooli koju, tal on vaja temaga rääkida. Jane mõtles kohe kõige hullemat - mõni jube haigus või äkki tahavad nad isaga jälle kokku kolida? Janele ei meeldinud see mõte. Talle meeldis kõik nii, nagu praegu oli.

Koju jõudes sai Jane teada, et ta ema on lesbi ning tema uus kaaslane on üks naine Silvia. Ta ei saanud aru, miks just tema ema ning miks ta seda varem talle öelnud ei olnud? Jane oli ema peale väga pahane ning ei rääkinud temaga üldse. Ta ei tahtnud ka, et teised koolis teada saaksid, sest sellega kaasneks kanapeer narrimine. Siiski saadi teada. 

Kõige hullem oli see, et suhted nelja sõbranna - Jane, Heleni, Carmeni ja Jelena vahel halvenesid selletõttu. Kes ei pidanud seda sobivaks usu pärast, kes oli lihtsalt solvunud, et talle ei räägitud. Lisaks narriti Janet kohutavalt klassiõdede- ja vendade poolt. Kõige julmemad olid Siret ja Kristiine. 

Kui nelik aga jälle ära leppis, siis hakkasid nad koos narrijate vastu võitlema ning kõik sai korda. Ka Jane ning tema ema suhted paranesid. Jane kohtus ka Silviaga ning tema blogijast tütrega. Silviaga neil erilist sidet ei tekkinud, kuid Janest ja Silvia tütrest said head tuttavad.

Arvamus raamatust: Ma vist peaksin hakkama mingeid muid raamatuid lugema - ainult koolikiusamine ja teismeliste mured. Aga see raamat oli selline nii ja naa. Ega ta midagi erilist ei olnud. Labane oli see, et üks nendest tüdrukutest selle peale, et Jane talle esimesena ei rääkinud oma ema lesbiseiklustest, nii hullusti solvunud, et ei rääkinud temaga. Vahepeal tundus mulle, et need tegelased ei ole 13-aastased, vaid natukene vanemad. Selline mõte oli küll peas, et nad on kuskil 14-15 aastat vanad. 5/10

,,Ja siis see lõppes. Kristiine pööras pilgu ära, tema järel ka Siret ning jätkasid poolelijäänud teema arutamist: kas üks Eesti näitleja on siis seksikas või ei ole.''


pühapäev, 27. august 2017

,,Ütle mulle kolme asja'' (Julie Buxbaum, 2016)

Pealkiri: ,,Ütle mulle kolme asja''
Originaalpealkiri: ,,Tell Me Three Things''
Autor: Julie Buxbaum
Lehekülgede arv: 192
Päikese Kirjastus, 2016

Jessie kolis koos enda isaga Chicagost isa uue naise juurde Los Angelesse, kus ta hakkas käima Wood Valley erakoolis. Aga tema elu ei läinud sel hetkel just kõige paremini - ta pidi lahkuma oma parimast sõbrannast Scarlett'ist, ta elab ühe katuse all kasuvenna Theoga, kellega nad üksteist vihkavad, isa ei pööra Jessie'le enam üldse tähelepanu, koolis ei ole ta sõpru leidnud ning ta tunneb siiani puudust oma emast, kes kaks aastat tagasi suri. 

Jessie peas liiguvad juba kooli esimesel nädalal mõtted, et lendaks tagasi Chicagosse Scarletti juurde kuid siis kirjutab talle e-maili keegi Keegi/Eikeegi ehk KE. Ta toetab Jessiet uues koolis palju, kuid tahab jääda anonüümseks. Tänu KE-le leiab Jessie endale sõbraks Dri ja kuna tal on hakanud nüüd paremini minema, ei jää ta märkamatuks ka Gemile, kes hakkab teda kiusama. Tuttavaks saab ta ka Ethaniga, kes on inglise keele projektis Jessie partner. Poiss ei jäta Jessie't külmaks. 

Jessie mõtleb, et ta võiks kooli kõrvalt ka tööd teha, seega leiab ta endale töö ühes raamatupoes. Seal kohtab ta aga Liamit, kes on raamatupoe omaniku poeg ning laulja kooli bändis, kus lööb kaasa ka Ethan. Jessie on rõõmus oma töö üle, kuid samas see tõstab Gemi raevu Jessie vastu, sest Liam on Gemi poiss-sõber ning ta jättis Gemi Jessie pärast maha. Ka Dri'le meeldib Liam. 

Kodus on Jessie'l asjad õnneks paremad. Nad saavad Theo'ga hästi läbi ning ka isa on Jessie'ga rohkem suhtlema hakanud. Rachel, Jessie kasuema, ostab talle pileti tagasi Chicagosse, et ta saaks Scarlett'ile külla minna - seal ei ole asjad nii nagu varem, algselt tundub, et tüdrukud on lahku kasvanud kuid siis leiavad nad taas ühise keele.

Siiski tahab Jessie väga teada, kes on Keegi/Eikeegi. Kes on see, kellega nad iga päev messengeris jagavad kolme asja enda kohta? Tema variandid on Caleb, Liam ja Ethan. Lõpuks, Chicagost tagasi olles, lepivad nad lõpuks KE-ga kokku, et nad kohtuvad üksteisega. 

Juhtub, et Liam satub just nende kokkusaamisel sinnasamasse kohta, kuid siis ilmub sinna Ethan. Jessie saab teada, et Ethan on KE ning nad räägivad seal laua taga veel pikalt.

Arvamus raamatust: Väga hea raamat. Lahe oli lugeda neid ebatavalisi/juhuslikke ''kolme asja'', mis Ethan ja Jessie üksteisele kirjutasid. Mulle meeldis see, kuidas Theo ja Jessie ühekorraga lihtsalt hakkasid paremini läbi saama ning rääkisid üksteisega, kuidas neil päeval läks. Neil oli lõbus. 10/10


Foto: www.apollo.ee

,,Vampiiripäevikud: Võitlus'' (L.J. Smith, 1991)

Pealkiri: ,,Vampiiripäevikud: Võitlus''
Originaalpealkiri: ,,The Vampire Diaries: The Struggle
Autor: L. J. Smith
Lehekülgede arv: 223
Varrak, 2011

Esimese raamatu lõpus läks Elena kalmistule Damonit otsima. Kalmistul räägib Damon Elenale sellest, kuidas ta saaks maailma valitseda ning igavesti elada, kuid ei ütle, kus on Stefan. Elena jookseb kalmistult ära ning ta jääb metsa magama. Sealt leiavad tüdruku Meredith ja Bonnie.
Tänu Bonniele, täpsemalt tema selgeltnägija võimetele leiavad nad Stefani ning Elena annab Stefanile juua oma verd.
Samal ajal sepitsevad Caroline ja Tyler plaani, kuidas Elenat ja Stefanit alandada. Selleks varastas Caroline Elena päeviku. Elena jõuab sellele jälile ning nad lähevad Meredithi ja Bonniega Caroline'i majja seda otsima. Nad jäävad peaaegu vahele, Elena ronib rõdule ning Damon päästab ta.
Hiljem näeb Elena Damonit ka kodus õhtusöögil. Õhtusöögile kutsus Damoni Elena tädimees Robert, kes kohtas teda juhuslikult.
Sel öösel vahetab Elena verd ka Damoniga ning nad sõlmivad ühe kokkuleppe, mida ta Stefani eest varjas, teades, et ta vihaseks saab.
Ühel õhtul, Fell's Churchi aastapäeval, tunneb Elena, et torm tahab teda kinni püüda ja miskit kohutavat on tulemas ning ta tahab ületada üht silda, et põgeneda. Tema parimalt sõbralt Mattilt laenatud auto aga kukub vette ning Elena upub.

6.5/10


Pilt: www.varrak.ee

LUGEMISPÄEVIK 7. KLASSIS

Raamatute arv kokku: 6 + 1 (,,Krabat'') (eelmine aasta: 18 + 1)
Raamatute lehekülgede arv kokku: 1 987 (eelmine aasta: 5 464)

Postituses ,,Lugemispäevikusse kirjutamine 6. klassis'' kirjutasin ma 7. klassi eesmärgiks, et loen vähemalt 30 raamatut. Ma ei valeta, 7. klassis ei pühendunud ma täielikult koolile ning lugemine jäi täitsa unarusse. Kahetsen seda, kuid enam pole midagi teha. Sellel aastal tahaksin lugeda vähemalt 20 raamatut.

Sellest postitusest edasi kirjutan juba 8. klassi arvestusse minevaid raamatuid.

esmaspäev, 21. november 2016

,,Õnnelik prints'' (Oskar Wilde, 1990)

Pealkiri: ,,Õnnelik prints''
Autor: Oskar Wilde
Lehekülgede arv: 187
Perioodika, 1990

Valik Oskar Wilde muinasjutte.

Muinasjutt pealkirjaga ''Õnnelik prints'' räägib loo pääsukesest ja Õnneliku Printsi kujust. Pääsuke on rändamas Egiptusesse kuid prints palub teda enda juurde jääda ning abi vajavatele inimestele enda küljest väärisasju viia. Pääsuke jääbki ning nad aitavad inimesi seni, kuni prints on täiesti väärisasjadest tühi. Pääsuke lubas igaveseks printsi juurde jääda ning seejärel külmus ta surnuks.

Arvamus raamatust: Raamatu muinasjutud olid õpetlikud ja tagamõttega, nagu muinasjutud tihtipeale ikka aga need olid väga südantsoojendavad ning õpetasid erinevate tegude tagajärgi jne