teisipäev, 31. mai 2016

Täht teises taevas (Kadri Aadma, 2015)

Pealkiri: ,,Täht teises taevas''
Autor: Kadri Aadma
Lehekülgede arv: 231
Tänapäev, 2015

Raamat räägib 21-aastasest Samanthast, kes kaotab õnnetuse tagajärjel oma mälu ning ka vanemad ja elukaaslase. Tüdruku onu Karl võtab ta enda juurde ning nad lähevad paariks päevaks onu töö tõttu soojale saarele puhkama. Seal kohtab ta üht poissi Jali ning paari päevaga nad armuvad täielikult. Kuid siis peavad nad mõlemad minema oma teed. Samantha langeb depressiooni, kuni tema ukse taha ilmub keskkooliaegne kallim Fred. Ta aitab Samanthal meenutada ning tüdrukul tuleb peaaegu terve tema elu uuesti meelde. Samantha rääkis Fredile ka Jalist ning ta lubas aidata tüdrukul Jal leida. Jali antud telefoni numbrit ei ole registris ning nad on juba lootuse kaotanud kuid Fred tutvustab Samanthale bändi ''Raven'', mis oli kunagi olnud tema lemmik. Samantha tunneb bändi liikmetest ära Jali ning temaga koos saarel olnud sõbrad. Ta oli kohtunud oma lemmikbändiga, nendega aega veetnud kuid ei teadnud isegi, et poisid kuulusid tema lemmikbändi. 
Fred viib Samantha Inglismaale Raveni kontserdile, kuid enne seda saab Samantha teada, et tema onu proovib kätte saada Samantha vanemate pärandust. Kuid sellele tal polnud siis aega mõelda. Ta soovis ainult, et saaks Jali näha. Ta oli koos Frediga kontserdil, ning tundus, et ta ei saagi Jaliga rääkida kuid kui terve saal oli tühi, palus turvamees tüdruku endaga kaasa. Üks poistest oli Samantha ära tundnud. Nad rääkisid Jaliga ning tundsid, et peavad kokku jääma ning liiguvad päev korraga. Samantha leppis ära ka oma onuga.

Arvamus raamatust: Selles raamatus oli väga palju välismaist ning väga hästi oli kirjeldatud loodust sellel saarel. Pildid hakkasid silme ees jooksma. Isegi kui seal vahepeal midagi erilist ei toimunud, siis peategelase mõtteid ja tundeid olid ka väga huvitavad lugeda. Natuke naljakas, et see Fred järsku kuskilt Samantha ukse taha ilmus aga muidu oli see raamat väga kaasahaarav ning sai kiiresti läbi, nagu kõik head raamatud. 9/10



Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee

laupäev, 21. mai 2016

Luuseri päevik 3: Lood mitte kuigi andekast poptähest. (Rachel Renée Russell, 2014)

Pealkiri: ,,Luuseri päevik 3: Lood mitte kuigi andekast poptähest''
Originaalpealkiri: ,,Dork Diaries 3: Tales From a Not-So-Talented Pop Star''
Autor: Rachel Renée Russell
Lehekülgede arv: 310
Sinisukk, 2014

,,Luuseri päevikute'' kolmas osa räägib Nikki Maxwellist, kes kolm kuud tagasi uude erakooli, mille stipendiumi sai ta tänu sellele, et tema isa läks sinna kooli putukatõrjujaks. Kuid sellest teab vaid Nikki kooli NLP kamba (Nunnud, Lahedad, Popid) juht MacKenzie Hollister, kes on kooli kõige ülbem ja kiuslikum tüdruk. MacKenzie teeb kõik, et Nikkil halvasti läheks.
Koolis on ka palju prussakaid, mille MacKenzie on lahti lasknud, et Nikki isa tuleks kooli neid tõrjuma. Nikki läheb seega direktori juurde, et teda narrima ei hakataks ja ütleb, et ta isa ei saa tulla, kuna tal on palju tegemisi, et kõik teda narrima ei hakkaks. 
Aga kuna koolis on tulemas talendišõu, siis meelitas MacKenzie Chloe ja Zoey enda tantsugruppi ning Nikki jääb täiesti üksinda, ka sellepärast, et ta alguses ütles, et ei osale Chloe ja Zoeyga šõul kuna MacKenzie võib kõigile rääkida, et ta sai stipendiumi tänu sellele, et ta isa on kooli putukatõrjuja. Nikki on kurb ning tema postkasti ilmub kooli õppemaksu arve, mida tegelikult ei oleks tohtinud olla, kuna ta sai tasuta stipendiumi. Ta teab, et talendišõu auhinnad on esinemine kuulsas saates ja ka palju muud - sealhulgas kooli stipendium. 
Nikki riputab kooli seintele plakateid, et otsib oma uude bändi liikmeid. Kuid mitte keegi ei ilmu katsetele ja varsti saab ta teada, miks - sest MacKenzie oli plakatitele kirjutanud, et katsed jäävad ära. Siiski küsiti, miks Nikki katsed ära jättis ning paljud tahtisid ikkagi bändi tulla. Seega hakatigi tegema proove, kuid puudu oli trummimees. Üks poiss bändist ütles, et teab ühte tüüpi, kes hästi trumme mängib. Selleks osutus Brandon, Nikki silmarõõm. Nad tegidki nad koos proove ja ka Chloe ning Zoey said aru, et MacKenzie oli tegelikud nad oma tantsutüdrukuteks lihtsalt meelitanud ja otsustasid siiski oma parima sõbranna kasuks. Nikki bänd kirjutas laulu ning pääsesid edukalt, kuigi mõndade viperustega, talendišõu päeval lavale. 
Seekord nad siiski šõud ei võitnud, kuigi žürii ütles, et hilisem esinemine saates on algajatele aga kuna Nikki bänd oli nii hea, siis saavad nad juba kohe saates esineda. Nikki õnneks sai ka tema muretsemine stipendiumi suhtes läbi - selle kirja oli saatnud MacKenzie. 

Arvamus raamatust: See raamat oli naljakas. Nikki on väga hea fantaasiaga ning seda on naljakas lugeda, kuidas ta kogu aeg üle mõtleb ja mis äpardused kõik on välja mõeldud selle raamatu jaoks. Seda raamatut oli ka väga hea lugeda kuna kiri oli piisava suurusega ning muidugi andsid palju juurde ka humoorikad joonistused. Muidu rääkis see tüüpilisest elust, kus on palju muresid kuid nendest muredest saab alati üle. Tahaksin lugeda ka neid teisi raamatuid. Kui ma selle raamatukogust laenutasin, siis ei pannud ma tähelegi, et see on kolmas osa. 8/10

Foto: www.rahvaraamat.ee 

teisipäev, 19. aprill 2016

Praktiline nõiakunst (Reeli Reinaus, 2013)

Pealkiri: ,,Praktiline nõiakunst''
Autor: Reeli Reinaus
Lehekülgede arv: 340
Varrak, 2013

Keiti on hakanud huvitama esoteerika. Ta joob taimeteesid, teeb erinevaid energiarituaalne ja reisib erinevate reaalsuste vahel. Tema hea sõber Mark on kogu aeg temaga ning muretseb tema pärast kui ta leiab Keidi transist. Keit kohtub transsides Erikuga, kes oli kunagi tema poiss-sõber. Erik ja Andre mõlemad õppisid USA ülikoolis ja neid valiti ühe salapärase grupi liikmeks. Nendest said paarilised ja nad pidid täide viima ka kriminaalseid tegusid. Nende viimane tegu oli tappa aselinnapea. Seda nad aga ei teinud ja põgenesid Mehhikosse. Seal sattusid nad nägijate maja juurde, kuhu jäid pikemaks ning omandasid üleloomulikke võimeid. Kuid Andre reedab Eriku ja salapärane grupp võtab ta kinni. Kuid Erik omandas hüpnoosivõime, tänu millele ta surmast pääses. Kuid siis võetakse sihikule Keit. 

Arvamus raamatust: Tegelikult ei saanud ma sellest raamatust eriti midagi aru. Ühes peatükis oli üks tegelane ühes kohas, teine tegelane teises kohas ja siis olid nad kaks koos ja siis oli hoopis mingi kolmas tegelane. Raamatu keskel-lõpus sain juba natukene aru mis toimub aga ega päris täpselt ikka ei mõistnud, või lihtsalt ei viitsinud mõista. See kõik ajas mind väga segadusse. Iseenesest on paralleelmaailmade, energiate ja nõiduse teema hea aga see raamat ei ole minu lemmikute seast. 5/10


Pilt võetud: www.varrak.ee

neljapäev, 31. märts 2016

Minu Kennedy (Stig Rästa, 2015)

Pealkiri: ,,Minu Kennedy''
Autor: Stig Rästa
Lehekülgede arv: 205
Rasta Meedia OÜ, 2015

Raamatus räägib Stig oma elust kuni tänaseni. Näiteks lasteaiast, sõpradega hängimisest, alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, Rock Hoteli transaks olemisest, bängitegemisest, terviseprobleemidest, Eurovisioonist ja palverännakust Hispaanias. 

Arvamus raamatust: Selles raamatus on kõige rohkem roppe sõnu nendest raamatutest mida lugenud olen. See oli veidi tavatu aga muidu väga lahe! Mulle see raamat meeldis. Minu arust on ta väga tubli, et ta sellise raamatu avaldas ja nii avameelselt oma tervisest jne rääkis. Jällegi oli vägev lugeda põnevaid lugusid, mida oli siin raamatus palju. Eriti sain naerda raamatu lõpus, kus Stig rääkis palverännakust Hispaanias. Kindlasti on see ka väga õpetlik narkootiliste ainete suhtes, et mis võivad olla tagajärjed. Raamat on meelitanud ennast lugema väga palju lugejaid ning ma arvan, et see on lugemist ja ostmist väga väärt! Soovitan seda lugeda. Tema raamat on minu esimene elulooraamat ja isegi koos autogrammiga! 10/10


Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee

Ervin Abel. Siin ma olen. (Kirsti Vainküla, 2010)

Pealkiri: ,,Ervin Abel. Siin ma olen.''
Autor: Kirsti Vainküla
Lehekülgede arv: 208
Menu Kirjastus, 2010

Raamat räägib kuulsaimast Eesti näitlejast, kes sündis Rakveres. Tema hüüdnimedeks olid kooliajal näiteks Aabli-Toddi ja Sibul. Kooliteed alustas ta ka Rakveres kuid keskkooli ei lõpetanud. Ta asus õppima 1949. aastal Moskva teatrikoolis ning kohtus seal oma tulevase abikaasa Astaga. 
Ervinile meeldis juua äädikat. Nad kolisid kokku ja varsti sündis neil tütar Tiina. 1953. aastal alustas ta töötamist Tallinna Draamateatris. Seal alustas ta ''Kevade'' Kiire mängimist näitemängudes, kelle tegelaskuju mängimiseks hakkas ta jälgima inimesi, kuni leidis õige karakteri Kuku klubist. Tal oli komme ka teistelt võlgu võtta ning hästi palju isegi võõrastele inimestele välja teha. 
Draamateatris armus Ervin Tamarasse, kellega nad 1966. aastal ka kokku kolivad. Samal aastal lahkub ta Draamateatrist, kuigi talle tehakse palju häid pakkumisi, et ta sinna jääks kuid siiski otsustab ta Filharmoonia kasuks, kus töötas oma elu lõpuni. Draamateatris töötas ta kokku 13 aastat. 1966. aastal hakkab ta tegelema estraadiga. Sündis poeg Margus ja Sulev Nõmmikuga tehti palju filme ja telesarju - näiteks ,,Viini postmark'' ja ,,Mehed ei nuta'', mis oli Abeli esimene koostöö Lia Laatsiga. Siis valmis ka ,,Kevade'' film, kus Ervin oma vanuse tõttu Kiirt ei mänginud kuid see-eest küll Kiire papat. Nõmmikuga valmis ka telesari ,,Vaata Kööki!'' ehk ,,Kiek in de Kök'', ,,Noor pensionär'', ,,Suvi'' ning ,,Siin me oleme'', mis alguses sai väga suurt kriitikat, kuid tänapäeval on väga hinnatud Eesti film. 1977. aastal sõlmiti leping ja võtted kestsid juulist septembrini Muhumaal, Koguval, Nuka talus. Filmi algne nimi pidanuks olema ,,Tulen aga jälle''. 
Varsti hakkas Ervini tervis halvenema ning nad läksid arstile. Avastati, et tal on maovähk, nagu tema isalgi. Tehti küll operatsioon ja Ervini tervis paranes, valmisid isegi mõned tükid kuid siis tervis halvenes ja 16. märtsil 1984 Ervin suri. Tema partner Nõmmik suri 1992. aastal. Raamatu lõpus räägivad isast Kersti ja Margus Abel ning leiab ka näitleja enda lemmikretseptid ja ütlemised.

Arvamus raamatust: Seda raamatut oli väga põnev lugeda - kirjeldas erinevaid naljakaid juhtumeid ning üldse olid kõik sündmused täpsed kuid mitte nii täpsed, et haigutama ajab, vaid normaalselt ja põnevalt. Kirjeldati ühiseid reise, erinevate filmide tegemist ja isegi tema lapsepõlvest sai sealt päris palju teada. Mulle meeldis väga ka see, et sai üldiselt teada näitlejate elust 20. sajandil, st. kus nad õppisid, kuidas filme tehti, kuidas üldse kogu elu teatris käis... Nüüd olen hakanud lugema Sulev Nõmmiku elulooraamatut, kuid see on veidi teistsugune, seal on kõik võib-olla liiga täpselt kirjutatud. Mulle see raamat väga meeldis! 10/10 

Pilt: www.ellu.keskraamatukogu.ee


neljapäev, 29. oktoober 2015

Printsessi päevikud II - Printsess avalikkuses (Meg Cabot, 2001)

Pealkiri: Printsessi päevikud II - Printsess avalikkuses.
Originaalpealkiri: The Princess Diaries, Volume II - Princess in the Spotlight
Autor: Meg Cabot
Tõlkija: Mari Kelve
Lehekülgede arv: 213
Varrak, 2002

Mia sai teada, et tema ema Helen on rase nin hakkab seega tühjendama külmkappi kõigest ebavajalikust ning ebatervislikust, mida ta ema sööb, sest ta ise on ju taimetoitlane. Kuid samal ajal planeerib Grandmere Miale intervjuud Beverlyga Bellavere'iga(?), Ameerika kuulsaima intervjueerijaga. Kuid Mia ütleb salvestusel asju, mida ta üldse ei peaks ütlema. Näiteks seda, et ta ema on rase, nende kooli õpetaja Hill käib tunni ajal õpetajate toas ja jätab klassi terveks tunniks üks, lisaks ütleb ta, et Mia ja tema sõbrad on nohikud, kes ei suhtle kisakooritüdrukute ja spordipoistega. 

Intervjuu avaldub ja Miale hakkab telefonikõnesid tulema hordide viisi. Ta läheb oma sõbrannade Lilly ja Shameekaga tülli (eelkõige Lillyga). Lillyle ei meeldinud, et Mia neid nohikuteks märgistas ja ei öelnud talle, et BEVERLY teda jntervjueeris. Shameeka isa aga tahtis Shameekat Hilli pärast teise kooli panna. Ainult Tina Hakim Baba oli õnnelik, et Mia teda intervjuus mainis. 

Kuid Mia on õnnelik, et keegi salajane on talle hakanud e-kirju saatma, kuid pahane on ta sellepärast, et isik ei ütle, kes ta on kuigi Mia loodab, et see on Lilly vend Michael. 

Hr. Gianini teeb Helenile abieluettepaneku ning Grandmere hakkab planeerima pulmi 300 GRANDMERE tuttavaga, kellest Helen ja Gianini tunnevad vaid 4-5 inimest. Grandmere planeerib pulmi Halloweeni peale, millal ka Gianini ja Helen tahtsid oma pulmi pidada aga ainult raekojas ja lähedaste inimestega. Mia on mures ka sellepärast, et ta ei saa Halloweenil minna sõpradega vaatama Rocky-Horrorit. Aga ta nii väga tahtis minna, sest teda kutsus Michael!!

Pulmapeo alguses ütles Mia paps, et pruut ja peigmees pidid lahkuma ja pulmad jäävad sel päeval ära, kuid kõik siiski sõid ja tantsisid koos. Helen helistas Miale ja ütles, et nad sõitsid Gianiniga Mehhikosse ja abiellusid seal. Lähedastega teevad nad väikese peo siis, kui nad on koju jõudnud. Mia läks Rocky-Horrorit vaatama koos oma James Bondiks riietunud ihukaitsja Larsiga. Kinos istus Mia Michaeli ja Kenny vahel, kes mõlemad teda filmi ajal vahepeal vaatasid. Hiljem õhtusöögil sai Mia teada, et kirjad oli saatnud Kenny. Ning ta kutsus Mia välja. Kui nad hakkasid tagasi limusiini minema, ütles Michael Miale, et ta näeb oma kostüümis (roosa pruutneitsi kleit, sau, kroon) väga hea välja. Mia oli selle üle õnnelik kuid Kennyga pidi ta siiski välja minema... Kahjuks...

Arvamus raamatust: See osa meeldis mulle rohkem kui eelmine. Juba alguses hakkasid toimuma põnevad ning üllatavad asjad. Üldse kõik toimuv on väga geniaalne ning see on raamat, kust ma olen kõige rohkem uusi teadmisi saanud. Veel meeldib see raamat mulle sellepärast, et peamine tegevus toimub Manhattanil! 


pühapäev, 25. oktoober 2015

Printsessi päevikud I (Meg Cabot, 2000)

Pealkiri: Printsessi päevikud

Autor: Meg Cabot

Tõlkija: Piret Orav

Lehekülgede arv: 235

Varrak, 2002

Mia Thermopolis elab ühes Manhattani pööningukorteris koos ema Heleni ja kassi Paksu Louiega. Talle meeldib pidada päevikut ning see on temaga igal pool kaasas, sest ta ema andis talle idee, et ta võiks oma mõtted ja tunded paberile kirjutada, kui Mia neid oma emaga jagada ei taha... Kuid nüüd on tema peamine mure see, et tema ema käib Mia algebraõpetaja Frank Gianiniga, mis on tema jaoks väga nõme.
Mia käib oma parima sõbranna Lilly juures külas kuid talle oma murest ei räägi. Samuti ei räägi ta Lillyle uudist, mille ta ka ise hiljuti teada sai, et ta on Genovia printsess ning ka troonipärija, kuna haiguse tõttu ei saa tema paps, Genovia vürst, enam lapsi. Mia oli šokeeritud ning solvunud oma isa Phillipe ning ema peale, et nad seda varem ei rääkinud. Siis tuleb mängu ka Mia vanaema Grandmerè, kes on nii vastik, et Mia arvab kõiki inimesi kartvat tema kuninglikust soost vanaema. Ka Miale on Grandmerè ebameeldiv. Eriti sellepärast kuna Grandmerè tahtis Miale peale tunde (ja peale algebra järeleaitamistundi) printsessi tunde anda. Miale see kõik üldse ei meeldinud ja ta oli oma pere peale veel vihasem. Siiski said Mia ja tema isa kaubale, et Mia hakkab käima printsessitundides, kui tema paps annetab Greenpeace'ile iga kuu 100 dollarit.
Järjekordses printsessitunnis viis Grandmerè Mia šhoppama. Nad käisid igasugustes poodides, kaasaarvatud Chanel ja D&G kuid lõpuks külastasid nad juuksurit, kes Mia kolmnurksed juuksed tegi veidigi normaalsemaks. Lühikeseks ja blondiks. Lõppude lõpuks läks ta ka Lillyga tülli, sest Mia ei läinud tema teleseriaali ühe episoodi salvestamisele, mis neil plaanis oli ja et Mia lasi omale uue soengu lõigata, ilma, et ta oleks seda Lillyga arutanud.
Siis rääkis Mia internetis Lilly venna Michaeliga, kellesse ta on armunud. Mia ütles Michaelile, et tema ema ja algebraõpetaja käivad kuid kahetses seda kohe peale "saada" nuppu vajutamust. Hommikul teab sellest terve kool, mõtles Mia. Lisaks käib temaga kaasas ihukaitsja Lars. Igal pool! Ja kõik Mia koolist said teada, et ta on Genovia printsess Amelia Mignonette Grimaldi Thermopolis Renaldo.
Siis hakkasid kõik kisakooritüdrukud ja spordipoisid Mia vastu huvi tundma. Isegi Lana Weinberg, kes oli temaga väga vastikult käitunud. Ning Josh Richer kutsus Mia koolipeole. Josh Richer oli Lana poiss-sõber. Kui oli käes peoõhtu, siis oli kooli ümber palju ajakirjanikke ja sagimist. Lars pidi koos Miaga nende seast läbi minema kuid Josh Richer haaras Miast kinni ja nad läksid koos koolimaja ukse ette. Ja seal kõikide fotograafide ees suudles Josh Richer Miat, et saada Teen Magazine kaanele. Mia oli Joshi peale solvunud ja nad läksid tülli. Ülejäänud õhtu tantsis Mia oma sõpradega ja Michael Moscovitziga. Õnneks jäi pilt Joshi ja Mia suudlusest ajakirja kaanele ilmumata, sest mingite maade vahel algas sõda ja see oli iga ajakirja esikaanel.

Arvamus raamatust:
Kui ma seda raamatut lugema hakkasin, siis tundus mulle, et olen seda lugenud aga kui pikemalt mõtlema hakkasin, siis olen lugenud teisi selle autori raamatuid ja need mõlemad sarjad on väga sarnased. Humoorikad ja räägivad lihtsast elust, kus toimub siiski midagi rabavat. 
Peategelane on jällegi naljaviskaja ja selline pabistaja vms. Mulle see raamat väga meeldis kuid see oligi paha lugu, et ta meenutas mulle seda teist raamatut ja miskipärast see ainukesena häiris mind. 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/9.5