reede, 4. september 2015

Harry Potter ja tarkade kivi (J.K. Rowling, 2000) ESIMENE OSA

Pealkiri: ,,Harry Potter ja tarkade kivi''
Originaalpealkiri: ,,Harry Potter and the Socerer's Stone''
Autor: J.K. Rowling
Tõlkija: Krista Kaer
Lehekülgede arv: 264

Harry, kes on 10 aastat elanud enda kurja onu ja tädi majas, hakkab saama palju imelikke kirju, mida esialgu tema onu Vernon lugeda ei luba. Nad põgenevad kirjade eest kaugele, kuid kirjad nagu jälitaksid neid. Kui nad on viibinud juba ühes hotellis ja nüüd onu Vernon nad tormiga ühte mereäärsesse majja vedas, saabus midagi palju hullemat- see oli Hagrid, Rubeus Hagrid. Hagrid rääkis, et Harry peab nüüd esimesel septembril Sigatüüka kooli minema aga Harry ei teadnud sellest mitte midagi. Hagrid oli hirmus pahane onu Vernoni ja tädi Petunia peale, et nad olid terve selle aja Harryle valetanud. Harry teadis, et tema vanemad surid autoõnnetuses ja ka tema sai oma otsaesisel oleva märgi autoõnnetusest, kuid tegelikult oli see hoopis midagi kurjemat. 
Siis otsustasidki nad järgmisel päeval minna kooli jaoks asju ostma- luuda, katelt, võlukeppi, raamatuid... Onu Vernon seda muidugi ei sallinud aga samas oli ta väga kartlik selle maagia ja võlumise ees. See maailm, kust nad asju käisid ostmas, oli hoopis teine maailm. Harryt tervitasid seal kõik ja jäid imetlema, sest ta oli võlumaailmas kuulus selle poolest, et ta beebina Lord Voldemorti käest pääses. 
Kui neil olid asjad ostetud, pidi Harry tagasi onu Vernoni ja tädi Petunia juurde minema. Hagrid kinkis talle kõigepealt sünnipäevaks ilusa valge öökulli, kelle nimeks sai Hedwig. Onu Vernon ei teinud seekord asjast suurt numbrit ja lubas ta isegi septembri esimesel päeval Platvorm 9 3/4 ära viia. Seal ta seda platvormi aga ei näinud kuigi nägi punapäiselist perekonda, kes tundus, et samuti rääkisid Sigatüükasse minekust. Harry küsis nende abi ning sai teada, et peab minema täpselt läbi seina. Siis jõudsidki nad sinna, kus vaja. 
Rongis sõbrunes ta kiiresti selle perekonna lastega- kõige toredam oli Ron Weasley, kuid ka Fred ja George olid toredad. Nende perekonnast oli prefekt Percy ning veel kaks poega- Bill ning Charlie, kes olid juba kooli lõpetanud ja Ginny, pisike tüdruk, kes ei olnud veel kooli läinudki. 
Harry sai maitsta ka erinevaid maiustusi võlumaailmast, sest tema ema ja isa olid talle jätnud suure hulga võlumaailma raha. Ta jagas kõike ka Roniga. Rongis kohtusid nad ka Neville'i ja Hermonie'ga, kes otsisid Neville'i kärnkonna. 
Koolis toimus sõõlamistseremoonia, kus sõõlamiskübar ütles, kuhu majja keegi laps läheb. Valida oli Gryffindori, Hufflepuffi, Ravenclaw, Slytherini vahel. Harry, Ron, Hermonie, Neville said Gryffindori aga Malfoy, vastik poiss, läks Slytherini, kus õppis ka Must Isand, Lord Voldemort. Koolis sai Harry sisse lendluudpalli võistkonda, sai palju sõpru ja vaenlasi. Kõige parimad sõbrad on Ron ja Hermonie. Nendega juhtub veel mitmeid seike.. näiteks arvavad nad, et Severus Snape on Voldemorti poolel ning tahab kätte saada kooli keldris asuvat Tarkade Kivi. Seega lähevadki kõik kolm kooli keldrisse 'Snape'le' järgi. Kuid sealt leiab Harry eest hoopis professor Quirell'i, kes ütles, et Snape tahtis hoopis teada, mis Quirell'il plaanis. Quirell'i kuklas nägi Harry Voldemorti nägu, kes ütles Harryle, et ta annaks kivi, mis oli justkui imeväel ta taskusse sattunud, Voldemorti kätte. Harry ei andnud ja kui Quirell-Voldemort teda puudutas, sai ta meeletult haiget, nii et Harryl oli võimalus joosta. Kuid tema arm valutas nii hullusti, et ta kaotas teadvuse. Järgmisel hetkel ärkas ta arstiruumis. Seal oli ka Dumbledore, kelle käest Harry küsis igasugu küsimusi. Ta ütles, et Tarkade Kivi on hävitatud ning kui Harry sündis, pani tema ema talle tugeva kaitse peale, et Voldemort Harryt tappa ei saaks. Kooli lõpus Dumbledore annab Gryffindori majale tänu Harry, Roni, Hermonie ja ka Neville vapruse eest 160 punkti ja sellest piisas, et nad võidaksid Slytherini eest Majakarika ära. Siis peavad nad rongiga tagasi koju suvevaheajale sõitma ja Harry peab kahjuks naasma oma vastiku onu ja tädi juurde.

Arvamus raamatust: See esimene raamat oli väga hea ning läks ka jällegi väga kiiresti. Voldemortiga võitlemise koht oli selles raamatus väga lühike nagu ka raamat ise. Esimeses raamatus ei ole nii palju detaile aga see on suhteliselt normaalne. Mulle see raamat meeldis ja jätkan kindlasti teiste osade lugemist. Minust on saanud Potteri-sarjade üks suurtest fännidest!! :)

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10







pühapäev, 30. august 2015

Lõpupidu (Heli Künnapas, 2011)

Pealkiri: ,,Lõpupidu''
Autor: Heli Künnapas
Lehekülgede arv: 181
Tänapäev, 2011

Raamat räägib Railist, kes pühendab oma elu kuni lõpuklassini õppimisele ja korvpallile. Kui nende klassi tulevad kaks poissi Marcus ja Roomet, siis Raili enam nii palju aega õppimisele ei pühenda, sest Marcusest on saanud tema boyfriend, ning nad tahavad kogu aeg koos olla. Siis sai Raili teada, et Marcus on vägivaldne, kui ta on alkoholijoobes ning nad läksid lahku. Sel ajal jalutas Raili Roometiga. Marcust ajas see närvi ja nad leppisid Railiga uuesti ära. 
Siis nägi ta, kuidas Marcus ja Roomet ühel peol kaklesid. Raili tahtis teada, mis toimub. Roomet rääkis, et põhikoolis olid Marcus ja Roomet sõbrad ja käisid üksteisel külas, seega teadis Marcus, et Roometil on rahalised raskused ning ta ema on joodik. Marcus pakkus talle töökohta. Alles siis kui nad hakkasid tööd tegema, sai Roomet teada, et see on korteri tühjaksvarastamine. Marcus peksis läbi ka vanamehe, kes seal elas. Nad jäid vahele ning Marcuse isa töötas kohtus, seega pääses Marcus puhtalt ning Roomet jäi kõiges süüdi. Siis nad kohtusid uuesti ja Marcus arvas, et Roomet tahab Railiga jalutamas käies talle kätte maksta. 
Raili uskus Roometit ja jättis Marcuse maha. Marcus läks marru ning ühel peol ütles Roomet, et peab vetsus käima. Ta jäi väga kauaks, ning Raili hakkas muretsema. Siis tulid tema ema ja isa ning ütlesid, et Roomet sattus raskesse õnnetusse. Marcus oli ta järve äärde kutsunud, seal teiste abiga läbi peksnud ning lõpuks oli Roomet järve kukkunud. 
Õnneks tervenes Roomet ning sai eksamite ajaks kooli tulla, küll karkudega, aga ikkagi. Nad pidid kirjutama kirjandi aga poole peal hakkas Roometil rinnus valus ja eksam katkestati. Hiljem sai Raili teada, et Roomet oli surnud teel haiglasse.
Siis lõpetaski Raili klass 36 õpilasega ning Raili nimetas oma lõpukingiks Roometilt seda, et seitsme kuu pärast saab ta emaks.
Arvamus raamatust: See on noorteraamat, kus on jällegi palju vägivalda ja 'suhetedraamat', mis ei ole väga tore, sest see hakkab varsti tüütuks minema. Nii palju raamatuid on sellise teemaga nagu see, küll natuke erinevad aga mõte on ikka suhteliselt sama. See raamat mind eriti seega ei huvitanud või üllatanud, kuid lugesin ta siiski läbi.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/5



Pilt võetud: www.arvustus.com

reede, 28. august 2015

Esmaspäevad (Ele Arakas, 2015)

Pealkiri: ,,Esmaspäevad''
Autor: Ele Arakas
Lehekülgede arv: 280
Tänapäev, 2015

Katariina kolib emaga pealinna ning on väga põnevil, et lõpuks kolis ta emaga maalt linna ja uued sõbrad ning kool ootavad. Kuid asjad ei lähe nii nagu tüdruk lootis. Uues koolis saab temast erak põhiliselt tema riiete ja selle pärast, et ta pole nii rikas kui teised. Kuid ühel õhtul, kui ta kavatses ka ühte klassipidu külastada, juhtus seal jubedaid asju ning ta tuli ära. Õues oli pime ja järsku tundis ta, et keegi jälgib teda. See poiss, kes teda jälgis ilmus eikusagilt ning saatis ta koju. Ka kadus ta eikusagile. 
Sellest ajast peale tunneb Katariina, et keegi jälgib teda kogu aeg. Tuli välja, et poiss, kes ta eile õhtul koju saatis on 20-aastane mees Niglas. Siiski veetis Katariina temaga aina rohkem aega. Kuni Niglas ütles, et ta on vampiir. Siis nad enam ei suhelnud, kuigi mees proovis temaga kogu aeg kontakti saada. Ta isegi tappis vampiiridele omasel moel Katariina toas ühe tema kiusajatest, et tüdruk usuks seda, kes ta on. Katariina ema läks Soome tööle ja ta jäi täiesti üksi. Kuid Katariina hakkas suhtlema ühe poisi Marteniga, kellega nad kogu aeg koos olid. Välja arvatud koolis, kui poiss oli väga endassetõmbunud. Ühel päeval läks Katariina koolist koju ja nägi, et kiusajad kiusavad Martenit. Katariina astus vahele ja tänu sellele sai ise väga hullu teo ohvriks. Marten teda ei aidanud. Katariina sai vihaseks ja lõi Martenit ka omalt poolt. Ta võtab Niglasega ühendust ja Niglas näitab talle oma maailma. Katariina näeb maailmas erinevaid kujundeid ja aurasid. Martenit ei saa ta enam telefoni kaudu kätte ja kodus tema pere ka pole. Siis mõtlebki ta, et laseb Niglasel ennast muuta. Kuid viimasel hetkel mõtleb Katariina ümber ning pääseb.

Arvamus raamatust: Mulle see raamat väga meeldis!!! See on peaaegu nagu Eesti Videviku Saaga. Lugu oli väga põnev ning kirjutatud eesti keeles kuid ingliskeelsete slängidega, mis on ka väga uus Eesti noorteraamatutes minu arust. Raamat võitis noorteromaani võistlusel I koha ning arvan, et "Esmaspäevad" on igati seda kohta väärt!

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10


Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee

Harry Potter ja Fööniksi ordu (J. K. Rowling, 2003) VIIES RAAMAT

Pealkiri: ,,Harry Potter ja Fööniksi ordu''
Originaalpealkiri: ,,Harry Potter and the Order of the Phoenix''
Autor: J. K. Rowling
Tõlkija: Krista Kaer ja Kaisa Kaer
Lehekülgede arv: 856
Varrak, 2003


Harry elas suviti Dursley'de juures- Little Whingingis, Privet Drive maja number 4. Dursley'de perre kuulusid onu Vernon, tädi Petunia ja nende poeg Dudley. Nad vihkasid Harryt kogu südamest. Ühel õhtul kohtusid Harry ja Dudley pargis, kus Harryt ründasid dementorid. Ta kutsus võlukepiga välja patronuse, mis nad minema ajas. Siis läksid nad tagasi majja ning Harryle tuli kiri Võlukunsti ministeeriumist. Kirjas kirjutas, et Harryt oodatakse augustis ärakuulamisele, ta on hetkel koolist välja visatud ja varsti tullakse ning hävitatakse tema võlukepp. Kõike sellepärast, et alaealised ei tohi kasutada võlukunsti väljaspool Sigatüüka kooli. Harry oli segaduses ja vihane, et keegi talle ei rääkinud midagi sellest, mis toimus. Ta pidi ainult uudiseid kuulama, kas on mingit märku sellest, et Lord Voldemort on tagasi ja samuti taluma Siriuse hoiatusi, et ta ei tohiks Dursley'de juurest põgeneda ning lugema ''Päevaprohvetit'' kus mõnitati Harryt jutu pärast, et Voldemort on tagasi. 
Kuid siiski oli Dumbledore ministeeriumis asjad korda ajanud ja sealt tuli teade, et Harry võlukeppi ei hävitata kuid ärakuulamisele oodatakse teda ikkagi.
Ühel päeval läksid Dursley'd majast välja ja ei lubanud Harryl lahkuda. Mõne hetke pärast kuulis ta all samme ja ta otsustas vaatama minna. Seal olid Tonks, Lupin, Moody, Jones ja ka mõned teised võlurid. Nad lahkusid Dursley'de majast Grimmauld Place 12'le, mis on Fööniksi Ordu peakorter. Fööniksi Ordu on salaühing, asutatud Dumbledore poolt ja mille liikmed võitlevad Lord Voldemorti vastu. Sel hetkel kuulusid sinna näiteks Tonks, Moody, Lupin, Snape, Dumbledore, Sirius Black, Hagrid, Weasley'd, Flitwick, Fletcher jne. Sinna olid kuulunud ka Harry vanemad Lily ja James enne surma. Harryle ei räägitud alguses asjadest midagi. Hermonie, Ron, Ginny, Weasley kaksikud ei teadnud ka eriti midagi. Hiljem räägiti talle kõik vajalik ära.
Siis oli käes ärakuulamise aeg. Nad läksid hommikul härra Weasley'ga Saladuste osakonda ning kui Dumbledore poleks sinna tulnud, siis ei oleks arvatavasti Harryt enam Sigatüükas nähtud. Seega jäi Harry kooli edasi kuigi teda kurvastas see, et Dumbledore talle kordagi otsa ei vaadanud. 
Enne kooli nad koristasid veel peakorterit, tülitsesid veidi peakorteri majahaldja Kreacheriga ja pidutsesid, sest Hermonie ja Ron olid määratud prefektideks. 
Kui oli aeg kooli minna, tuli Sirius musta koerana Harryt ja teisi Sigatüüka Ekspressile saatma, sest teda otsitakse taga ja keegi ei tohi teda näha. Kui nad kooli jõudsid, siis ootas neid ees traditsiooniline pidusöök ja sõelamine, mis otsustas millisesse majja mingi laps läheb. Iga erineva maja prefektid pidid hiljem esimese klassi lapsed oma tubadesse juhatama. 
Kui jõudsid kätte esimesed tunnid, oli Harry imestunud ja kurb, et Hagridit õpetamas ei ole ning ka sellepärast on ta vihane, et ministeerium määras mustade jõudude vastase kaitse õpetajaks professor Umbridge'i, kes on väga-väga vastik, sest ta käsib tunnis ainult lugeda ning kui Harry talle Voldemorti osas vastu rääkis, said nendest vihavaenlased. Prof. Umbridge jättis Harry pärast tunde ja ta pidi kirjutama iga päev pärgamendile MA EI TOHI VALETADA, mis samamoodi lõikas selle lause ta käeseljale, nii et see hakkas veritsema. Hermonie tuleb välja ideega, et Harry, kes on mustade jõudude vastases kaitses väga hea, õpetaks kõiki õpilasi, kes soovivad seda Harry juures õppida. Nii tehaksegi ja grupi nimeks saab Koolidirektori Armee. Kuid enne esimest tundi ilmub stendile Umbridge'i kui üleminkvisiitori soov, et ilma temalt luba küsimata ei tohi mingeid huviringe ega gruppe teha. Nad pole kindlad, kas Umbridge teab aga siiski nad viivad plaani ellu ning majahaldjas Dobby soovitab, et nad võiksid tunde läbi viia ruumis, mis ilmub siis, kui sa seda kõige rohkem soovid. Tundidesse ilmub palju õpilasi ja nad õpivad väga hästi. 
Siis hakkab Umbridge tegema arvestusi õpetajate tundide kohta. Ennustamise õpetajal ei lähe väga hästi ja Umbridge peaaegu vallandab ta, kuid Dumbledore on selle vastu. Ka Hagrid on tagasi oma salajaselt reisilt mägedest, kus ta käis hiiglastega kohtumas. Aga kui tal on kartus, et ka teda võidakse vallandada, näitab ta Hermonie'le ja Harryle tema poolvenda, suurt hiiglast Mörri, kelle eest nad peaksid hoolitsema Hagridi äraolekul. 
Ühel öösel näeb ta jälle ühte unenägu, kus ta on Voldemorti madu, ning tapab härra Weasley. Harry hoiab suurema õnnetuse- surma, ära sellega, et räägib sellest kohe Dumbledore'le. Ta sai aru, et tema meel on Voldemortiga üks, ning ta tunneb tema tundeid ja näeb öösel, mida ta teeb ja vastupidi- Voldemort näeb/tunneb Harry omi. Selleks palub Dumbledore, et Harry võtaks oklumentia tunde professor Snape'lt. Harry on aga uudishimulik ja vaatab, mida Snape oma mõttesõelas peidab. Seal näeb ta oma isa, kes kiusab kondist Snape'i. Snape saab sellest teada ja ei ole enam nõus Harryle tunde andma. 
Siis saab Umbridge teada, et Harry annab teistele õpilastele tunde ja läheb temaga direktori juurde. Dumbledore võtab süü enda peale, sest nimi oli Koolidirektori armee. Ja sellepärast peab ta koolist lahkuma. Direktori asemele tuleb direktrissiks Umbridge. Weasley kaksikud ei kannata seda välja ja saadavad korda igasuguseid sigadusi ning lõpuks lahkuvad koolist ja avavad oma pilapoe.
Kuid viiendal klassil, ka Harryl, Hermoniel, Ronil on tulemas TVT-eksamid. Harryl läks enda arvates väga hästi kuid astroloogia eksami ajal nägi ta, kuidas Umbridge saadab Hagridi juurde aurorid teda juhmistama. Hagrid põgeneb ja professor McGonagall viidakse samuti haiglasse, nii et Harryl pole mitte kellegiga oma muredest rääkida. Ta arvas, et need mured mis tal olid on juba liig mis liig aga ta eksis. Ühel ööl nägi ta unes, et Voldemort piinab Siriust. Tal polnud sellest kellegile rääkida peale Hermonie ja Roni. Nad kasutasid Umbridge kabineti kaminat, ainukest kaminat mida pealt ei kuulata ja Harry tahtis seal rääkida Grimmauld Place 12 elanikega, kontrollimiseks, et nendega on kõik korras, aga kedagi ei olnud seal. Ainult Kreacher, kes naeris ja ütles, et Sirius ei tule enam tagasi. Harry sai aru, et ta siiski on Voldemortiga Võlukunsti ministeeriumi Saladuste osakonnas.
Sel hetkel tuli Umbridge sisse ja kõik tema kaasosalised olid samuti kinni võetud. 
Hermonie ütles, et nad rääkisid Dumbledore'ga relvast Võlukunsti ministeeriumi vastu. Umbridge tahtis relva näha. Nad hakkasid kolmekesi metsa poole minema. Selle metsa poole, kus elas Mörr.  
Siis kohtusid nad kentauridega, kes viisid Umbridge minema. Harryt ja Hermoniet nad ei puutunud. Nad kohtusid Roni, Luna, Ginny ja Neville'ga, kes olid minema pääsenud. Siis pidid nad kuidagi Võlukunsti ministeeriumisse saama. Nad hüppasid testralide, lendavate hobuste, selga ja asusid teele. Ministeeriumis ei olnud kedagi ja nad läksid sinna, kus Harry oli läinud unenäos. Nad leidsid sealt Voldemorti ja Harry nimelise ettekuulutuse ja siis tulid surmasööjad, Voldemorti käsilased. Nad tahtsid kätte saada ettekuulutust ja siis algas võitlus. Tuli välja, et Voldemort oli Harry mõtetega mänginud ja Siriust ei olnudki seal. Ta tahtis ainult ettekuulutust kätte saada ja keegi peale Harry või Voldemorti ei saanud seda kätte. Sirius, Lupin, Moody, Tonks ja Dumbledore tulid Harryle ja teistele appi võitlema. Sirius suri. Ettekuulutus purunes. Harry läks Bellatrixile järgi, et kätte maksta enda ristiisa eest. Seal oli ka Voldemort ja Harryle tuli appi Dumbledore. Voldemort ja Bellatrix põgenesid ning Võlukunsti ministeeriumi juhataja hakkas nüüd uskuma, et Voldemort on tagasi. 
Sigatüükas rääkis Dumbledore Harryle ettekuulutusest, Snape'ist ja kõigest, mis oli rääkimata jäänud. Harry oli kurb ja vihane kuid hiljem sai ta ka Dumbledore'st aru. St. et miks ta ei vaadanud Harryle otsa jne. Järgnes õppeaasta lõpuõhtusöök, kus kõik lapsed olid rõõmsad, nagu poleks midagi juhtunudki. Harry oli kurb ning ta ei võtnud sellest osa. Hommikul ootasid rongijaamas neid Tonks, Moody, Lupin, härra ja proua Weasley ning Weasley kaksikud. Nad tervitasid kõiki ja lõpuks märkasid Dursley'si rongijaamas seismas. Nad pakkusid välja, et räägiks Dursley'dega veidi sellest, kuidas nad Harryga käituvad ning Harryle ütlesid nad, et kui nad temaga halvasti käituvad või Harrylt kolm päeva kirju ei tule, siis tulevad nad kontrollima. Harry läks koos Dursley'dega enda suvekoju, ning nüüd ta teadis miks see vajalik on. Sest tädi Petunia oli Harry ema Lily ainus veresugulane ning seal oli Harry alati Voldemorti juures kaitstud.

Arvamus raamatust: Harry Potteri sarju pole ma ennem lugenud, küll aga on filme vaadatud. Mitte küll kõiki filme aga need filmid jooksevad ikka aeg-ajalt telekast. Kui ma vaatasin, mitu lehekülge selles raamatus on, siis pidin ma peaaegu kreepsud saama. Suvel oli isegi selline nali, et ''noh, on sul siis piibel juba läbi? aeg tiksub.'' :D Alguses küll ei tahtnud see lugemine eriti ladusalt minna, kuigi ka juba algus oli päris põnev aga pärast, viimased 600-700 lehekülge ... läksid juba väga-väga kiiresti. Mul oli isegi kahju, et see lugu nii ruttu otsa sai, sest see oli tõesti väga põnev raamat. Mulle on võlumaailm alati meeldinud ning need sarjad on just mulle mõeldud. Vahepeal tundus, et jätaks mõne lõigu vahele aga muidu oli MUY BUENO!!! Mulle meeldis just see, et Harryl olid nii hoolivad sõbrad ja väga tore ristiisa. Ma olin nii kurb, kui Sirius suri :( Autor oli väga hästi kõik ära seletanud ning kõik loitsud jne olid arusaadavad. Väga hea raamat! Suured tänud J.K. Rowlingule! Ja see pilt käib vägagi minu kohta... 




Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/15



Pilt võetud: www.libplanet.com

neljapäev, 16. juuli 2015

Öö koda: Jahitud (P.C. + Kristin Cast, 2014)

Pealkiri: ,,Jahitud"
Originaalpealkiri: ,,Hunted"
Autorid: P.C. & Kristin Cast
Tõlkija: Kairi Raabe
Lehekülgede arv: 390
Pegasus, 2014

Zoey näeb hirmsat unenägu Kalonast, kes nimetab teda iidseks mullast nukuks, keda Kalona armastab(s) ning kelle kaudu Kalona 1000 aastaks Maasse vangi pandi. Kuid enne unenägu toimus järgnev: kuna Stark lasi Stevie Rae rindu noole, siis Darius võttis selle Zoey abiga välja, kõik läks hästi. Aphrodite krediitkaardiga oli tunnelitesse ka luksusmööbel ostetud ning kõik korda tehtud. Isegi duširuumid olid olemas ning seal palju erinevate lõhnadega dušigeele. Tundus, et elu on ilus ja enam paremaks minna ei saa, sest Zoey leppis ka Erikuga ära. Kuid kui Zoey Eriku juurde läks, siis ilmus nende juurde ka Heath. Ta palus, et ta saaks Zoeyga väljas rääkida. Väljas ilmus puu otsa aga Nefereti näoga kaarnapilaja, kelle Zoey küll elementide väega tappis, kuid kes Zoey südame kohale suure siki-sakilise haaava tegi. Darius küll puhastas selle ära, sidus kinni kuid siiski oli vaja rohkem täiskasvanud vampiire, et Zoey elus püsiks. Seega oli vaja minne tagasi Öö kotta. Varsti oligi must Hummer olemas ning nad sõitsid Öö koja poole. Zoey oli suurtes valudes. Kotta jõudes tervitas neid üks kaarnapilaja(kui ma ei eksi, siis Rephiem oli ta nimi), ta oli õudne kuid inimlikum kui see, kelle Zoey tappis. 
Siis läksid Zoey, Darius, Aphrodite, Shaunee, Erin ja Damien haigetoa juurde. Seal tuli neile vastu Neferet ning varsti ilmus välja ka Kalona. Nad viisid Zoey haigetuppa, kus ta oli teadvusetu. Hiljem ta teeskles teadvusetut, ning kuulas Nefereti ja Kalona plaani maailma vallutada, pealt. Kui ta silmad lahti tegi, oli tema kohal suur kaarnapilaja ning ta hakkas karjuma. Sisse tormas Darius. Edasi oli seal palju kaklusi- küll oleks Kalona Dariuse tapnud, Darius kaarnapilaja tapnud, Stark Dariuse tapnud... Darius saab igatahes suure haava näole ning nad lähevad riideid vahetama. Teel tüdrukute ühika poole näevad nad Starki ühe vastmärgitu verd joomas. Vastmärgitu ei suutnud vastu hakata kuid Darius astus tüdruku kaitseks välja. 
Kui sõbrad on jälle koos, lepivad nad kokku, et homme on Öö kojast minek.
Siis lähevad kõik magama, sest on vaja koguda energiat elementide väljakutsumiseks. Zoey näeb unes jälle Kalonat aga kui ta ärkab, märkab ta toas Starki. Nad räägivad ja Stark ütleb, et kui keegi(parem oleks poiss) Zoeyga koos ühes voodis magab, ei saa Kalona tema unenägudesse tulla. Niisiis Stark magas sel ööl Zoeyga ühes voodis. 
Järgmisel päeval käis Zoey üle pika aja tundides ning uuris 'äravõlutuid'. Kõik õpetajad, õpilased olid Kalonast lummatud. Enne viimast tundi ehk ratsutamist kohtub Zoey Starkiga, kes oli oma noole puruks murdnud. Ta vannub Zoeyle, et teenib teda oma elu lõpuni ning on heade poolel. Hetk pärast lubaduse andmist teeb Nyx ta täiskasvanud punaseks vampiiriks. 
Ratsutamises pidi Zoey vaatama, kas Lenobia(õpetaja) on nende poolel. Ta oligi ja aitas Zoeyl ning ta sõpradel põgeneda. Ratsastati kolm hobust. Zoey lükkas Maa jõuga tamme paigast, et saada väljapääsuuks. Nad hüppasid hobuste selga. Shaunee pani tuleelemendiga talli põlema. Lenobia lasi hobused välja. Ning lahti läks hullumaja. Zoey kamp kiirustas ruttu kiriku keldrisse, kus oli tema vanaema ja õde Mary Angela ehk nunn, keda ta kohtas Tulsa tänavakassides. 
Nendega samal ajal jõudsid ka kaarnapilajad. Ennem olid seal ka vanaema, nunnad, punased vastmärgitud ja kõik kes eelmises tunnelis olid.
Nad manasid ringi ja tänu sellele lähevad Neferet, Kalona ning kaarnapilajad taevasse.

Arvamus raamatust: Mulle vägavägaväga meeldis see raamat. Minu arust on viies osa eelmistest kõige parem. Seal oli palju põnevust ning polnud eriti palju seda Zoey poistejama. Kujutluspildid tekkisid silme ette väga kiiresti. Lugesin ka seda, et kuues osa "Ahvatletud" on ka eesti keelde tõlgitud. Mul on selle pärast hea meel.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10



            Pilt võetud: www.apollo.ee

Öö koda: Vabastatud (P.C. + Kristin Cast, 2013)

Pealkiri: ,,Vabastatud''
Originaalpealkiri: ,,Intamed''
Autor: P.C. & Kristin Cast
Tõlkija: Kairi Raabe
Lehekülgede arv: 368
Pegasus, 2013

Raamatu alguses, nagu ka eelmise raamatu lõpus on Zoey oma sõpradega tülis. Ta proovib nendega rääkida õhtusöögilauas aga kui Zoey lauda istus, jäid nad kohe vait. Siiski rääkisid nad mõne sõna kuni nende juurde istus ka Aphrodite, kellel oli märk tagasi laubal. 
Järsku kostus kusagilt kõva kassikräunumine ja mitumitumitu kassi tormasid sööklast sisse enda omanike juurde. Neile järgnes suur koer ning üks poiss ja õpetaja Draakon. Seejärel astus sisse ka Neferet ning tutvustas Zoeyle ja tema sõprusringkonnale uut poissi Starki, kes on väga hea vibuspordis. Koer Hertsoginna(Herts) on tema koer ning Neferet palus Zoeyl koera eest hoolitseda. Samuti kutsus ta Zoey ja ta sõbrad ühele kokkusaamisele. 
Kui Zoey oma tuppa läheb, leiab ta sealt Aphrodite ja Stevie Rae. Tuli välja, et Aphrodite oli siiski inimene ning ta oli märgi omale joonistanud. Nad rääkisid juttu ja tuli välja, et Stevie Rael on võime mööda sirget seina üles ronida ning Aphrodite on näinud kahte nägemust Zoey surma kohta. Kui Stevie Rae oli lahkunud, läksid Aphrodite ning Zoey toast välja kuid kohtusid Zoey sõpru. Aphrodite rääkis neile aga kõik ära, et Zoeyt peab praegu aitama jne. Siis nad leppisidki ära. Aphrodite ja Zoey läksid Aphro tuppa ning proovisid seal, kas Aphro mäeside Maaga on alles. Seda ei olnud enam, kuid Nyx ilmutas ennast neile seal samas toas. Ta ütles, et ei ole Aphroditet hüljanud ning andis neile natukene nõu. Seejärel kiirustasid nad kokkusaamisele.
Kokkusaamisel astusid viimasena uksest sisse Neferet ning üks vanem naine. Tuli välja, et see oli Shekinah, kõikide vampiiride ja vastmärgitute ülempreestrinna. Kui Nefereti ja Shekinah'i vahel läks madinaks ja Shekinah otsustas Nefereti soovitud inimeste-vampiiride sõja ära jätta, tormas Neferet minema. Shekinah ja Zoey leppisid kokku, et Zoey läheb koos Aphroditega Tulsa tänavakasside varjupaika. Siis läks Zoey talli, kus kohtas Starki, kes parasjagu harjutas vibusporti. Nad Zoeyga rääkisid ning Stark rääkis Zoeyle, et eelmisel aastal oli ta võistlustel tapnud oma mentori ning tal on võime mõeldes mingile olendile/asjale tabada noolega sellle pihta- seega ta ei lase kunagi mööda.
Järgnevalt Stark ei läbinud Muutust ning suri. Zoey oli hakanud Starki armuma..
Hommikul alustasid nad Aphrodite ja Dariusega teekonda Tulsa tänavakasside varjupaika. Seal töötasid nunnad. Peanunn sai teada, et nad kõik on vampiirid, ei teinud sellest erilist numbrit ja pani Zoey tööle. Hiljem tuli sinna ka Stevie Rae, ning nad leppisid kokku, et kuna Aphroditel ei ole enam Maaga väesidet, siis Stevie Rae paljastab ennast rituaalil.
Kui Stevie Rae lahkus, leidis Zoey Aphrodite ja Dariuse ühe kassiga mängimast. See kass oli Aphrodite välja valinud. Seejärel läksid nad ühte hamburgeri-kohvikusse, sõid rahulikult, kuni uksest astus sisse Heath. Ta oli Zoey peale päris kurb ja solvunud.
Siis läksid nad Öö kotta tagasi, Zoeyl algas näitekunstitund koos Erikuga!! Erik pani Zoey mängima väga sarnast tseeni põhimõtteliselt Zoeyst endast ja nad mängisid siis Erikuga mingeid armunuid.
Hiljem kutsus Darius Zoey Aphrodite tuppa. Ta oli näinud nägemust ning kirjutanud vanaema Redbirdi käekirjaga luuletuse paberilehele. Zoey helistas vanaemale ning ta rääkis luuletuses mainitud kuratlikest olenditest Tsi Sgilidest ning Kalonast.
Zoey kutsus vanaema Öö kotta. Kui vanaema oli ennast Stevie Rae vanas voodis sisse seadnud, lendas aknale üks kaarnapilaja ehk Kalona poeg. Kuna kell näitas päevast aega, siis otsustas vanaem minna linna peale, Zoey aga magama. Kui käes oli 'hommiku' (ehk meie mõistes õhtu), siis tulid Shekinah, Aphrodite ja Neferet Zoey tuppa, ning ütlesid, et vanaema sattus autoõnnetusse. (põhjus oli olnud kaarnapilaja, kes ennem oli Zoey ja vanaema juttu pealt kuulanud)
Haiglas ei lubatud kogenud ravitsejat vanaema juurde saata, kuid Zoey kutsus Tulsa tänavakasside nunna. Ta rääkis nunnale kõike ning usaldas vanaema tema hoolde.
Siis algas Öö kojas puhastusrituaal. Alustuseks pidi Zoey Eriku käevarrest verd tilgutama, siis ringi manama. Kui tuli kord välja kutsuda Maa, siis tuli Stevie Rae ning ka teised punased vastmärgitud.
Siis tuli ka Neferet koos STARKIGA ning hakkas Zoeyt süüdistama. Stark sihtis Stevie Rae poole noolega, ning tüdruk sai pihta. Järgnes Kalona naasmine ühest paljudest Öö koja tammedest. 
Kõik vastmärgitud, Erebuse pojad ning ka osad õpetajad olid lummatud kuid Zoey, tema sõbrad ja Erebuse poeg Darius põgenesid tunnelitesse. Seal helistas Zoey Heathile, nunnale ning proovis helistada ka emale, et nad läheksid Maa alla peitu. (Nunn kiriku keldrisse) Ka kassid jõudsid tunnelitesse ja vähemalt natukeseks olid nad kaitstud.

Arvamus raamatust:
Tsi Sgilidest oleks võinud rohkem rääkida. Muidu oli raamat põnev ja paljude sündmustega. Mitte igava info, tähtsusetu sündmustega vaid põnevate sündmustega, mis on hästi läbi mõeldud. See nunna värk on naljakas ning see nunn on kohati veidi lapsik aga muidu oli raamat põnev, hästi kirjutatud!

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/9



Pilt võetud: www.pegasus.ee


Öö koda: Väljavalitud (P.C. + Kristin Cast, 2012)

Pealkiri: ,,Väljavalitud''
Originaalpealkiri: ,,Chosen''
Autorid: P.C. & Kristin Cast
Tõlkija: Kairi Raabe
Lehekülgede arv: 288
Pegasus, 2012

Zoeyl on sünnipäev täpselt jõululaupäeval ning seetõttu kingitakse talle ainult jõuluteemalisi sünnipäevakinke. Seda teevad ka ta sõbrad ning nad on väga pettunud, kui saavad Heathilt kingitud kaardilt teada, et Zoeyle ei meeldigi jõuluteemalised kingid. Sõbrad lähevad tülli. Sellega algas Öö koja kolmas osa. Stevie Rae on ebasurnud verejanuline koletis, kes pingutab, et oma inimlikkust tagasi saada. Zoey sünnipäevaõhtul saab ta oma vanaemaga kokku. Vanaema kingib Zoeyle kaks kingitust ja kõik on tore kuni kuskilt ilmub välja Zoey ema. Tema tõi Zoeyle piibli, kus oli sees sugupuu, sinna sisse märgitud Zoey isaks kasuluuser. Zoey hakkas karjuma, kutsus kasuluuserit, sest teadis, et ta on kuskil seal lähedal. Kasuluuser tuligi kuskilt põõsastest välja. Zoey ja ta vanaema läksid minema ning varsti hakkas Zoey liikuma. Ta ei sõitnud Öö kotta, vaid linna poole, kus lootis kohata Stevie Raed. Ta palus Nyx'i ning varsti kohtaski ta seda õudsat haisevat Stevie Raed, kes sõi tänavanurgas kodutuid. Nad leppisid kokku kohtumise järgmisel öösel. 
Öö kojas lepivad Zoey ja Erik ära, Aphrodite ütleb, et kui Zoey midagi ette ei võta, siis juhtub Stevie Raega midagi halba. Nad otsustasid, et astuvad Neferetile vastu.
Kui Zoey raamatukogus on ja valmistab ennast ette täiskuurituaaliks, kohtab ta Loreniga. Ta kingib Zoeyle kõrvarõngad ja nad suudlevad. Zoey on segaduses.
Hiljem teevad Zoey ja teised nõukokku kuuluvad liikmed rituaaliproovi. Maa esindajaks saab Aphrodite. Järgmisel päeval viiakse Stevie Rae Aphrodite koju ning Zoey viib talle puhtad riided, verd ning käsib tal pesemas käia. Tagasi Öö kotta sõites laseb Zoey Aphrodite varem autost välja, sest nad ei soovi, et neid koos kooli sisenemas nähakse. Aphrodite leiab ühe õpetaja surnukeha.
Järgmisel päeval kohtub Zoey Heathiga ning joob jälle tema verd. Toimub täiskuurituaal. Pärast seda algavad Erikul valud ning ta muutub täiskasvanud vampiiriks. Hiljem saavad Loren ja Zoey kokku, nad suudlevad jälle ja Erik näeb seda seekord. Erik on väga vihane.
Hiljem läheb Zoey Loreni juurde, kuid seal on ka Neferet ja ta kuuleb, kuidas Loren oli Zoey't ainult ära kasutanud. Neil oli Neferetiga oma plaan.
Seejärel läks Zoey idapoolse müüri juurde. Seal on ka Darius, kes kuulub Erebuse Poegade sekka, kes tulid pärast õpetaja surma kooli kaitsma. Ta annab Zoeyle au ja siis tulevad Zoey juurde tema sõbrad. Ta tahab kõike ära rääkida aga Erik jõuab ette. Järsku tuleb nende juurde Stevie Rae, keda kõik peale Zoey ja Aphrodite pidasid surnuks. Nad manavad ringi ja Aphrotide esindab Maad. Stevie Raele see ei meeldi, sest tegelikult peaks tema Maad esindama. Stevie Rae läheb Aphroditele kallale ning selle käigus muutub Stevie Rae punaseks täiskasvanud vampiiriks ning Aphrodite kaotab oma märgi, ehk ta muutub jälle inimeseks. Mõlemad põgenevad. Seejärel on Zoey sõbrad siiski tema peale solvunud ning Neferet kuulutab välja kogunemise. Seal selgub, et Loren on surnud. Zoey põgeneb tüdrukute WC'sse ning sinna tuleb ka Neferet. Ta süüdistab Loreni surmas Zoeyt ja on väga kurb, sest tegelikult oli Loren Nefereti salajane kaaslane. Zoey hakkab Neferetile vastu.
Tõde kuulis pealt Erik kuid raamat nii lõppes kui ka algas Zoey ning ta sõprade vahelise tüliga.

Arvamus raamatust: 
Kuna lugesin selle raamatu juba väga ammu läbi, siis pole mul kõik detailid meeles ja eelnevgi kokkuvõte tuli ajusi ragistades. Olen jõudnud ka juba viienda osani ning seal muutus punaseks vampiiriks Stark ning punaseks vampiiriks saamise kunst oli headuse ja valguse poolele üleminek, ehk inimlikkuse leidmine. Viiendas oli see tõlgendatud nii, et punane vastmärgitu peab oma südames leidma headuse kuid selles osas oli vaja sinise vastmärgitu inimlikkust. Väga segane värk! Ja palju informatsiooni, nagu ka eelmistes arvamustes kirjas selle raamatu sarjade puhul. Muidu mulle väga meeldis raamat jällegi kuid arvan, et Zoey halab liiga palju nende oma poiss-sõprade pärast. Otsustagu ükskord lihtsalt ära millise ta valib ja loogiline ju on, et inimese ning vampiiri suhe oleks veidi imelik. Vampiir lihtsalt jooks inimese verest tühjaks ja olekski kõik. Mis on selle mõte? Nii et Heath tuleks kõrvale jätta aga viiendas osas on ta siiski miskipärast sees. Aga ega muidu ju raamat edasi ei läheks ja poistedraamat peab ikka ühes õiges draama-fantaasia-põnevikus leiduma... kuid mitte nii palju, ma arvan. Võiks kirjutada rohkem ka Neferetist ning Zoey sõpradest. Muidu meeldib mulle punaste vastmärgitute idee ning see, et Aphrodite ei muutu liiga sõbralikuks vaid on selline veidi nipsakas ja lahe! Täpselt paras. (Zoey sisemonolooge on ka vahest liiga palju, aga elab üle)

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/8.5



Pilt võetud: www.apollo.ee