neljapäev, 18. juuni 2015

Öö koda: Reedetud (P.C. & Kristin Cast, 2012)

Pealkiri: ,,Reedetud''
Originaalpealkiri: ,,Betrayed''
Autorid: P.C. & Kristin Cast
Tõlkija: Kairi Raabe
Lehekülgede arv: 334
Pegasus, 2012

Zoey on juba kuu aega Öö kojas olnud ja kõik tundub minevat hästi - ta on Pimeduste Tütarde juht ja tal on poiss-sõber Erik, tegelikult isegi kaks, ka Heath aga Zoey ei oska lihtsalt nende vahel valida. 
Ainukesed halvad asjad on need, et Zoey läheb vanemate külastusajal oma kasuisa (kasuluuseri) ja emaga tülli ning kasuluuser John vihastab Nefereti peale. Sellest on Z'l suhteliselt ükskõik aga halvem on see, et ta eelmise kooli jalgpallureid hakatakse järjest surnult leidma. Ja tapmises süüdistatakse Öö koja õpilasi. Halb on ka see, et Zoey kohtus Heathiga ja jõi ta verd, mis tekitas nende vahele kohe kindlasti vaimujälje. 
Kui jõudis kätte nädala viimane päev, magasid Zoey ja Stevie Rae sisse, sest nad olid viimasel ajal unerežiimist väljas. Eriti nägi halb välja Stevie Rae, sest ta köhis ja oli kahvatu. Kohe hommikul pidid nad minema vaatama Shakespeare'i võistluselt naasnud Erikut ja teisi osalejaid vaatama minema. Stevie Rae köhis ka seal hullupööra. Õhtul oli aeg Zoey esimeseks Pimeduse Tütarde rituaaliks. Kõik sujus vapustavalt aga kui rituaal oli läbi, hakkasid ilmnema suured märgid, et Stevie Rae ei tee muutust läbi. Ta köhis ja nuttis verd. Igal pool oli veri ning varsti ta surigi. Zoey oli väga kurb ja ta läks enda tuppa magama. Unes nägi ta kummalist nägemust Stevie Rae'd ja mõndasi teisi mitte-Muutust-läbi-teinud Vastmärgituid. See tähendas halba. 
Hommikul vaatas Zoey teistega DVDsi, kuid uudistes näidati, et nüüd on kadunud Heath, kuigi Zoey oli temaga eelmisel õhtul veel mõned sõnumid vahetanud. Siis tahtis Zoey Neferetiga rääkida, aga jumalanna ''kontorist'' tulid välja politseinikud, kellest üks oli uurja Marx. Nad küsisid Zoeylt küsimusi ja ta rääkis kõike peaaegu ausalt. Ta oli aru saanud, et Neferetiga on midagi valesti ja ta pole hea vampiir. Siis läks Zoey üksinda talli, et ta saaks omi mõtteid mõelda ja võib-olla ka vaimujälje kaudu Heathi leida. Seda ta proovis ja ta nägigi Heathi. Ta rääkis Heathiga ja poiss ütles Zoeyle kus ta on. Tema olid vangi võtnud Stevie Rae, Elliott ja Venus- kõik mitte-Muutust-läbi-teinud Vastmärgitud. Siis tuli talli Aphrodite ja käskis Zoeyl hobusega Heathi juurde minna, sest nägemine oli lume tõttu kehv. Sõit läks kiiresti ja ühel hetkel oligi Zoey koos hobusega kohal. Ta läks maa alusesse keldrisse nagu Heath oli juhatanud ja lõpuks leidiski kongi, kus lamas Heath. 
Zoey võitles Vastmärgitutega, kes ei olnud Muutust läbi teinud ja nad pääsesid minema. Kuid ikkagi need Vastmärgitud jälitasid neid ning Zoey käskis hakata kividel varisema. Siis tuli Stevie Rae ja palus Zoey't et tüdruk ta tapaks. Zoey ei teinud seda ja lubas, et otsib Stevie Rae ülesse, kuigi too oli ennem Zoey ja Heathiga halvasti käitunud. 
Nad jooksid ja Zoey kutsus uurija Marxi. Samal hetkel kuulsid nad Nefereti tulemas. Zoey teeskles, et ei tea tema osast asjas midagi ja kallistas Nefereti, et tema ikka tuli ja kutsus ohvitser Marxi ka jne. Neferet kaotab Heathi ja Zoey mälu sündmuse kohta ja siis näeb Zoey Nyx'i. Ta kiidab Zoey't ja lisab mõned õpetussõnad. Hiljem ohvitser Marxi autos istudes taastab Zoey oma mälu, tal tuleb meelde, et Neferet on kõigi pahanduste taga ja nad jõuavad Öö kotta tagasi. Neferet on ka seal ning ta ähvardab Zoey't, et kui ta midagi julgeb öelda, siis teeb ta nii, et keegi Zoey't ei usuks. Lõpuks saab Zoey enda seljale veel suurema märgi oma julguse eest.

Arvamus raamatust: Mulle väga meeldis see raamat ja esimese osaga võrreldes on nad väga ''ühel tasandil''. Mulle tundub, et Zoey vanaema roll on mitte-vajalik aga autorid ei tahtnud teda ära ka unustada siiski ma arvan, et see kuidas vanaema käitub või räägib on natukene imelik, seda oleks võinud natukene täiskasvalikumaks muuta. Siis natuke häirib raamatu juures ka see, et on suhteliselt palju informatsiooni ja vahepeal tühjemat juttu, mida ei viitsi eriti lugeda ja siis läheb mõttest mööda jne. Mõne rituaali või asja puhul on autoritel endal sassi läinud kas mõni kellaaeg vms. 
Aga need on suhteliselt pisikesed detailid, muidu mulle raamat meeldib ja ootan juba põnevusega, millal saaks kolmandat osa lugeda! (Raamatul pidi vist isegi 16 osa olema, koos veel olematutega aga mida kindlasti lubatakse kirjutada. Praegu on inglise keeles kokku 13 raamatut, eesti keeles 5)

Arvamus 10 palli süsteemis: 10/




Pilt võetud: www.pegasus.ee


reede, 12. juuni 2015

Öö Koda: Märgitud (P.C & Kristin Cast, 2010)

Pealkiri: ,,Märgitud''
Originaalpealkiri: ,,Marked''
Autorid: P.C. & Kristin Cast
Tõlkija: Kairi Raabe
Lehekülgede arv: 309
Pegasus, 2010

Ühel tavalisel koolipäeval Märgib vampiiride jäljekütt 16-aastase Zoey Redbirdi, kes tol päeval ka meeletult köhib. Ta teab, et peab kodust lahkuma Öö koja kooli. Ta kaalutleb selle üle pikalt. Kuid siiski otsustab minna, kuigi tema kasuisa John ja ema ei rõõmusta selle üle just väga. 
John ei salli Zoey't ja Zoey ei salli John'i. Siis sõidab ta enda väikese autoga vanaema juurde. Vanaema ei ole kodus ja tüdruk läheb teda otsima kuid kukub ja kaotab teadvuse. Teadvuse kaotamise ajal ta kohtab Nyxi, kes on vampiiride jumalanna. Nyx räägib Zoey'le, et tal on temaga midagi erilist plaanis ja Zoey peaks ikkagi Öö koja kooli minema. 

Seejärel, kui Zoey ärkab, on ta Öö koja koolis. Seal on ka tema vanaema ja mentor Neferet, kes on ühtlasi ka Öö koja ''direktor''. Kui Zoey vaikselt juba uue kooliga harjub ja on endale vapustavad uued sõbrad: toakaaslase Stevie Rae, kaksikud Erini ja Shaunee ning Damien (ning ka kassi Nala) leidnud, siis selgub, et ta pole mitte tavaline Väljavalitu ja vampiiriõpilane, vaid hoopiski jumalanna Nyxi väljavalitu ja ajaloo esimene vampiir üldse, kes omab haruldast võimet kutsuda välja kõik viis elementi: õhk, tuli, vesi, maa ja hing. 

Siis saab Zoey teada, et ühe Öö koja kooli rühma Pimeduse Tütarde juht kuritarvitab enda jumalannalt saadud annet ja Zoey ei suuda otsustada, kas astuda Aphroditele vastu või siis lihtsalt pealt vaadata. Ühel Pimeduste Tütarde rituaalil peab Zoey sekkuma, sest kaalul on ühe inimese elu. Seda näeb ka Neferet ning ta annab Pimeduste Tütarde juhi koha Zoey'le, sest ta on kogu aeg ka teadnud seda, et Aphrodite ei ole kõige süütum inimene. Siis saab Zoey ka endale tatoveeringud, mis näitavad, et ta on väga eriline ja siis lähevad kõik tagasi Öö kotta.

Arvamus raamatust: Ma arvan, et see raamat on väga-väga põnev, sest autorid on kõik väga hästi läbi mõelnud aga selles raamatus on suhteliselt palju informatsiooni, see on ainukene halb asi minu arust. Mulle meeldib kuidas raamatu peategelane mõtleb ja et Öö kojas on peaaegu kõik sõbralikud. 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10



Pilt võetud: www.pegasus.ee 




Lugemispäevikusse kirjutamine 5. klassis

Raamatute arv kokku: 32
Raamatute lehekülgede arv kokku: 6 639

Mulle väga meeldib see, et leidsin endale sellise hobi nagu lugemine. Lugemise avastasingi enda jaoks 5. klassi alguses. 
Lugemispäeviku täitmise juures meeldib mulle see, et saab avaldada oma arvamust, kuigi vahest ei ole sellise arvamuse avaldamise tuju ja tihtipeale on mu arvamused väga lühikesed. Püüan seda viga parandada, aga ei tea ka kas see mul õnnestub. Mulle ei meeldi kirjutada kokkuvõtet. Arvan, et pean kõik sõna-sõnalt kirjutama kuigi tegelikult see vist päris nii ei ole. Nüüd olen teinud veidi lühemad kui ennem. Vaatasin just varasemate raamatute kirjeldusi mida olin siia kirjutanud ja need osad olid küll hirmus pikad. 
Mulle ei meeldi lugemispäeviku täitmise juures see, et kui jääb mingi raamat blogisse kirjutamatta ja lükkad kirjutamist kogu aeg edasi, ise loed kogu aeg uusi raamatuid, siis läheb vahepeal üks raamat teisega segamini ja siis peab kuskilt otsima meeldetuletusabi. Suuremalt osalt on see vist ikkagi minu süü.
Ületasin sellel aastal ennast kindlasti, olen enda üle õnnelik ja järgmisel aasta eesmärk on 40 raamatut. 

Sellest postitusest edasi kirjutan juba 6. klassi arvestusse minevaid raamatuid ja soovitan kõikidel kindlasti palju lugeda, sest see avardab silmaringi ja on muidu huvitav tegevus. Raamatud on minu suured sõbrad.



kolmapäev, 27. mai 2015

Hobusehullud (Marian Suitso, 2013)

Pealkiri: ,,Hobusehullud''
Autor: Marian Suitso
Lehekülgede arv: 351
Tänapäev, 2013

Raamat räägib 9. klassis käivast Johannast, kes liigitab enda klassikaaslasi ''poppideks'' ja ''nähtamatuteks''. Ise kuulub ta ''nähtamatute'' hulka, koos enda parima sõbra Eliisi ja mõndade inimestega veel. ''Poppide'' hulka kuuluvad aga Marko, Bianca, Leana, Rait, Stella jne.
Ühel päeval kutsub Marko Johanna poppide kambaga kaubamajja. Popid panevad Johanna enda kodutöid tegema aga kui Johannal lõpuks mõõt täis saab ja ta ütleb kambale, et enam ta ei tule siis hakkab kamp Johannat kiusama. Johannal on kogu aeg pisarad silmis ja see annab kiusajatele indu veel rohkem juurde. 
Ühel päeval leiab Eliis aga kuulutuse, et Hirve tall ootab ratsutajaid. Johanna ja Eliis lähevad talli ja hakkavadki ratsutamas käima. Tallis ratsutavad veel algajad Anette ja Mari-Liis ning juba natuke kogenumad Andres, Oliver, Sass ja veel ka Angeelika, kellel on lihtsalt tallis oma hobune, kuigi ta talli pidajatelt Aivolt ja Riinalt trenne ei võta. 
Kuid see, et Johanna ja Eliis ratsutamas hakkasid käima, ei mõjunud kiusajatele hästi. Nad hakkasid Johannat ja Eliisi veel rohkem kiusama. Siis oli ka Eliis palju haige ja ta pidi koolis üksi olema. Kui Eliis oli juba natukene tervem ja käis koolis, siis küsis Johanna, et kas Eliis ei hakkagi enam trennis käima? Eliis ütles, et vist mitte, sest Rait (poppide kambast) kutsus teda enda bändi tantsutüdrukuks ja sõnadekirjutajaks. Johanna ja Eliis läksid tülli ja ei rääkinud pikka aega. Ka koolis on Johannal hinnetega probleeme.
Siis sureb Johanna lemmik hobune Pralinee, kellel sündis äsja varss. Johanna oli jube kurb ja nad hakkasid vahetustega iga kahe tunni tagant varssa toitmas käima. Kui Johanna kella kaheses vahetuses varsa juurde läheb, jääb ta magama ning kella neljast tuleb Andres. Nad räägivad juttu ning Johanna räägib talle oma muredest. 
Eliis ja Johanna lepivad ära ja Eliis hakkab jälle trennis käima kuid murrab siis jalaluu. Ta ei saa jälle trennis ega koolis käia aga tema juures käib külas Oliver ja varsti tekib Oliveri ja Eliisi vahel mingi säde. Johannal on Oliveri ja Eliisi pärast hea meel, aga ta on mures Aivo pärast. Ta ei anna enam trenni ja tundub, et kogu tall on Riina õlgadel. Andres ja Johanna lähevad Aivo ja Riina kabinetti ning saavad teada, et Aivol on palju võlgu. Lisaks saadakse teada, et kõik talli hobused on müügis ja Aivo joob nende trenni ajal hoopis heinamaal õlut. 
Kui Andres ja Johanna on kabinetis, siis astub Aivo sisse. Õnneks ei näe Aivo neid, aga nad kuulevad, kuidas Aivo ütleb: ära muretse, homset päeva ta enam ei näe. 
Kuna ennem olid nad kuulnud pealt telefonikõnet, kus Aivo oli öelnud, et mu naine meil tee peal ees ei ole, siis viisid Johanna ja Andres otsad kokku ning arvasid, et Aivo plaanib Riinat tappa. 
Nii see siiski ei olnud, aga tuli välja, et Aivo on mängur ja nende tall on võlgades. Kogu talli kamp korraldas nn. talli-päevad, et koguda raha loteriide ja küpsetiste müümisega. Nad teenisid päris suure summa ja suvel oli juba kõik korras. Andres ja Johanna olid paar ning nad korraldasid matka hobustega ja hiljem grillisid. 

Arvamus raamatust:
Mulle väga meeldis see raamat, sest väga kergesti tekkisid pildid sisust silme ette ja raamat on kirjutatud päeviku-vormis. Kui hakkasin pikemalt mõtlema lausete üle, mis inimesed raamatus rääkisid, siis kõlas see veidi imelikult. Sõnade paigutus ja see kõik oli nagu kogu aeg oleks jutustatud või midagi sarnast. Naljakas ka, et 9. klassis toimus see teema, sest tavaliselt 9. klassis ei kiusata väga enam ma arvan. Ise mõtlesin kogu aeg, et tegelased on natuke nooremad, sest nii tundus parem.
Muidu oli raamat väga hea pikkuse, sisuga ja käest panemisega oli raskusi.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10


Pilt võetud: www.apollo.ee



Liblika lein (Kristiine Kurema, 2012)

Pealkiri: ,,Liblika lein''
Autor: Kristiine Kurema
Lehekülgede arv: 202
Tänapäev, 2012

Miial on olemas kõik, mida hing ihaldab- parim sõber, suurepärased vanemad jne. Ühel päeval lähevad nad parima sõbra Martiniga tühja asja pärast tülli ja ei räägigi enam sõnagi. Aga kui ta ühel suvel tädi juures Soomes on, heliseb telefon ja talle öeldakse, et tema vanemad on surnud lennuõnnetuses teel Ameerikasse. Miia on šokis ja kui ta koju läheb, on tema õde Heli juba nende maja maha müünud. Miia läheb linna koolis ja seal kohtub ta Priiduga. Nad käivad igal õhtul ühes luulekeldris luulet kuulamas. Ühel õhtul näeb Miia seal Martinit, kes osutus ka Priidu sõbraks. Nad leppisid ära ja alustasid suhet. Vahepeal oli Heli Miiale rääkinud sellest, et tema isa Jüri ei olegi Miia isa, vaid hoopis ainult Heli isa ning Miia isa on hoopis Meelis.
Miia siis käibki kogu aeg Meelise maja lähedal bussijaamas kaalumas, kas minna Meelisega rääkima või ei. Seal kohtab ta ühte asotsiaali Helmutiga, kellega nad saavad hästi läbi. Miia sai teada, et Helmut kirjutab raamatut ja tahtis seda lugeda ning trükki saata. Helmut andiski Miiale ühe räbala kaustiku. Miia aga otsustas lõpuks, et peab oma isaga rääkima. Ta rääkiski ja Meelis oli väga üllatunud, et ta ema surnud on. Miia sai teada, et tal on poolvend Rasmus. Temaga kohtub Miia siis, kui ta ühel õhtul isale külla läheb. Nad söövad õhtust ja järsku hakkab Meelisel paha. Meelise naine Silvia kutsub talle kiirabi ja Rasmus ütleb Miiale, et ta ei soovi, et Miia praegu Meelisega suhtleks, sest arvatavasti Meelis sureb varsti ja see koormab teda. Varsti Meelis surebki.
Miia on kurb ja läheb koju Helmuti raamatut lugema. Ta saab teada, et Helmuti elu armastus on Berta. See on naine, kes töötab Miia kodu lähedal poes. Miia arvas, et Helmut võiks ülikonna selga panna ja Bertat naiseks paluda. Kui Berta vastas jaatavalt, siis ületas Helmut tee ja auto sõitis talle otsa. Hiljem, Heli juures, sai Miia teada, et ta on rase ning helistas Martinile, kellest ta ammu lahku oli läinud. Martin hakkas kohe Miia juurde sõitma, aga siis juhtus temaga liiklusõnnetus ning ka Martin suri.

Arvamus raamatust:
Ma arvan, et raamatus on veidi liiga palju sündmusi + surm surma otsa. See on masendav. Muidu mulle raamat meeldib. See õpetas, et alati ei ole vajalik pidada veidi teistsuguseid inimesi kohe rõvedateks, enne kui sa neid tundmagi õpid. Miia läbis neid surmi kuidagi liiga kergelt. Üks lause oli ainult selle kohta, et ta on väga kurb jne. Muidu mulle raamat meeldis ja selle loo kohta sobiva pikkusega.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 8.5/10


Pilt võetud: www.tnp.ee

Liblikasonaat (Ketlin Priilinn, 2010)

Pealkiri: ,,Liblikasonaat''
Autor: Ketlin Priilinn
Lehekülgede arv: 232
Tänapäev, 2010

Lugu on kolme tüdruku emast, kellel avastatakse vähk. Just sellel ajal kaotab tema mees töö ja perekondlikud suhted ei ole enam väga head. Lisaks nendele muredele elab nende juures ka ämm, kes on veidi hull(karjub laste peale tühiste asjade pärast jne). Kui naine läks arsti juurde, siis öeldi, et tema rind tuleb ära lõigata ja ta peab läbima kiiritusravi. Aga ooteruumis oodates kohtas ta samuti vähihaiget meest ning nad läksid koos õhtust sööma, et lihtsalt rääkida. Kui naine operatsioonil ära käis, siis sai ta teada, et ta ämm on surnud. Lisaks kuhjub veel perekondlikke probleeme ja naine hakkab käima sellel mehel külas, kellega ta arstikabinetis kohtus. Nad armuvad ja plaanivad juba kokku kolida kuid siis mees sureb. Naine on kurb aga siis leiab ta mees omale uue töö ja nad elavad õnnelikult edasi.

Arvamus raamatust:
Hakkasin seda raamatut lugema, sest üks minu tuttav soovitas seda, aga mulle see ikkagi väga ei meeldinud, sest igas raamatus on kogu aeg midagi paha ja selles ei juhtunud kohe üldse midagi head. Lisaks oli see raamat vist täiskasvanutele mõeldud aga kirjutatud oli ta nagu noortele. Ei saanudki täpselt aru. Minu arust Priilinna kõige halvem raamat, mida olen lugenud.

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 6.5/10


Pilt võetud: www.apollo.ee

teisipäev, 26. mai 2015

Tumenejad (Berit Veidemann, 2014)

Pealkiri: ,,Tumenejad"
Autor: Berit Veidemann
Lehekülgede arv: 286
Tänapäev, 2014

Peategelane on Ingrid, kelle sõrmed hakkavad üheksandale klassile eelneval suvevaheajal tumedaks tõmbuma. Ta püüab seda varjata, sodides enda küüned kokku musta markeriga. Kui ta kooli läheb, siis on kõik kuidagi teistsugune- inimesed on teised, tema klass on muutunud. 
Ühel päeval kuulutakse koolis, et üheksandikele tehakse rebaste-pidu. Ingridi sõbrannale Hannale antakse kutse juba ennem aga Ingridile annab kutse kooli 10. klassi on tulnud imelik poiss. Pärast tuleb välja, et tema on põhimõtteliselt kogu peo korraldaja. Peol kogevad nad igasugu asju- tagaajavad koerad, takistusrada, urud, aardejaht ja käik, mille läbimise ajal pidid ''jänesed'' ehk üheksandikud silmad kinni siduma ja selle läbima seinu kätega katsudes. 
Kui Ingrid oli käigu läbinud, siis tuli tema juurde Merlis. Ta rääkis naljakat juttu, võttis Ingridi käed/sõrmed enda kätte ja ütles, et ta võib rääkida, mis Ingridiga toimub. 
Ingrid jooksis minema. Merlis siiski ei jätnud oma jonni ja tahtis Ingridiga rääkida. 
Tuli välja, et neid kellel sõrmed aeg-ajalt tumedaks tõmbuvad, nimetatakse tumenejateks ning neil on ka eraldi kool nimega LLA ja Merlis soovib, et Ingrid vahetaks kooli. Ingrid ei ole sellega nõus ja ta kõnnib minema. Edasipidi hakkavad toimuma teod, mis aetakse Ingridi kaela- graffitiga koolimaja sodimine jne. Ingrid kutsutakse direktori juurde ja tal soovitatakse erakooli minna. 
Kuna Ingridi ema ja isa ei saa väga hästi läbi, siis arvab ka ema, et nii on kõige parem. Niisiis Ingrid lähebki. 
Tumenejad on inimesed, kellel tõmbuvad käed mustaks, kui selle koha juures kus nad hetkel on, asub negatiivne energia(kellegi surm, avariid jne). Nemad puhastavad neid kohti nii, et võtavad ringi ja mõtlevad millelegi väga positiivsele. Kuid ringis peab algselt olema värbaja(Merlis), et tunnetada, kas neil on jõudu see ''tont''(negatiivne energia) sealt ära likvideerida või on neil vaja rohkem tumenejaid appi. Koolis on igal ühel ka oma partnerid (Ingridi partner on Pätrik), kes toetavad üksteist positiivse energia leidmisel. Neil on ka ühisnägemine, see tähendab seda, et Ingrid näeb seda, mida näeb Pätrik ja vastupidi. Kuid Ingrid ei näe seda, mis Pätrik, sest ta näeb seda, mis Merlis. Ta ei mõista seda, sest Pätrik oli teda kutsunud (Pätriku pärast nägi ta nägemusi). 
Kui Ingrid saab aru, et Pätrikuga neil mingit sidet ei ole (arvatavasti positiivse energia leidmisel nõrgaks jäänud ja surnud Pätriku endise partneri Reina pärast) siis hakkabki ta tondi-ringis oleku aja mõtlema Merlisele ja peagi taipab, et on temasse armunud.
Kui ühel päeval kuulutatakse välja ülisuure tondi hukutamine pankrannikul siis läheb hulk aega, enne kui nad selle tõesti ellu viivad. Nad suunduvad ühel varajasel detsembri hommikul Lõuna-Eesti tumenejate ja kalipsodega pankranniku alla merre. Algselt Merlis kahtleb, kas pankranniku tonti hävitada või mitte, sest tema pärast suri eelmisel aastal Reina. Siiski ta otsustas, et nad peavad ründama. Kõik võtsid kätest kinni ja järsku tundis Ingrid, et keegi surub teda vee alla. Ta ei suutnud pinnale tõusta, kuid siis ikkagi leidis ta selle jõu. Kuid kui ta pinnale tõusis, olid kõik mornide nägudega. Keegi ikkagi oli surma saanud. See oli Merlis. ,,See on sinu süü. Sina oleksid pidanud surema. Ta hüppas sulle ette. Ta kaitses sind tondi eest.'' kõlasid kurjad hüüded. Ingrid kuulas Merlise südant. See tuksus veel aga keegi ei aidanud Ingridit. Seega vinnas Ingrid Merlise ise kaldale. Siis tuli Pätrik. Nad rääkisid asjad selgeks ja püüdsid kuidagi Merlist aidata kuid enne tegi ta silmad lahti. Tema pilk oli tühi. Merlis oli seestunud. 

Arvamus raamatust:
Raamatu algus tundus selline, nagu seal midagi erilist ei juhtukski nende tumedaks tõmbunud kätega aga kui lõpupoole minna siis Merlise surm oli üllatav. Muidu on teema väga põnev ja hästi läbi mõeldud. Sellise teemaga raamatuid on küll palju aga see oli nendest kõige huvitavam minu arust. Tahaks väga, et Berit Veidemann kunagi järgmise osa teeks. 

Arvamus raamatust 10 palli süsteemis: 10/10


Pilt võetud: www.rahvaraamat.ee